Pille Runnel: muuseumite mõjust rääkides ei piisa ainult külastusnumbritest | Muuseumid

701352h51eat24

Tere tulemast! Täna räägime Pille Runnelist, kellel on oluline roll muuseumimaastikul Eestis. Tema sõnul ei piisa muuseumide mõju hindamisel vaid külastusnumbritest. Runnel on veendunud, et muuseumid pakuvad rohkem kui pelgalt kultuurilist meelelahutust – nad mõjutavad meie mõtteviisi, haridust ja ühiskonda tervikuna. Tema kirg ja pühendumus muuseumiteadusele on aidanud kaasa Eesti muuseumikogemuse kvaliteedi parandamisele. Kuulake, kuidas Pille Runnel jagab oma nägemust muuseumide olulisusest ja mõjust meie ühiskonnale.

Pärnu kontserdimajas tunnustati veebruari alguses möödunud aasta parimad muuseumitegusid. Aasta muuseumiuuendaja tiitli pälvis Eesti Rahva Muuseum eesotsas Pille Runneli ja Agnes Aljasega.

Runnel ja Aljas uurivad muuseumide mõju ja kuidas seda mõõta. “Meie projekti eesmärk ja mõte oligi mõelda just sellele, kuidas me sellest mõjust mõtleme, kui see on pikaajaline protsess,” selgitas Aljas. “Kui me võtame näiteks ERM-i, siis me saame aru, et ERM on tohutult Tartu linnaruumi ja linnaplaneeringut muutnud, aga kuidas me seda sõnastame? Me elame maailmas, kus on palju andmeid, aga kuidas need andmed aitaksid meil sellest mõjust mõelda?” arutles ta.

Tööriist, mille Runnel ja Aljas muuseumitele arendasid proovib aidata muuseumitel endil otsustada, mida nad tahavad mõjutada ja selle järgi siis tegutseda ja mõelda, kuidas andmed võiksid neid aidata.

“Saime aru, et kui me tahame mõjust laiemalt rääkida, siis sellest ei piisa, kui me ütleme, et muuseumi eelarve on selline ja meil käis eelmisel aastal nii palju külalisi. Palju muid küsimusi määrab ka selle, kas muuseum on ühiskonnale vajalik või kas seda peetakse mõjukaks,” märkis Runnel.

Aljas lisas, et oluline osa tööst on olnud museoloogilise kirjanduse eesti keelde tõlkimine. “See on eesti muuseumitesse aidanud tuua ka oma keeles seda kõige aktuaalsemat poolt,” märkis ta ning täpsustas, et samuti projektil olnud rahvusvaheline haare. “Palju on Lätis või Itaalias muuseume, kes tegelikult neid materjale kasutavad, et proovida oma majas välja selgitada ja mõelda, mis oluline on. Ma arvan, et see on ka osa, miks see auhind meile tulla võis.”

Loe rohkem:  Asutatava sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum juhiks saab Karen Jagodin | Muuseumid

Kokkuvõttes võib öelda, et Pille Runneli arvamus muuseumite mõjust on väga oluline ja kaalukas. Kuigi külastusnumbrite analüüsimine võib anda ülevaate muuseumide populaarsusest, ei tohiks see olla ainus mõõdupuu nende mõju hindamisel. Muuseumide roll kultuuri säilitamisel, hariduse edendamisel ning ühiskonna mõjutamisel on hindamatu ja seda tuleks arvestada ka edaspidistes muuseumide arengukavades. Runneli artikkel annab mõista, et muuseumide mõju ulatub palju kaugemale kui vaid külastusnumbrid ning seda peaksid ka kõik muuseumidega seotud osapooled arvesse võtma.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga