Karl Killing: tahtsin välismaa saundi Eestisse tuua | Muusika

2297913h9229t24

Tere tulemast Eestisse! Karl Killing on andekas muusik ja produtsent, kes on pühendunud välismaiste muusikastiilide tutvustamisele oma kodumaal. Tema ainulaadne lähenemine muusikale ja kirevad loomingulised visioonid on toonud uut värskust Eesti muusikamaastikule. Olles inspireeritud erinevatest kultuuridest ja žanritest, on Karl Killing loonud ainulaadse helikeele, mis ühendab endas kaasaegseid elemente ja traditsioonilist muusikalist pärandit. Tule avastama tema maagilist muusikamaailma ja lase end kaasa haarata Karl Killingu loomingulise geeniuse poolt loodud helidega!

Möödunud nädalal debüütalbumi “37” avaldanud Karl Killing sõnas Sten Teppanile antud intervjuus, et tagasiside uuele plaadile, nagu selle oleks teinud välismaa artist, kes laulab eesti keeles, ongi see, mida Killing saavutada soovis.

Killingu muusikalisi toimetusi saab otseselt siduda ka noore artisti perekondliku taustaga. “Terve pere on muusikud. Ema, isa, õde, kõik. Ema tuuritas nooruse ajal ringi, isa samamoodi. Nad tegelikult üldse tutvusid Otsa muusikakoolis. Täna on mu ema lasteaias muusikaõpetaja, isa käib ikka bändidega ringi ja õde on mul rohkem manager mõnedele Eesti artistidele, aga temagi on lõpetanud väga maineka Inglismaa ülikooli,” selgitas Killing Vikerraadio stuudios Sten Teppanile.

Heledama tämbri ja laulumaneeri on Killing enda arvates pärinud eeskujudelt R&B ja soul-muusikas, keda ta on kuulanud juba noorest peale. “See on tulnud kaasa muusikaga, mida ma üles kasvades kuulasin. Olen väikesest peale R&B ja soul’i-kutt olnud. Olen kuulanud enda ajastu R&B-kunne nagu Neyo, Taio Cruz, Miguel. See vibrato ja selline õrn hääl ongi just sellest tekkinud, et olen neid kuulanud ja proovinud neid kuidagi jäljendada,” arvas Killing.

Killing meenutas ka hetke noorpõlvest, kus laulu maneerlikkusega üle pingutas. “Hakkasin väiksena hästi palju seda häälevärinat tegema ja üks hetk mu õde Grettel ütles mulle, et “lõpeta ära! Ära tee seda üle.” Nüüd olen kuldse kesktee leidnud. Suudan seda kontrollida ja see on mul naturaalselt sees. Selline mu hääl on ja sellepärast ka sellist muusika teen, kus ma saan enda meloodilisust näidata,” selgitas laulja.

Killing tunnistas, et eestlaslik see pole ja on saanud ka debüütalbumile tagasisidet nagu teeks välismaa artist eestikeelset muusikat. “See on ka täpselt see, mida saavutada tahtsin. Ma tahtsin tuua välismaa saundi Eestisse ja tahan ka Eesti saundi välismaale viia,” tõdes Killing.

Loe rohkem:  Anne Veski: elan kogu aeg homses päevas | Muusika

Eesti keeles laulmise pärast maha põlenud sildade üle Killing pead ei vaeva. “Ma olen piisavalt enesekindel, et teeksin seda niikuinii. Isegi siis, kui keegi mitte keegi ei kuuleks või ei aktsepteeriks mind, sest ma usun enda muusikalisse väärtusesse nii väga. Praeguseks olen saanud ka tõestust, et mu muusika resoneerub inimestega. Sellepärast suudan tunnistada, et alustan Eestis ja tahan siin suuri asju teha, aga ma ei pane endale Eestiga piiri ette,” rääkis Killing.

Kuigi ühelt poolt soovib Killing importida Eestisse eesti keeles välismaiseid saunde, siis produtseerides üritas ta vältida liigset viitamist ning pigem minna sügavale enda sisse. “Tahtsin tunda, millised lood on need, mida ma tegelikult teha tahan, kus ma tunnen ennast hästi, kus ma tunnen ennast piisavalt enesekindlalt. Loomulikult ma olen saanud inspiratsiooni muusikast kogu aeg, aga ma ei ole võtnud ühtegi reference’i ette. Ma ütlen siiralt see, et see album, see olengi mina. See ongi “mina” muusikas, see olen mina ka nii-öelda argielus. Et see on väga autentne ja originaalne mina,” selgitas Killing.

Enda muusikalises kujunemisloos annab Killing tähtsa rolli ka Vanalinna Hariduskolleegiumile, kus ta 12 aastat õppis ning sama kaua käis ka Kadri Hundi juhitud Püha Miikaeli poistekooris. “Alguses lihtsalt mõtlesin, et okei, käin kooris, aga alles hiljem sain aru, milline mõju sel oli ja kui palju mulle juurde andis. Mulle meeldis ka see, et kooli kõrvalt oli võimalik võtta solfedžot, käia klaveritunnis ja nii edasi,” sõnas Killing.

Esimesed tiivustavad eduelamused sai Killing kätte 14–15 aastaselt, kui tegi poistebändi Beyond Beyond ning nägi, kuidas tema kirjutatud lood inimestele meeldivad. “Ma mäletan, kui tegime Beyond Beyondiga esimese kontserdi pärast singli “So Alive” ilmumist ja Tartu Tasku keskusesse tuli kokku 400 noort. Eesti muusikaturg oli segaduses, sest nad polnud midagi sellist kunagi näinud. Ma mäletan, kuidas ma ise värisesin seal lava peal. Aga see on vist esimene hetk, kus ma mõtlesin, et vau – selle muusikaga võib teha ka midagi,” meenutas Killing.

Loe rohkem:  UNESCO lisas Berliini techno vaimse kultuuripärandi nimekirja | Muusika

Ülejäänud kolm Beyond Beyondi liiget tegutsevad ka endiselt muusikas. Frederik Küüts ja Gevin Niglas on tuntumad nimed ning vaiksemalt tegutseb ka Frank Pintsaar. “Niglasega me teame nüüd kaheksa aastat ja kohe, kui poistebänd lõpetas, tegime ka oma duo Okei Okei. Sealt läks me sujuvalt edasi ja arenesime tohutult,” arvas Killing.

Miks Killing poistebändi sattus artist ise ei tea. “See oli tegelikult konkurss, kus 80 kutist valiti neli välja. Ma mäletan, et žüriis olid Stig Rästa, Ago Teppand, vist ka Silver Laas. Seal oli ettelaulmine ja ma panin nii räigelt kukke seal. Mäletan, et võtsin laulule vale helistiku ja ma ei saa aru, kuidas nad mind üldse edasi lasid. Närvid said minust jagu ja võtsin selle kogemata tooni kõrgemalt,” selgitas Killing, lisades, et ettelaulmisel esitas ta Justin Bieberi lugu “Where Are Ü Now”, mis valmis koos Skrillexi ja Diploga.

Killingul on soe suhe ka korvpalliga, mida ise kirglikult mängis. “Mängisin seitsmenda või kaheksanda klassini, aga siis ma üks hetk enam ei saanud seda alaselja tõttu mängida. Aga jälgin pingsalt korvpalli siiani. Nii NBA-d kui ka Euroliigat, mis meil siin Eestis ka toimub. Mu üks väga hea sõber Kaspar Kitsing mängib ka Kalev Cramos,” selgitas Killing.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Karl Killing on olnud oluline osa Eesti muusikamaastikul, tuues siia uusi ja värskendavaid välismaiseid mõjutusi. Tema pühendumus ja kirg muusika vastu on aidanud kaasa kohaliku muusikakultuuri arengule ning avanud uksi uutele võimalustele. Tema töö julge eksperimenteerimise ja innovatsiooni vallas on innustav ning loob lootust tulevikuks, kus Eesti muusika saab jätkuvalt kasvada ja areneda rahvusvahelisel tasandil. Karl Killing on tõestanud end kui andekas ja mõjukas artist, kes suudab viia Eesti muusika uuele tasandile.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga