Kärt Hammer: introvertse misantroobina mulle inimesed ei meeldi | Kunst

2318343hfd19t24

Tere tulemast Eestisse! Kärt Hammer on kunstnik, kelle looming peegeldab tema introvertset ja misantroopset olemust. Tema teosed kõnelevad inimeste suhtlemisraskustest ning üksindusest, tuues esile keerulisi emotsioone ja sisemisi konflikte. Hammeri looming on sügav ja mõtlemapanev, pakkudes vaatajatele võimaluse sukelduda tema maailma ning avastada peidetud tähendusi. Tutvuge tema töödega ja uurige kunstimaailma varjatud nüansse koos meiega!

“OP” käis külas maalikunstnik Kärt Hammeri ateljees. Kunstnik ütles intervjuus, et must on tema lemmikvärk, kuna see on samaaegselt nii täiesti neutraalne kui ka samas tugeva tähendusega.

“Mõnes mõttes võib öelda, et inimene nii väga ei huvita mind. Introvertse misantroobina mulle ei meeldi inimesed. Aga mingisuguses abstraktses võtmes on inimkeha huvitav minu jaoks. Selles mõttes, et inimese liikumine ja olemine on ju ka midagi abstraktset tegelikult,” rääkis Hammer. 

Hetkel on Noblessneris asuvas Tütar galeriis avatud Kärt Hammeri isikunäitus “Dirty White”, mis otsib tähendusrikast madala ja kõrge kokkupuutepunktist ning kus maalide kõrval on ka teisi žanre. “Maale toetab üks installatsiooni seal keskel, aga minu peas on ka see nagu maalivorm. Ja galerist küsis, et miks me neid sinu pabereid välja ei pane, kui neid sul juba igal pool vedeleb ja kogu aeg sa teed neid. Lisaks on näitusel tikitud aluspüksid, mis on saanud väga palju tähelepanu, aga mis tegelikult minu jaoks on kõrvalprodukt. Selline peen käsitöö on minu jaoks rahustav meditatiivne tegevus. Ja ma tundsin, et sinna räpasesse valgesse on väikest sära vaja,” selgitas Hammer, kes on tikkimisega tegelenud juba pikki aastaid. “Kunagi tegin mütse ja kooli ajal tikkisin pintsakuid. See tegevus kuidagi lummas mind ja rahustas, ja eks seal oli väike edevus ka sisse seotud.”

Loe rohkem:  Kogo galeriis avati tõsist huumorit käsitlev näitus "Kaheksajala rokokoo" | Kunst

Oma töödes palju musta, valget ja punast kasutav Hammer ei oska öelda, miks just need värvid on esiplaanile tõusnud. “Must on ilmselgelt mu lemmikvärv, see on minu arust täiesti neutraalne ja samal ajal ka mingi tugeva tähendusega, mis ei ole tingimata sünge. Minu arust see on kuidagi puhas pinnas. Ja valge on samamoodi nagu must, aga ta lihtsalt valge. Punane oli lihtsalt niisugune välgatus.”

Avatud näitusel “Dirty white” on valgel värvil aga ka teatud teine plaan. “Valge on justkui midagi puhast ja õrna ja kuidagi moraalset, aga ükskõik kui valge või puhas sa oled, sa oled ikkagi räpane. Seal on selline patu ja pahanduse taju, asjad ei ole hästi. Ma flirdin pühalikkusega, kõik need usuelemendid on esteetiliselt huvitavad ja pakuvad mulle huvi, aga nii palju kui mina tean, siis jumalat pole olemas,” rääkis kunstnik, kelle järgmine suurem töö on kostüümide loomine Juhan Ulfsaki lavastusele “Ei usu”.

“See ei ole midagi nii glamuurset ja säravat kui need tikitud aluspüksid, pigem täitsa teine maailm. Olen kostüümitöid varem ka teinud, nii teatrisse kui filmi, lisaks moepilditamised. Riietega mängimine on minu jaoks normaalsus. Mu käest on ka tihti küsitud, et miks ma ise riideid ei tee, aga see on hoopis teine maailm, täielik peavalu.”

Kärt Hammeri seisukoht introvertse misantroobina peegeldab tema individuaalset suhtumist maailma ja ümbritsevatesse inimestesse. Kunsti kaudu väljendab ta oma keerulist suhet ühiskonna ja inimsuhetega. Kuigi tema vaated võivad tunduda ebatavalised või kohati isegi provokatiivsed, on oluline mõista, et igaühel on õigus oma tunnetele ja mõtetele. Tähtis on leida loomingulisi viise oma emotsioonide ja hoiakute väljendamiseks ning kunst on üks võimas vahend selleks. Seega võime Kärt Hammeri loomingut näha kui avatud dialoogi ühiskonna normide ja individuaalse eneseväljenduse vahel.

Loe rohkem:  Kris Lemsalu: aeg on New Yorgis jänes ja Tallinnas tigu | Kunst

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga