Rootsi NATO-ga liitumine võib tuua ka segadust väejuhtimises | Eesti

2111891h493bt24

Eesti on viimastel aastatel silmitsi olnud aruteluga Rootsi võimalikust NATO-ga liitumisest ning selle võimalikest tagajärgedest. Kuid üks peamine mure on tekkinud seoses selle potentsiaalse liitumisega – segadus väejuhtimises. Rootsi NATO-ga liitumine võiks mõjutada ka Eesti sõjaväe juhtimist ning sellega seotud strateegiaid. Kuid samas võiks see tuua kaasa ka suurema julgeoleku ning vastupanuvõime tugevuse alliansis. On oluline arutada ja kaaluda hoolikalt kõiki võimalikke tagajärgi ning otsuseid selles küsimuses.

Pärast Rootsi liitumist kuuluvad kõik Põhjamaad NATO-sse. Kuid NATO sõjaline juhtimine ja planeerimine on varasemast ajast tingituna jaotatud erinevate ühendväejuhatuste alla, millest üks asub Euroopas, teine USA-s. Eeskätt Norrast lähtudes on Põhjamaade NATO ülesanne olnud ühenduse tagamine USA-ga. Nüüd on olukord muutunud ja muuta tuleks ka plaane, leiab mainekas Rootsi sõjateaduse akadeemia.

Põhjamaad on üks paremini integreeritud piirkond, kuid kas sama hästi integreeritud on nad ka NATO juhtimisse?

Sellise küsimuse esitab Rootsi Kuninglik Sõjateaduse Akadeemia. Põhjamaad on jagatud NATO kahe erineva ühendväejuhatuse vahel – Taani ja Soome Hollandis asuva Brunssumi, Norra aga Ameerikas Norfolki all, millel on eelkõige mereline ülesanne.

Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Mart Vendla ütles, et Taani ja Soome Hollandis asuv Brunssum on alles mõned aastad tagasi loodud ja selle mehitamine tegelikult ei ole veel lõpule viidud. “Ja Norfolk, nagu öeldud, on merelise suunitlusega, mille põhiülesanne on strateegiliste kommunikatsiooniliinide – ehk üle Atlandi liinide kaitse,” ütles Vendla.

Rootsi liitumine annab NATO-le tervikliku põhjamaade mõõtme – ühendades arktilise, Atlandi ja Läänemere ala. Muutunud olukord peaks väljenduma ka juhtimises.

Piirkonna jagamine erinevate väejuhatuste vahel ei ole enam otstarbekas, väidab akadeemia. Võib-olla luua eraldi juhtimiskeskus Põhjamaade jaoks? Ja kui suur on oht, et Baltimaad jäävad kahe väejuhatuse ja planeerimise piiri peale? Seda otsustab Euroopa jõudude operatiivjuht.

Loe rohkem:  ÜRO pagulasamet: Ukraina põgenikel on enim abi vaja lõimumisel | Eesti

“Kuhugi tuleb tõmmata selle operatsioonikasti piir. Ja seda teeb siis SACEUR. Siis kui vajalikud peakorterid on õiges valmiduses,” ütles Vendla.

Julgeolekuekspert Martin Hurt ütles, et küsimus on, kas see piir kahe väejuhatuse vahel jookseb Eesti lähedalt, läbi Eesti või väga kaugelt. “Ja see piirjoon iseenesest ei ole midagi positiivset,” sõnas Hurt.

Soome ja Rootsi on NATO jaoks valmis, väidab Rootsi Kuninglik Sõjateaduse akadeemia. Ning esitab retoorilise küsimuse – kas NATO on valmis nende jaoks?

Kokkuvõttes võib öelda, et Rootsi liitumine NATO-ga võib tõepoolest kaasa tuua segadust väejuhtimises nii Rootsis kui ka naaberriikides, sealhulgas Eestis. Kuid samas võib see ka suurendada julgeolekut ja koostööd NATO liikmesriikide vahel, mis omakorda tugevdab kogu piirkonna kaitsevõimet. Oluline on leida tasakaal ja tagada selge kommunikatsioon ning koostöö ka uute liitlastega, et tagada stabiilsus ja turvalisus kogu regioonis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga