Apteegipidajad ja poliitikud käsimüügiravimeid kauplustesse ei lubaks | Eesti

2245746he429t24

Tere tulemast Eesti! Apteegipidajad ja poliitikud on viimastel aastatel arutanud käsimüügiravimite müügi lubamist kauplustes. See teema on tekitanud elava arutelu ja poleemikat üle kogu riigi. Mõned on seisukohal, et käsimüügiravimite kättesaadavuse laiendamine kauplustes muudaks nende hankimise lihtsamaks ja mugavamaks, samas kui teised on mures sellega kaasnevate ohutus- ja kontrolliprobleemide pärast. Sellel teemal on erinevaid arvamusi ning oluline on jälgida selle arutelu arengut ning sellel osaleda.

Konkurentsiamet leiab, et ravimituru avamiseks uutele hulgimüüjatele tuleks võimaldada käsimüügiravimite müük jaekauplustes. Apteegipidajad ja poliitikud on sellele aga vastu.

Mõned nädalad tagasi tõdes konkurentsiamet oma turuanalüüsis, et apteegireformi käigus ravimiturg Eestis mitte ei avanenud, vaid läks lukku, mistõttu uusi hulgimüüjaid ega ka sõltumatuid proviisorapteeke turule lisanduda ei saa. Nüüd leiab konkurentsiamet jätkuanalüüsis, et turgu aitaks avada see, kui lubada laiatarbe käsimüügiravimid poelettidele, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Konkurentsiameti kiire analüüs näitab, et käsimüügiravimite jaeturule lubamine, jaekettide riiulitele lubamine ilmselt suurendaks konkurentsi ja pikas perspektiivis aitaks ka hulgimüüjatel, kes täna ehk apteekidesse ei pääse, pääseda turule. Nii et meie pigem näeme, et see soodustaks konkurentsi ja mõjuks hinnale positiivselt,” ütles Pärn-Lee.

Pärn-Lee lisas, et see tooks kaasa ka ravimite kättesaadavamaks muutumise.

Proviisorapteekide liidu juht Ly Rootslane ütles, et liit seda mõtet ei toeta. “Ravim ei ole toit. Ravimi väljastamine eeldab, et nõustatakse. Ravim on meile vajalik teatud tugevusel, teatud sagedusel. Ravimitel on kõrvaltoimed ja väga paljudel neil on ka koostoimed nii teiste ravimitega kui ka näiteks toiduainetega,” sõnas Rootslane.

Rootslase sõnul on ravimite infolehed aga liiga üldised. “Seal on olemas ka koostoimed ja kõrvaltoimed, aga paraku näitab praktika, et inimesed nende infolehtedega välja palju ei tutvu,” ütles Rootslane.

Loe rohkem:  Presidendi tunnustuse saanud päästja rõhutas ühistöö tähtsust | Eesti

Vastuseisu käsimüügiravimite poodi lubamisele näitavad üles ka poliitikud.

Riigikogu liige ja perearst Eero Merilind (RE) ütles, et talle tundub, et see ei anna praegu mingit spetsiifilist lahendust.

“Kui laps jääb haigeks, siis on ikkagi inimesel võimalik need ravimid kätte saada. Meil ei ole täna ju ravimite kättesaadavuse probleemi. Igas apteegis on olemas, ka internetiapteegid on olemas, ka igas poes on apteegid olemas, mõnes poes isegi kaks apteeki. Ma ei näe, millist probleemi see ülesanne praegu lahendab,” lausus Merilind.

Merilind ei usu ka, et sellega kaasneks hindade langemine.

Tervuseminister Riina Sikkut (SDE) ütles möödunud nädala neljapäeva valitsuse pressikonverentsil, et käsimüügiravimeid toidupoodidesse või tanklatesse suunata ei ole plaanis. “Apteek peaks olema see koht, kust saab pädevat nõu ravimite tarvitamise osas. Isegi kui see on lihtne käsimüügiravim, nagu Ibuprofeen, siis levia kombel ravimeid krõbistada ei maksa,” rääkis Sikkut.

Lisaks muretseb Sikkut, et maapiirkondades, kus väga palju apteekide käibest tuleb käsimüügiravimitelt, võivad apteegid selle tulemusel majanduslikult jänni jääda ning riigil tuleb hakata neid doteerima, mistõttu ei pruugi see tarbijale ikka odavam tulla.

“Kui ravimid lähevad laiatarbekaubaks, siis riigi jaoks on kallim üleval pidada seda apteegivõrku, tuleb lubada suuremaid juurdehindlusi või soodustusi,” ütles Sikkut.

“Aktuaalne kaamera” küsis Evelin Pärn-Leelt, kas maa- ja linnapiirkonnad on siin võrdses olukorras.

“Siin ei pruugi nii olla, et üks lahendus sobib kõigile. See võib neile sellise majandusliku surve peale panna, nii et siin ilmselt peaks poliitikud mõtlema, kui seda lahendust üldse kaaluda, et kuidas seda leevendada,” lausus Pärn-Lee.

On mõistetav, et apteegipidajad ja poliitikud on mures käsimüügiravimite müügi laiendamise pärast kauplustesse Eestis. Kuid see võiks olla samm õiges suunas, et tagada patsientidele mugavam juurdepääs vajalikele ravimitele. Samuti võiks see aidata vähendada apteekide ülerahvastatust ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust kogu riigis. Oluline on ka tagada, et käsimüügiravimite müük oleks rangelt reguleeritud ja järgitaks kõiki turvalisuse nõudeid. Kokkuvõttes võiks käsimüügiravimite müügi laiendamine kauplustesse olla kasulik nii patsientidele kui ka tervishoiusüsteemile tervikuna.

Loe rohkem:  Kolkjal hukkus tulekahjus kolm inimest | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga