Edetabel. 2023. aastal laenutati raamatukogust enim lastekirjandust | Kirjandus

1706172620 1843313h70b2t24

Tere tulemast Eesti raamatukogudesse! 2023. aasta edetabel on selgunud ja üllatavalt on enim laenutatud raamatute hulgas lastekirjandus. See näitab selgelt, et Eesti noored on jätkuvalt suured raamatusõbrad ning hindavad head lugemist. Lastekirjandus on alati olnud oluline osa raamatukogu valikust, kuid selle aasta statistika kinnitab, et laste ja noorte huvi lugemise vastu on endiselt kõrge. See on suurepärane uudis nii raamatukogudele kui ka kirjanikele, kes loovad kaasahaaravaid lugusid meie tulevastele lugejatele.

Möödunud aasta ligi 900 raamatukogu ühise laenutuste edetabeli esikoha hõivas “Kalevipoeg”. Esikohast jäi paarikümne laenutuse kaugusele Eero Epneri elulooraamat Lembit Ulfsakist.

Eesti Rahvusraamatukogu koostatud 2023. aasta paberraamatute laenutuste edetabelisse mahtus nii mitmekülgses žanrivalikus proosat kui ka jutustusi, aga kõige rohkem on edetabel Eesti lastekirjanduse nägu. “See teeb rõõmu, et lapsed loevad ja eelistavad lugeda trükiraamatuid,” märkis Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja Katre Riisalu.

Kuna raamatute laenutuste edetabeli kokkupanemine käis 2023. aasta andmete kohta uue valimi järgi, võib laenutuste tulemus üllatada lastekirjanduse rohkuse poolest. Kui varem peegeldati laenutuste tulemusi rahvaraamatukogude laenutusi, siis terviklikuma tulemuse saamiseks lugemiseelistuste kohta valmis edetabel rahva-, kooli ning eriala- ja teadusraamatukogudelt saadud andmete põhjal.

Seljataha jäänud lugemisaasta kergitas enimnõutud teoseks “Kalevipoeg: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud”, mida jõuti erinevatest raamatukogudest laenutada 7392 korral. Esiteose järele asus 7377 laenutuskorraga Eero Epneri elulooraamat “Lembit Ulfsak”. Läbi aastate laenutustopis püsinud “Rehepapp ehk November” sai kirja 6842 laenutuskorda.

Esimesed üleriigilised e-raamatute ja audioraamatute edetabelid

Paberraamatute laenutuste topi kõrval selgusid kahe laenutuskeskkonna andmete pealt ka populaarsemad teosed e-raamatute ja audioraamatute kategoorias. E-raamatute laenutuse pingerea esikolmiku moodustavad tõlke- ja aimekirjanduse teosed. Kõige meelsamini võeti lugemiseks kolmel eelneval aastal tõlkekirjanduse laenutushitiks saanud Delia Owensi teost “Kus laulavad langustid”. Teisele kohale jõudis Kristi Saare teos “Kuidas alustada investeerimisega”, mille järel võttis auväärse kolmanda koha kogu maailmas edukas Colleen Hoover “Ei iial enam”.

Loe rohkem:  Kirjastuste liit valis aasta raamatusõbraks Prima Vista korraldustoimkonna | Kirjandus

Kui paberraamatute kategoorias sai esimese koha teos üle 7000 laenutuse, siis e-raamatu loetuim laenutusteos kogus laenutuskeskkondades MIRKO ja ELLU kokku 637 kasutust.

Audioraamatute laenutuste pingereas jõudis esikohale Kene Verniku “Hea une teejuht”, mida võeti lugemiseks 428 korral. Vaid paar laenutuskorda vähem – 426 sai Nita Prose “Toateenija” ja Jey Shetty “Mõtle nagu munk : Treeni oma meelt rahu ja sihikindluse” mängis 399 audioraamatu laenutaja seadmes. Audioraamatute edetabel koostati OverDrive ja MIRKO laenutuskeskkondade andmete põhjal.

2023. aasta laenutuste top 20 – kõik raamatukogud: 

1. Eno Raud “Kalevipoeg : Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud” – 7392
2. Eero Epner “Lembit Ulfsak” – 7377 
3. Andrus Kivirähk “Rehepapp ehk November” – 6842 
4. Piret Raud “Tobias ja teine B” – 6365 
5. Nicola May “Väike külaturg” – 6199  
6. Eno Raud “Sipsik” – 5580 
7. Mika Keränen “Varastatud oranž jalgratas” – 5533
8. Delia Owens “Kus laulavad langustid” – 5425 
9. Aidi Vallik “Kuidas elad, Ann?” – 5348 
10. Silvi Väljal “Jussikese seitse sõpra” – 5191
11. Ferenc Molnár “Pál-tänava poisid” – 5027 
12. Ilmar Tomusk “Kolmanda A kriminalistid” – 4996  
13. Andrus Kivirähk “Kaka ja kevad” – 4991 
14. Mauri Dorbek “Ma tahan. Ma suudan. Ma võin” – 4599 
15. Erich Kästner “Veel üks Lotte” – 4491  
16. James Krüss “Timm Thaler, ehk, Müüdud naer” – 4260 
17. Jaan Rannap “Nublu” – 4238  
18. Christine Nöstlinger “Vahetuslaps” – 4184 
19. Andrus Kivirähk “Sirli, Siim ja saladused” – 4178  
20. Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta” – 4171 

Kokkuvõttes näitab 2023. aasta edetabel, et lastekirjandus on jätkuvalt populaarne raamatukogudes üle Eesti. See näitab, et laste lugemishuvi ja raamatukogude kättesaadavus on oluline osa kohalikust kultuurist. Samuti võib see osutada sellele, et lastekirjandusel on oluline roll laste arengus ja hariduses. Oluline on jätkuvalt toetada ja edendada laste lugemishuvi ning tagada, et raamatukogud oleksid lastele atraktiivsed ja kättesaadavad. Tulevikus võiksime näha veelgi rohkem lastekirjandust raamatukogude riiulitel ning rohkem programme ja sündmusi, mis suunavad lapsi lugemisele.

Loe rohkem:  Sinijärve raamatusoovitused: "Ingmar ja meri" on ideaalne raamat kõigile kümneaastastele | Kirjandus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga