Haridusleppe läbirääkimistel tõusis teemaks õpetajate tööaja pikkus | Eesti

2316633h555et24

Eesti haridussüsteem seisab silmitsi olulise väljakutsega, kui õpetajate tööaja pikkus tõusis esile haridusleppe läbirääkimistel. See teema pakub võimalust arutada ja leida lahendusi õpetajate töökoormuse vähendamiseks ning nende professionaalse arengu toetamiseks. Õpetajad mängivad olulist rolli noorte arengus ja hariduse kvaliteedi tagamisel ning seetõttu on oluline leida tasakaal nende tööaja ja töökoormuse vahel. Haridusleppe läbirääkimised on oluline samm selles suunas, et tagada Eesti haridussüsteemi jätkuv areng ja õpetajate heaolu.

Nädala alguses toimunud haridusleppe läbirääkimistel õpetajate töö- ja palgakorralduse ning koormuse arvestuse üle kõlas ka mõte suurendada õpetajate üldtööaega praeguselt 35 tunnilt nädalas 40 tunnile. Haridustöötajate sõnul võib ettepaneku üle arutleda, aga praegu on raske mõista, missugust probleemi töötundide arvu suurendamine lahendaks.

Õpetajate täistööaja ehk 35 tunni sisse nädalas kuulub nii klassi ees viibitud aeg, tagasisidestamine, tundide ettevalmistamine ja muud ülesanded. Nädala alguses toimunud haridusleppe läbirääkimisel esitles Eesti Haridustöötajate Liit ettepanekut, mille järgi võiks õpetajate tööaeg olla 16 kontakttundi ja muud ülesanded, mis mahuvad 35 tunni sisse. Kõik lisanduvad tunnid tuleksid n-ö avatud arve põhimõttel.

Seesugusele ideele vastukaaluks käis Eesti Linnade ja Valdade Liidu liige välja ettepaneku õpetajate tööaega hoopis suurendada 35 tunnilt 40 tunnile nädalas. Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid kinnitas siiski, et tegemist ei ole liidu ametliku seisukohaga: “Me peame oma seisukohti veel loksutama ja jõudma siis mingile ettepanekule, mis ei tuleks emotsioonist. Ütleme, et üks kõneles kõva häälega välja, aga seda on arutanud kohvilauas päris mitmed ja nüüd lahti rääkida ei ole me jõudnud neid teemasid, et esitada, seda liidu seisukohana.”

Lihtsustatult võib aga Luhalaiu sõnul töönädala pikendamise idee kokku võtta nii – inimesed on erinevad, aga ka praegu on õpetajaid, kes teevad rohkem tööd kui 35 tundi. 40-tunnine töönädal aitaks tagada töö tegemise ametliku tööaja sees, vähendada nii ületundide arvu ja tagada ka tehtud töö eest tasu, selgitas Luhalaid.

Loe rohkem:  Madise: bürokraatiat saab õhemaks lihvida, aga seda tuleb teha õigesti | Eesti

“Täna on seaduse 35 tundi, aga kuidas me seda sisustame, et osapooled saaksid täpselt ühtemoodi aru, et mis selle sisu on siis? Kas on mõistlik 35 tunnilt minna 40 tunni peale või on õigus nendel ettepaneku tegijatel, kes ütlesid, et 16 kontakttundi ja siis need tegevused veel, mis 35 sisse mahuvad ja ülejäänud tuleb siis rahastada, et ka see on arutamist väärt,” arutles ta.

Ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul pole eespool nimetatud ettepanekud ametlikud. Ametlikke ettepanekuid oodatakse aprilli alguseks:

“Praegu käidi välja vaateid, mida me võiksime arutada, kui me õpetajate töökoormust ja tingimusi arutame,” märkis ta.

Kallase hinnangul ei lahenda aga pikem töönädal õpetajate probleeme. “Täna nad saavad ületundide eest tasu, tulevikus oleks see neil siis põhipalga sees, see lisa viis tundi. See võtaks tegelikult põhimõtteliselt ära ühe boonuse, mis selles ametis on – et jah, õpetaja töö on väga intensiivne, tuleb tegeleda stressirohkete olukordadega, palk ei ole tegelikult väga kõrge, aga selles ametis on 35-tunnine töönädal ja suvepuhkus 56 päeva. Need on plussid ja miinused, mis peaksid lõpuks üksteist ära tasandama,” rääkis minister.

Tartu Variku kooli direktor Peeter Kikkase sõnul võib pikema töönädala üle arutleda. Samas on praegu raske mõista, missugust probleemi on soov rohkemate töötundidega lahendada.

“Võib-olla lahendaks selle, et mõni õpetaja siis enam ei tee ületunnitööd, kuigi see ületunnitöö on praegu selline, et õpetajad teevad seda ise. Me peame ju alati kokku leppima, kui õpetaja või ükskõik, milline töötaja teeb ületunnitööd, siis me peaksime temaga kokku leppima, kui palju see on ja mis moodi me seda tasustame, aga õpetaja tööd on väga keeruline selliselt täpselt mõõta, et mis läks ületundide alla ja mis mitte,” ütles Kikkas.

Loe rohkem:  Hiiumaa haigla peahoone remont sai valmis | Eesti

Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul eeldaks töötundide lisandumine ka õpetajate töötasu suurendamist vähemalt 140 protsendini keskmisest palgast. Praegune eesmärk on 120 protsenti keskmisest.

Haridusleppe läbirääkimistel tõstatati olulise teemana õpetajate tööaja pikkus. See küsimus on oluline, kuna õpetajate töötingimused mõjutavad otseselt nende töö tulemuslikkust ja heaolu. On oluline leida tasakaal õpetajate töökoormuse ja nende võimaluse vahel anda parim võimalik haridus meie lastele. Loodame, et läbirääkimised toovad kaasa positiivseid muutusi Eesti haridussüsteemis ning aitavad tagada õpetajatele paremad tingimused nende olulise töö tegemiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga