Kalle Pilt: hoonete energiatõhusaks renoveerimise ohud | Arvamus

2287065h6171t28

Kalle Pilt, an expert in energy-efficient building renovations, has been sounding the alarm about the dangers of renovating buildings for energy efficiency in Estonia. In his recent article titled “Kalle Pilt: hoonete energiatõhusaks renoveerimise ohud | Arvamus”, Pilt brings attention to the potential risks and pitfalls that come with such projects. His insights shed light on the importance of proper planning, execution, and monitoring to ensure that energy-efficient renovations not only benefit the environment but also the safety and well-being of the occupants. Join Pilt in exploring the complex world of building renovations and the ways to navigate them successfully.

Hoonete energiatõhususe parandamine on meie ökoloogilise jalajälje seisukohast väga vajalik tegevus ning kindlasti vähenevad sellega oluliselt hoonete küttearved. Kuid soojustamise ja piirete õhulekete likvideerimisel on võimalik ka hoone sisekliima halvenemine, seepärast on vajalik teada ja vältida hoonete soojustamisega kaasnevaid ohtusid, kirjutab Kalle Pilt.

Ühed kõige olulisem tegurid, mis avaldavad mõju inimese tervisele, on hallitusseente liigid ja osakeste kontsentratsioon ruumiõhus. Kuna hallitusseened on oma olemuselt mikroseened, siis palja silmaga neid üksikult ei näe. Alles siis, kui hallitusseened moodustavad kolooniaid ehk rahvakeeles hallitust, on nende olemasolu meie silmale nähtav.

Iga ruumi õhus on mingi hulk hallitusseeni ning need on meie ökosüsteemi tavapärane osa, aga kui nende kontsentratsioon ruumiõhus on kõrge ning esinevad patogeensed või virulentsed ehk haigusi tekitavad liigid, siis pole neis ruumides enam tervislik viibida.

Hallitusseente kasvu mõjutavad kõige rohkem niiskus (vesi) ja soojus. Sellest ka seos hoonete renoveerimise ja hallitusseente arengu vahel: renoveerimisel muudame hoonete niiskus- ja soojusrežiimi ning koos sellega loome sageli ka soodsama arengukeskkonna hallitusseentele.

Esimene oht on ruumis õhutemperatuuri tõstmine, mis on enamasti ruumide kasutajatele meeldiv. Kuid hallitusseenedki vajavad arenguks soojust. Koos inimeste soojusliku mugavuse tagamiseks toimuva temperatuuri tõstmisega hakkavad ka hallitusseened kiiremini arenema.

Suuremale osale hallitusseentest on arenguks soodsaim temperatuur 25–28°C juures. Kui vaadelda inimeste mugavustasemele vastavat temperatuuri, siis see on viimaste aastakümnete jooksul pidevalt tõusnud. Kunagise 18°C juurest on eluruumide temperatuur tõusnud tasemeni 21–24°C.

Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA 2011–2023 aasta mõõtmistulemuste (7196 temperatuuri mõõtepunkti siseruumides) analüüsil selgus, et keskmiseks temperatuuriks elu- ja kontoriruumides on 21,6°C ning lastetubades ja magamistubades vastavalt 22,6°C ja 22,3°C. Kõikidest ruumidest tervelt 9,5 protsendil oli temperatuur 25°C või rohkem, mis on ühtlasi kõige soodsam temperatuur hallitusseente arenguks.

Loe rohkem:  Andrei Korobeinik: kolm sammu Eesti majanduse päästmiseks | Arvamus

Koos hoonete energiatõhususe tõstmisega tõuseb suure tõenäosusega ruumide õhutemperatuur veelgi ning koos sellega tõuseb hallitusseente arengukiirus. Sellest tulenevalt soovitus: vaatamata välispiirete soojusläbivuse vähenemisele hoidke ruumide temperatuur kütteperioodil 20°C juures. Vältige ülekütmist.

Teine oluline oht on õhuvahetuse muutused. Kuna vanad nõukogudeaegsed aknad ja aknapiirded olid suure õhulekkega, siis nende piirkonnas hallitusseente kolooniaid ei tekkinud. Koos õhu liikumisega akende piirkonnas kuivatati pindasid ning hallitusseentele ei tekkinud soodsaid tingimusi kolooniate arenguks. Samuti tagasid sellised õhulekkega aknad loomuliku ventilatsiooni toimivuse ehk sealt tuli õhku sisse ja ventilatsioonikorstnate kaudu tagati õhu väljatõmme. Koos õhu liikumisega kanti ruumidest välja ka hallitusseente osakesi. Sellistel põhimõtetel toimis enamuse korterelamute õhuvahetus.

“Ruumides hakkab kumuleeruma õhuniiskus ning tekib soodne keskkond hallitusseente arenguks.”

Väikeelamutel toimus õhuvahetus enamasti tänu ahjudele ja teistele küttekolletele, mis tagasid õhuvahetuse ehk aknapragudest sisse ja korstna kaudu välja. Vahetades aknad õhutihedate vastu pidurdub õhu juurdevool ruumidesse ning loomulik ventilatsioon ei toimi enam samaväärselt varasemale. Ruumides hakkab kumuleeruma õhuniiskus ning tekib soodne keskkond hallitusseente arenguks.

Õhuniiskuse kasvule on suur mõju ka inimeste arvukusel ruumides, ruume kasutavate inimeste aktiivsus, pesemisharjumused, toidu valmistamine ja paljud muud tegurid. Vähesest õhuvahetusest tingitud ohtude vältimiseks tuleb paigaldada ruumide välisseina värskeõhuklapid või kasutada reguleeritavate tuulutuspiludega aknaid ning hoida töökorras ja puhtana ventilatsioonikorstnad.

Alternatiiviks on soojusvahetusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine ruumidesse, kuid selle ebapiisav- või mittekasutamine on aga järgmiseks ohuks. Ventilatsioonisüsteemid on tänapäeval väga tõhusad ning tagavad nii piisava õhuvahetuse kui ka soojustagastuse. Kahjuks ei kasutata paigaldatud ventilatsioonisüsteeme alati otstarbekalt ning tuleb ette, et ventilatsioonisüsteem lülitatakse liigse müra või kulukuse pärast on koguni välja. Samuti tuleb olla valmis, et elektrikatkestuse või seadmete rikke tõttu pole võimalik ventilatsioonisüsteemi käivitada.

Paljude hoonete aknad on tänapäeval mitteavatavad ja, nagu mainitud, on välispiirded õhutihedad ning ventilatsioonisüsteemi mittetöötamisel või ebapiisavalt töötades kumuleerub õhuniiskus ruumides kiiresti ja tõuseb ka CO2 kontsentratsioon ruumides. Seega tuleb sundventilatsioon selle olemasolul energiatõhusaks renoveeritud hoonetes alati nõutaval tasemel töös hoida. Lisaks peaks olema võimalus süsteemi seiskumisel ruumide õhuvahetuseks loomuliku ventilatsiooni teel (näiteks akende kaudu).

Sundventilatsioonisüsteemide puhul on väga oluliseks aspektiks nende regulaarne puhastamine, sest tolmunud ja orgaanilise aine jääkidega kaetud ventilatsioonitorustik on ideaalseks keskkonnaks hallitusseente arenguks.

Loe rohkem:  Rein Sikk: iga küla vajab oma lendavat ninasarvikut | Arvamus

Viimaseks, kuid samuti väga oluliseks ohuks on renoveerimistööde kvaliteet. Madalaima hinnaga tellitud ning teostatud ehitustöödel ei pruugita kasutada parimaid materjale ning töö teostajatel ei pruugi olla piisav kvalifikatsioon.

Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA renoveeritud hoonete biokahjustuste ekspertiiside käigus on kõige rohkem probleeme tuvastatud akende piirkonnas. Kasutatakse (odavaid) suure soojaläbivusega aknaid ja/või ei tihendata aknaümbrusi piisavalt. Kuna uued aknad on õhutihedad, siis hakkab õhuniiskus seal kondenseeruma jahedal akna või aknapiirde pinnal ning tekib soodne keskkond hallitusseente arenguks.

2287065h6171t28

Lisaks akendele on probleeme olnud ka väljaehitatud katusekorruste ruumide välisnurkades ja kaldlagedes, kus üritatakse konstruktsiooni paksust minimeerida ning seetõttu jäetakse ära olulised konstruktsiooni toimivuseks vajalikud lahendused või kasutatakse suure õhuniiskuse kondenseerumisriskiga lahendusi.

Suur viga on ka põrandaaluste ja keldrite tuulutusavade sulgemine või vähendamine vundamentide soojustamisel. Avade sulgemisel muutub oluliselt keldrite ja põrandaaluste niiskusrežiim ning tekib oht mitte üksnes hallitusseente arenguks, vaid ka puitu lagundavate seente, sh majavammi arenguks.

Renoveerimistööde kvaliteedi parandamiseks on vajalik tellijal nõuda nõuetekohast dokumenteerimist (kasutatud materjalide spetsifikatsioonid, kaetud tööde aktid, koosolekute protokollid jne) ning pärast renoveerimistöid on tuleb kindlasti teostada hoone termograafiline audit leidmaks võimalikke soojalekkeid (külmasildasid). Samuti on soovitatav pidevalt mõõta ruumide suhtelist õhuniiskust, mis talveperioodil peaks jääma vahemikku 25-45 protsenti ja suveperioodil alla 70 protsenti.

Need on kõige olulisemad renoveerimise ohud seoses hallitusseente arenguga ja nende mõjuga inimeste tervisele. Kuna tervena elatud aastate pikendamine on väga oluline eesmärk, siis tuleb nendele ohtudele pöörata olulist tähelepanu. Inimese tervis on väärtuslikum ükskõik millisest materiaalsest kokkuhoiust.

Kalle Pilt on hoonete biokahjustuste ekspert ja raamatute “Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast” ning “Majavammist – puust ja punaseks. Ennetamine. Avastamine. Tõrje” autor.

Kokkuvõttes näitab Kalle Pildi artikkel selgelt energiatõhusate hoonete renoveerimise riskid ja ohud, mida sageli alahinnatakse. Kalle Pilti sõnul on oluline võtta arvesse kogu renoveerimisprotsessi ning mitte keskenduda ainult energiasäästu saavutamisele. Ohutus, kvaliteet ja hoone kasutajate mugavus peaksid olema renoveerimise peamised eesmärgid. Seega on oluline, et enne renoveerimistööde alustamist tehtaks põhjalikud uuringud ja analüüsid, et tagada kogu protsessi edukus ja hoone terviklikkuse säilimine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga