Kiiev: pealinna kohal tulistati alla umbes 30 Vene raketti | Välismaa

1711000094 2316609hb21ct24

Eile õhtul sai Kiiev tunnistajaks šokeerivale sündmusele, kui pealinna kohal tulistati alla umbes 30 Vene raketikihti. See agressiivne rünnak on kõlama löönud rahvusvahelisel tasandil ning tekitanud muret kogu maailmas. Ukraina ja Venemaa vahelised pinged on jõudnud kriitilisse punkti ning olukord näib ainult eskaleeruvat. Kuidas see sündmus mõjutab Eestit ja kogu maailma poliitikat? Selles keerulises olukorras on oluline olla kursis viimaste arengutega ning mõista nende tagajärgi.

Oluline neljapäeval, 21. märtsil 7.46:

– Kiiev: pealinna kohal tulistati alla umbes 30 Vene raketti;

– Öösel algas Vene raketirünnak Ukrainale, Kiievis kõlasid plahvatused;

– Kanada eraldas Ukrainale 1,5 miljardit dollarit abi;

– Zelenski: Putini kaotus on demokraatliku maailma elu ja surma küsimus;

– Valge Maja ei oska ennustada Ukraina abipaketi vastuvõtmise aega.

 

Kiiev: pealinna kohal tulistati alla umbes 30 Vene raketti

Kiievi linnaadministratsioon teatas, et neljapäeva öösel toimunud Vene raketirünnaku käigus tulistas Ukraina õhutõrje alla umbes 30 Vene raketti, nende seas olid ka ballistilised raketid.

Märgitakse, et tegemist on esimese raketirünnakuga Kiievile 44 päeva jooksul.

Venemaa kasutas rünnakus muuhulgas rakette H-101, H-555 ja H-55, mis lähenesid eri suundadest Kiievi poole.

On teada kahest haiglasse toimetatud vigastatust, kelle seas on 11-aastane laps. Hukkunuid hetkeseisuga pole.

Öösel toimus Vene raketirünnak Ukrainale, Kiievis kõlasid plahvatused

Öösel kella kolme paiku algas Vene raketirünnak Ukrainale, mis kestis umbes kuni kella kuueni.

Ukraina õhuvägi teatas, et rünnakus osales üheksa Vene strateegilist pommitajat Tu-95, mis tõusid õhku Olenja lennuväljalt Murmanski oblastis.

Kui kella kolme paiku teatasid Ukraina võimud raketirünnaku ohust Donetski, Dnipropetrovski, Zaporižžja ja Harkivi oblastis, siis kell 3.44 laienes raketirünnaku oht kogu Ukrainale.

Kella viie paiku tulid teated plahvatustest Ukraina pealinnas Kiievis. Hiljem kinnitas neid teateid ka Kiievi linnapea Vitali Klõtsko, kelle sõnul töötas pealinnas õhutõrje. Samuti ütles linnapea, et Venemaa kasutas rünnakus rakette Kinžal.

On teada ka alla tulistatud rakettide rusude tõttu tekkinud kahjustustest maa peal.

“Svjatošini rajoonis kukkusid raketi rusud lasteaia hoonele. Ševtšenko rajoonis põlevad autod. Päästjad on suundunud sündmuskohale. Podili rajoonis kukkusid raketi rusud ühe ettevõtte alale. Svjatošini rajoonis kukkusid samuti rusud elumajale,” ütles Klõtsko.

Loe rohkem:  Euroopa Komisjon asub uurima, kuidas Vene varade intressitulu Ukrainani jõuaks | Välismaa

Kell 5.42 selgus, et ühe elumaja katus põleb ka Podili rajoonis.

“Vaenlase rünnaku tagajärjel on juba kümme vigastatut,” kirjutas Kiievi linnapea kella kuue paiku. Kuus inimest sai viga Ševtšenko rajoonis ja neli Svjatošini rajoonis.

Klõtsko sõnul vajas kümnest kaks inimest haiglasse toimetamist, ülejäänutele osutatakse abi sündmuskohal.

Kanada eraldas Ukrainale 1,5 miljardit dollarit abi

Ukraina sai kolmapäeval Kanadalt 2 miljardit Kanada dollarit ehk 1,5 miljardit USA dollarit rahalist abi, vahendas peaminister Denõss Šmõhali informatsiooni uudisteagentuur UNIAN.

Šmõhali sõnul aitavad need vahendid Ukraina valitsusel rahastada puudujääki ja eelkõige sotsiaalabiprogramme.

“Oleme tänulikud Kanada rahvale ja valitsusele, kes jäävad nendel rasketel aegadel meie usaldusväärseteks liitlasteks,” ütles Shmõhal.

Ukraina valitsusjuht märkis, et Kanada rahalise toetuse kogumaht alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on ligi seitse miljardit Kanada dollarit ehk üle viie miljardi USA dollari.

Kanada on andnud ühtlasi märku, et on valmis toetama Tšehhi algatust toimetada kiiresti Ukrainasse kümneid tuhandeid suurtükimürske erinevatest riikidest. Kanada valitsus võib viimastel andmetel panustada kuni 30 miljonit dollarit.

Tšehhi president Petr Pavel ütles veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil, et Tšehhi suudab koguda Ukrainale märkimisväärse koguse relvi väljastpoolt Euroopat.  Pavel lisas, et koostöös Kanada ja Taaniga on leitud võimalus 500 000 155-millimeetrise ja 300 000 122-millimeetrise mürsu ostmiseks.

Zelenski: Putini kaotus on demokraatliku maailma elu ja surma küsimus

Venemaa president Vladimir Putin peab kaotama ning see on demokraatliku maailma jaoks elu ja surma küsimus, avaldas kolmapäevaõhtuses pöördumises arvamust Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Riigipea hinnangul Putini kaotuse korral demokraatlikul maailmal järgmise põlvkonna jaoks hea väljavaade.

“Peame olema vastupidavad erinevatele väljakutsetele ja meil peab olema võhma kaua vastu pidada, et Putinit võita. Mitte olema olukorras, kus erivead kahtlused Lääne tugevuses aitavad seda hullu,” rõhutas Zelenski.

President rääkis kohtumisest Ühendriikide presidendi riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivaniga.

“Väga sisukas ja väga konkreetne vestlus oli nii kaitsekoostööst ning ka ühistest poliitilistest tulemustest ja eesmärkidest, mida tuleb saavutada. Olen Ameerikale tänulik meie riigi ja rahva toetuse eest ning on ülioluline, et Ameerika juhtkond jääks tugevaks rahvusvahelise õiguse ja korra kaitsmisel,” sõnas riigipea.

Loe rohkem:  CNN: Avdijivka läks venelastele kalliks maksma | Välismaa

Valge Maja ei oska ennustada Ukraina abipaketi vastuvõtmise aega

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan hoiatas kolmapäeval, et Washington ei oska ennustada, millal Ukrainale ülitähtis 60 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett vastu võetakse.

“See on juba liiga kaua aega võtnud. Ja ma tean seda, te kõik teate seda,” tõdes Sullivan.

“Ma ei kavatse ennustada, millal see täpselt teoks saab, kuid me töötame selle nimel, et see võimalikult kiiresti teoks saaks, aga ma ei saa täna konkreetset ennustust teha,” ütles Sullivan pressikonverentsil ajakirjanikele.

Ukraina teatas teisipäeval, et on šokeeritud asjaolust, kuidas Ühendriigid ei ole ikka veel suutnud vastu võtta uut sõjaaja abipaketti, samas kui Kiievi väeüksused seisavad kaks aastat pärast Venemaa sissetungi ja täiemahulise sõja vallandamist lahinguväljal silmitsi terava laskemoona- ja muu varustuse puudusega.

USA esindajatekoda on hoidnud kinni 60 miljardi dollari suurust abipaketti, kuna vabariiklasest seadusandjad nõuavad, et uus rahasüst peab olema üha rohkem seotud ka siseriikliku ebaseadusliku sisserände ohjeldamisega.

“See, mis tõesti korda läheb ja mis meid šokeerib, on see, et otsust ei ole veel vastu võetud,” ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba veebiülesel pressikonverentsil välismeedia esindajatele.

“Läheneme märtsi lõpule ja arutelud jätkuvad, arutelud elutähtsa huvi teemal, USA strateegilise huvi teemal Euroopas,” ütles Kuleba.

Ukraina president Volodõmõr Zelensõi ütles esmaspäeval kohtumisel USA Lõuna-Carolina osariigi vabariiklasest senaatori Lindsey Grahamiga, et kongressi kiire otsus on ülimalt tähtis.

Kokkuvõttes, Kiievi pealinna kohal toimunud Venemaa raketirünnak oli järjekordne agressiivne samm naaberriigi suhtes ning ähvardab lõõmutada juba niigi pingelist olukorda regioonis. See hirmutav intsident paneb rõhku vajadusele rahutagamiseks ja diplomaatiliste suhete tugevdamiseks, et takistada jätkuvaid konflikte ja tagada rahumeelne tulevik. Ahvatlusele vastata vägivallaga tuleb vastata mõistusega ning jääda solidaarseks Kiievi ja kõigi nende vastu suunatud agressiooni vastu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga