Bloomberg: Venemaa ostab jätkuvalt EL-i sanktsioonide all olevaid kaupu | Välismaa

2281362hcfcbt24

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uudiste kohaselt on Bloomberg teatanud, et Venemaa jätkab EL-i sanktsioonide alla kuuluvate kaupade ostu, mis viitab sellele, et poliitilised pinged piirkonnas püsivad. See teema on oluline mitte ainult Venemaa ja EL-i suhete kontekstis, vaid ka globaalse majanduse seisukohast. Kuidas see mõjutab Eesti ja teiste Balti riikide olukorda ning milliseid muutusi võime tulevikus oodata, on küsimused, mis on paljude inimeste mõtetes. Uurime koos, kuidas see teema meie siinseid kogukondi ja majandust mõjutab.

Venemaa ostis eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul 450 miljoni euro väärtuses Euroopa Liidu kaupu, mille müük Moskvale on sanktsioonidega keelatud, kirjutab Bloomberg.

Vastavaid andmeid jagasid Bloombergiga anonüümseks jääda soovinud EL-i ametnikud. Esitatud arvud pärinevad EL-i enda koostatud aruandest.

450 miljoni euro suurusest keelatud kaupade ekspordist müüdi Venemaale umbes kolmandik otse EL-ist ning ülejäänud kahe kolmandiku eksport käis läbi kolmandate riikide.

Ekspordile kaasa aidanud riikideks olid Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Serbia, Hiina, aga ka Venemaale lähemale asuvad riigid nagu Usbekistan, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Armeenia.

Andmete järgi kahanes “tundlike” eks sanktsioonide all olevate kaupade ametlik eksport EL-ist Venemaale järsult pärast sanktsioonide kehtestamist, kuid nende kaupade eksport EL-ist kolmandatesse riikidesse kasvas oluliselt.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja ei kommenteerinud Bloombergi paljastust.

EL ja selle liitlased on keskendunud viimastel kuudel sanktsioonide paremale jõustamisele konkreetsete “kõrge prioriteediga” kaupade osas. Nimekirja kuuluvad kümned varuosad, komponendid ja tehnoloogiad nagu pooljuhised ja elektroonika, mida on leitud Ukraina vastu korraldatud Vene rünnakutes kasutatud rakettidest või mida kasutatakse rakettide tootmises.

Brüssel on püüdnud läbi rääkida riikidega, mis aitavad kaasa selliste kaupade ekspordile Venemaale. Samuti on EL kehtestanud sanktsioone konkreetsetele ettevõtetele ja äärmistel juhtudel on kaalunud ka selliste kaupade eksporti keelustamist sellistesse vahendajariikidesse üldiselt, kuid osad EL-i liikmesriigid pole seda võimalust veel soovinud kasutada.

Loe rohkem:  Ukraina tulistas taas ühe Vene sõjalennuki alla | Välismaa

Kiievi Majanduskooli jaanuarikuise aruande järgi importis Venemaa eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul aga lausa 8,77 miljardi dollari väärtuses sõjalise otstarbega esemeid. Samas hõlmab Ukraina teadurite nimekiri kogu maailma eksporti Venemaale, mitte ainult EL-ist pärinevaid kaupu.

Suurem osa sellisest kaubavahetusest toimub Hiinas tegutsevate ettevõtete kaudu ning kaup vahetab dokumentide järgi mitu omanikku ja läbib formaalselt mitu riiki enne Venemaale jõudmist. Seetõttu on raske tegelikke tarneid kontrollida.

Siiski selgub EL-i enda sisemisest aruandest, et osa kaubavahetusest toimub otse liikmesriikide ja Venemaa vahel. See tähendab, et osad liikmesriigid kas teadlikult või teadmata ei jõusta piisavalt sanktsioone, ütles üks ametnik Bloombergile. Just liikmesriigid vastutavad sanktsioonide jõustamise eest.

Samuti selgub EL-i andmetest, et mõnede EL-i ettevõtete välismaised tütarfirmad või allhankijad toodavad ja ekspordivad Venemaale sanktsioonidega keelatud kaupu, ütles teine ametnik. Samal ajal väidavad suurimad tootjad, et nad järgivad sanktsioone.

EL-i reeglid lubavad müüa topeltotstarbega kaupu Venemaale humanitaarsetel põhjustel, meditsiiniliseks kasutuseks või loodusõnnetustega seoses. Topeltotstarbega kaupadeks nimetatakse tooteid, mida saab kasutada nii sõjalisel kui tsiiviilotstarbel.

Alates Vene täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris kuni eelmise aasta detsembrini andis Brüssel 560 miljoni euro väärtuses ekspordilubasid kümnele liikmesriigile selliste kaupade ekspordiks Venemaale. Nende riikide seas olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Erandid ei kohaldu Vene kaitsetööstuse, energeetika ja lennundussektori ettevõtete eksportimisele, mis on keelatud igal juhul.

Kokkuvõttes näitab Bloombergi uudis, et Venemaa jätkab EL-i sanktsioonide all olevate kaupade ostu, ignoring rahvusvahelisi piiranguid. See jätab mõlemale poolele rahvusvahelise suhteid raskendava olukorra ning näitab, et Venemaa ei ole valmis järgima rahvusvahelisi norme ja reegleid. EL ja teised rahvusvahelised organisatsioonid peavad jätkama surve avaldamist ja karmistama sanktsioone, et panna Venemaa vastutama oma tegevuse eest ning tagama rahvusvahelise õiguse ja stabiilsuse säilimise.

Loe rohkem:  Stoltenberg: Ukrainal on õigus kasutada F-16 Vene sõjaliste sihtmärkide tabamiseks | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga