ATH diagnoosi saanud Marta Pulk: see ei ole moehaigus | Inimesed

Tere tulemast Eestisse! Meil on au tutvustada teile Marta Pulki, kellel on diagnoositud ATH ehk tähelepanu puudulikkuse hüperaktiivsuse häire. Marta soovib tõsta teadlikkust sellest häirest ja lõpetada selle stigmatiseerimist kui moehaigust. Ta jagab oma kogemusi ja võitleb selle eelarvamuste vastu, et luua teadlikumat ja toetavamat keskkonda ATH-ga inimestele. Marta üleskutse on selge – tema häire ei määratle teda ja ta soovib inspireerida teisi iseennast avameelselt väljendama. Loodame, et tema lugu inspireerib ka teid.

34-aastaselt ATH diagnoosi saanud filmitegija Marta Pulk rääkis “Vikerhommikus”, et temal kulus ligi 20 aastat, et õige diagnoos saada. Kui sa saad aru, mis sinuga toimub, siis on sul võimalik elada kvaliteetsemat elu, sa tunned ennast paremini, sa oled võimeline ennast palju paremini teostama ja sa oled võimeline elama seda elu, mis sulle meeldiks, ütles ta.

“Kirjutasin ajakirja “Vikerkaar” pika ja natuke ilukirjanduslikus vormis loo, millele sain väga palju tagasisidet,” ütles filmitegija Marta Pulk. “See oli väga üllatav, sest “Vikerkaar” on kultuuriajakiri. Kui ma lugu kirjutasin, siis arvestusega, et seda loeb ajakirja tavaline lugejaskond, nii umbes 500 inimest, aga et see läheb nii tohutult levima ehk on saanud eelmise nädala lõpu seisuga 20 000 lugejat, siis see näitab, et selle koha peal on mingi auk.”

Marta Pulga teadlik vaimse teekonna otsing algas 15-aastaselt. “Minu esimesest depressiivsest episoodist on möödunud ligi 20 aastat,” ütles ta. Marta sai ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosi 34-aastaselt.

Pulga sõnul väljendub ATH erinevatel inimestel erinevalt. “ATH mõjutab elu kõiki aspekte. Mõjutab, kuidas me emotsioone reguleerime, prioriteetide seadmist, aja tajumist, suhetes toimetulemist. Minul olid kõige suuremad probleemid seotud ennekõike motivatsiooni ja emotsioonide reguleerimisega. Kuna ATH on ka ülitundlikkushäire, siis tähendab see kokkuvõttes väga ebastabiilset elu.”

Enne õige ravi saamist oli tema jaoks kõige produktiivsem osa päevast õhtul kaheksast öösel kella kaheni. “Sest siis ei ole teisi inimesi, keegi ei sega mind, ei saada e-maile, siis ma sain üldse mõelda või süveneda. Aga see tekitab aastate jooksul ju tohutut unevõlga. Lisaks, kui ma olen millessegi süvenenud, ei tule mulle pähegi süüa.”

Täna võtab ta igapäevaselt ravimeid ja käib ka ATH-le kohandatud teraapias. Pärast diagnoosi saamist katsetas Pulk nelja erinevat raviskeemi. Alles viies raviskeem sobis ja toimis.

“Mul jooksid peas kogu aeg mõtted tuhandes erinevas suunas,” kirjeldas Pulk. “Pärast ravimi võtmist kogesin tunnet, kus peas on korraga ainult mõni mõte, ja see oli tohutuks kergenduseks. Ravimi funktsioon on, et inimene ehitaks ise endale tervislikke harjumusi. Imetabletti, mis kõik korda teeks, ei ole olemas.”

Pulga sõnul käivad diagnoosimata ATH-ga tihti käsikäes mitmesugused sõltuvushäired, inimesed kannatavad väga palju depressiooni all.

“Ka perearstide hulgas on tänasel päeval veel levinud arvamus, et ATH on moehaigus. Perearstid on niigi tööga üle koormatud ja nüüd on neile pandud ka vastutus olla vaimsetel teemadel inimese esimeseks kontaktipunktiks,” näeb Pulk tervishoiusüsteemis kitsaskohta, miks paljud hädas inimesed õigel ajal diagnoosi ei saa. “Olen kuulnud, et perearstid saadavad inimesed tagasi, öeldes, et see on moehaigus, mul istub iga nädal siin kolm inimest, kes ütlevad, et äkki neil on ATH. Arst ütleb, et sul ei saa ju ATH olla, sest sa oled kooli ära lõpetanud, kuidas sa muidu üldse eluga hakkama saad.”

“Ma seda tahaksin küll väga rõhutada, et isegi kui te arvate, et see on moehaigus, siis ka trendidel on mingisugused põhjused,” paneb Pulk inimestele südamele. “Spetsialistid ju peaksid andma patsiendile adekvaatset ja argumenteeritud tagasisidet ja kui sa mingi diagnoosi välistad, siis eeldab see, et sa oled kursis, mille sa välistasid. Aga välistust ei tohi teha vananenud teadmise põhjalt nagu ATH oleks ainult lastel või inimestel, kes on hüperaktiivsed ja ei püsi paigal. 15 aastat tagasi arvati ka, et depressioon on moehaigus, täna me seda enam ei arva.”

Pulga sõnul vastutab igaüks oma tervise eest ikkagi ise ja loota, et keegi tuleb ja aitab, on väga ilus mõte, aga väga ebatõenäoline. “Kui sa saad aru, mis sinuga toimub, siis sulle avaneb väga palju uusi tööriistu, sul on võimalik elada palju kvaliteetsemat elu, sa tunned ennast paremini, sa oled võimeline ennast palju paremini teostama ja sa oled võimeline elama seda elu, mis sulle meeldiks.”

Kokkuvõttes võime öelda, et ATH diagnoosiga elav Marta Pulk on näide sellest, kuidas erinevate inimeste arusaamad ja hoiakud võivad mõjutada selle haigusega inimeste elu. Marta sõnum selle kohta, et ADHD ei ole moehaigus, on oluline teadvustamaks, et vaimse tervise häired vajavad rohkem mõistmist ja toetust ühiskonnas. On oluline, et inimesed mõistaksid, et ADHD on reaalne ja seda tuleb võtta tõsiselt ning anda selle all kannatavatele inimestele vajalikku toetust ja mõistmist.