Kantar Emor: Isamaa toetus kerkis rekordkõrgele, Keskerakonna langus jätkus | Eesti

Tere tulemast Eesti uudistesse! Viimased uuringud Kantar Emori poolt näitavad, et Isamaa toetus on tõusnud rekordkõrgele tasemele, samal ajal kui Keskerakonna toetajaskond jätkab langust. See on põnev aeg Eesti poliitikas, kus erakondade toetuse tasemed on pidevas muutumises. Uuringud pakuvad põnevat sissevaadet sellele, kuidas Eesti poliitiline maastik areneb ja milliseid muutusi võime oodata tulevikus. Olge kursis, sest need muutused võivad kujundada Eesti poliitikat veel aastateks.

Isamaa on olnud Kantar Emori küsitlustes kõige populaarsem erakond alates eelmise aasta novembrikuust. Veebruarikuine toetus 27 protsenti tähistab aga uut rekordit. Viimastel riigikogu valimistel kuu vähem kui aasta eest sai Isamaa kaheksa protsenti toetust.

Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangul aitas Isamaa tõusule kaasa endise Keskerakonna esimehe Jüri Ratase ühinemine Isamaaga, mis võimaldas liidererakonnal saada rohkelt meediakajastust.

“Isamaa on võtnud toetust parteimaastiku polariseeruvatest jõududelt – Reformierakonnalt ja EKRE-lt, mis väljendab Isamaa positsioneerumist eelnevate aastate konservatiivsemast asetusest rohkem keskele,” lisas Voog.

Populaarsuselt teisel-kolmandal kohal olid võrdselt 17 protsendi suuruse toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond. Kui numbreid veidi detailsemalt lahti võtta, oli SDE veidi ees – toetused vastavalt 17,2 protsenti ja 16,7 protsenti. Kuu varem oli Reformierakonna toetus 19 ja SDE-l 17 protsenti.

SDE on Isamaa kõrval teine erakond, mil on õnnestunud oma toetust valimistega võrreldes oluliselt tõsta. Valimistel said sotsid üheksa protsenti toetust.

SDE-le ja Reformierakonnale järgneb väikese vahega EKRE, mida veebruaris toetas 15 protsenti. Kuu varem oli EKRE toetus 17 protsenti. 15 protsenti toetust on EKRE-le madalaim näitaja alates eelmise aasta märtsis toimunud valimistest.

Veelgi kehvemini käib aga Keskerakonna käsi, mille toetus langes veebruaris rekordmadalale 12 protsendile. Kuu varem oli tsentripartei toetus 14 protsenti.

Aivar Voogi sõnul on tähelepanuväärne on, et Keskerakonna toetus on ka muust rahvusest valijate seas langenud alla 50 protsendi ehk 43 protsendile. Eestlastest valijate seas on Mihhail Kõlvarti juhitava erakonna toetus aga vaid neli protsenti.

Eesti 200 toetus oli veebruaris valimiskünnist tähistaval viiel protsendil. Eelmise aasta augustist ei ole Eesti 200 toetus kõrgemal kui seitsmel protsendil olnud.

Parlamendivälistest erakondadest kogusid Parempoolsed ja Rohelised mõlemad kolm protsenti toetust. Vasakparteid toetas üks protsent.

Koalitsioonierakondade kogutoetus oli veebruaris 39 protsenti ja opositsioonil 54 protsenti. See tasakaal kuu varasemaga võrreldes ei muutunud.

Erakondade poliitikamaastik on Aivar Voogi sõnul siiski jätkuvalt turbulentne, mis ennustab võimalikke suuri muutusi ka lähitulevikus.

Toetused koos “ei oska öelda” vastajatega

Oma eelistust ei osanud välja tuua 24 protsenti, kuu varem oli selliseid vastajaid 27 protsenti.

Kui võtta arvesse ka “ei oska öelda” vastajad, toetas Isamaad veebruaris 21 protsenti (jaanuaris 16 protsenti ja detsembris 19 protsenti).

Reformierakonna toetus oli 13 protsenti (jaanuaris 14 protsenti ja detsembris 13 protsenti). Sama suur, 13 protsenti oli ka SDE toetus (jaanuaris 12 protsenti ja detsembris 11 protsenti). 

EKRE toetus koos “ei oska öelda” vastajatega oli veebruaris 12 protsenti (jaanuaris 13 protsenti ja detsembris 14 protsenti).

Keskerakonnal kaheksa protsenti (jaanuaris üheksa protsenti ja detsembris kaheksa protsenti).

Eesti 200 toetus oli neli protsenti (jaanuaris kolm protsenti ja detsembris neli protsenti).

Parempoolseid ja Rohelisi toetas selles küsitluses kaks protsenti, Vasakparteid alla protsendi.

Toetused erinevates vastajarühmades

Eestlastest vastajate seas oli populaarseim partei Isamaa 32 protsendiga. Järgnesid Reformierakond 20 protsendi ning EKRE ja SDE võrdselt 17 protsendiga.

Eesti 200 toetus eestlastest valijate seas oli viis, Keskerakonnal neli, Parempoolsetel kolm ja Rohelistel kaks protsenti.

Muust rahvusest valijate seas on Keskerakond küll esikohal, kuid 43 protsenti on nende jaoks siiski madal tase. Kuu varem oli neil toetajaid 51 protsenti.

Märkimisväärse hulga toetust muust rahvusest valijate seas kogus SDE – veebruaris 19 protsenti.

EKRE toetus oli muust rahvusest valijate seas üheksa, Isamaal kaheksa, Eesti 200-l seitse ja Reformierakonnal kolm protsenti.

Kui võrrelda neid näitajaid kuu varasemaga, on Isamaa toetus tõusnud nii eestlastest valijate seas (eestlaste seas 27 protsendilt 32 protsendile, muust rahvusest valijate seas neljalt protsendilt kaheksale).

Samas on märkimisväärne, et lisaks traditsiooniliselt Keskerakonnale on ka SDE, Eesti 200 ja Roheliste toetajaskond kõrgem muust rahvusest valijate kui eestlaste seas. Tõsi, mitte nii suure erinevusega kui Keskerakonnal.

Isamaa tõusis Tallinnas esmakordselt populaarseimaks

Tallinnas oli populaarseim partei riigikogu valimisi puudutavas küsitluses esmakordselt napilt Isamaa 23,4 protsendiga, millele järgnes Keskerakond 22,6 protsendiga.

Neile kahele järgnesid SDE 19 ja Reformierakond 13 protsendiga. EKRE toetus Tallinnas oli üheksa, Eesti 200-l kuus ja Parempoolsetel neli protsenti.

Lähemalt saab toetuse kohta eri sotsiaaldemograafilistes vastajagruppides lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 7.–14. veebruarini ja sellele vastas 1579 valmisealist kodanikku vanuses 18+ aastat ehk et enam vanuse ülempiiri küsitluses pole. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti.

Reedel kell 11 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid uuringutulemusi Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Huko Aaspõllu ja Urmet Kook.

In conclusion, the recent Kantar Emor survey has shown that the support for Isamaa has reached a record high, while the support for Keskerakond continues to decline. This is a significant development in Estonian politics and reflects the changing attitudes of the electorate. It will be interesting to see how this shift in support will impact the upcoming elections and the future of Estonia’s political landscape. It is clear that the dynamics of Estonian politics are changing, and it will be important for all parties to adapt to these changes in order to remain relevant and effective in representing the interests of the people.