Zika viirusest võib saada ajuvähiravim | Tervis

Eestis on leitud paljutõotav lähenemine Zika viiruse kasutamisele ajuvähiravis. Uued uuringud näitavad, et viirus võib olla võti ajuvähki pidurdavate ravimite arendamisel. See avastus pakub lootust paljudele patsientidele, kelle jaoks on ajuvähk väljakutseks olnud. Zika viiruse potentsiaal kui tuleviku ravivõimalus on põnev ning annab lootust paljudele inimestele. Eesti teadlaste jätkuvad uuringud ja avastused võivad aidata võidelda mitte ainult Zika viiruse, vaid ka ajuvähiga.

Nõrgestatud Zika viiruse variant võib valikuliselt sihikule võtta ja tappa just ajuvähi rakke, selgub Singapuri teadlaste hiljutisest uuringust.

Sääskedega leviv Zika viirus võib muude sümptomite seas põhjustada imikutel tõsiseid kolju väärarenguid. Nüüd võib vanast vaenlasest saada aga inimkonna uus liitlane. Duke’i Ülikooli teadlaste juhitud töörühm valmistas Zika viirusest nõrgestatud variandi, mis võib sobida eluohtlikku ajuvähi raviks, vahendab Gizmodo

Laborikatsetes paistis selline viirusvariant sihtivat ja tapvat eeskätt ajuvähirakke. Täie tervise juures keharakud jättis viirus suuresti rahule. Nõrgestatud Zika viiruse võimet valikuliselt vähirakke tappa on näidatud varemgi. Autorite sõnul on nende uuring aga esimene, mis lahkab selle toimimist süvitisi molekulaarsel tasandil.

Paljutõotav katseklaasinäide

Zika viirus on ringelnud inimeste seas alates 1940. aastatest. Avalikkuse suurema tähelepanu pälvis see alles hiljaaegu. Varem üksnes mõnedes Aafrika ja Aasia piirkondades palavikku põhjustanud viirus hakkas 2015. aastal kiiresti levima Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Näiteks Brasiilias esines toona suuri nakkuspuhanguid.

Enamik Zika juhtumeid kulgeb kas sümptomiteta või siis on haigusnähud väga leebed. Siiski tegid teadlased 2015. aasta puhangute põhjal kindlaks, et viirus võib raseduse ajal kanduda emalt üle lapsele. Harvadel juhtudel  põhjustab see vastsündinutele tõsiseid kaasasündinud tervisemuresid.

Täiskasvanutel võib Zika harvadel juhtudel esile kutsuda Guillain-Barre sündroomi. Tegu on neuroloogilise häirega, millega võib kaasneda pikaaegne lihasnõrkus ja raskematel juhtudel ka eluohtlik halvatus.

Ameerika Zika-epideemia vaibus 2017. aastaks ja sealt peale on haigusjuhtude arv olnud kogu maailmas tagasihoidlik. Näiteks pole USA-s alates 2018. aastast täheldatud ühtegi riigisisest nakatumisjuhtu. Suures osas maailmast ringleb nakkus sääskede kaudu siiski edasi ehk võimalik oht rahvatervisele pole kuhugi kadunud. Teadlastel töötavad endiselt Zika-vastase vaktsiini nimel.

Varasematest uuringutest on teada, et Zika viirus eelistab nakatada ja tappa arenevas lootes just närvi-tüvirakke. Selle tulemusel võib muude tüsistuste seas jääda loote pea ümbermõõt tavapärasest väiksemaks.

Ajuvähirakud meenutavad aga sageli närvi-tüvirakke – näiteks iseloomustab mõlemaid väga kiire areng. Sestap oletavad Zika-vaktsiiniga tegelevad teadlased, et nõrgestatud variant viirusest võiks toimida ajuvähi vastu täppisrelvana. Eriti loodetakse sellest leevendust kõige sagedasema ajuvähi vormi, mitmik-glioblastoomi (GBM) vastu.

Ühe selleteemalise uuringu tegid ka Duke’i Ülikooli teadlased koostöös Singapuri riikliku ülikooli kolleegidega. Töörühm leidis vähemalt katseklaasi keskkonnas tõendeid, et nende loodud Zika viiruse tüvi võiks tõepoolest toimida niisuguse täppisrelvana. Selgus, et nende nõrgestatud, kuid endiselt elus viirus suudab hõlpsasti GBM-rakke nakatada ja tappa. Täpsemalt hävitas see kõigist asurkonna GBM-rakkudest 65 kuni 90 protsenti .

Ühtlasi leidis töörühm, et viirusel oli normaalselt talitlevaid rakke kahjustada palju keerulisem. Vaktsiinitüvedel õnnestus nakatada näiteks väikest osa ehk üheksat kuni 20 protsenti aju veresoonte rakkudest. Siiski jäid need rakud nakatumise järel ellu.

Zika viiruse kui vähiravimi uuringud on alles lapsekingades. Küll aga käivad inimkatsed juba teiste ajuvähi-vastaste viirustega. Esialgu on tulemused paljulubavad. Uue töö autorid plaanivad luua oma nõrgestatud viiruse põhjal nii Zika-viiruse vaktsiini kui ka vähiravimi. Viimasest võiks tulevikus abi olla erinevate vähivormide, näiteks kopsu-, rinna-, eesnäärme- ja munasarjavähi vastu.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Translational Medicine.

Kokkuvõttes võib öelda, et see avastus võib tuua suurt lootust inimestele, kellel on diagnoositud ajuvähk. Zika viiruse kasutamine ajuvähiraviks võib olla revolutsiooniline läbimurre meditsiinivaldkonnas ning võimaldada leida uusi tõhusaid ravimeetodeid. Kuigi see avastus vajab veel palju uurimist ja katsetamist enne kui võib saada kasutusele võetud ravimeetodiks, on see kindlasti samm õiges suunas võitluses ajuvähiga. Eriti oluline on jälgida arenguid selles valdkonnas ja toetada uuringuid, mis võivad viia uute tõhusate vähiravimite väljatöötamiseni.