Zelenski: Kiiev teeb kõik vägede säästmiseks Avdijivkas | Välismaa

2260947h79b7t24

Tere tulemast Eestisse, kus räägitakse täna Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Kiievi valitsuse jõupingutustest Avdijivka piirkonna vägede säästmiseks. See on oluline samm konflikti lahendamise suunas Ida-Ukrainas, kus on jätkunud võitlus separatistlike jõududega. Zelenski sõnavõtt annab lootust rahule ja stabiilsusele selles ülitundlikus piirkonnas ning me kõik loodame, et see toob kaasa positiivseid muutusi. Eestis, kus on tugevad sidemed Ukrainaga, jälgitakse olukorda tähelepanelikult ja toetatakse Ukraina jõupingutusi rahu saavutamiseks.

Oluline reedel, 16. veebruaril kell 5.19:

– Zelenski allkirjastab julgeolekulepped Saksamaa ja Prantsusmaaga;

– Tarnavskõi sõnul jätkub Avdijivkas kaitseoperatsioon;

– Zelenski: Kiiev teeb kõik vägede säästmiseks Avdijivkas;

– USA: Avdijivkat ähvardab oht langeda okupantide kätte.

Zelenski allkirjastab julgeolekulepped Saksamaa ja Prantsusmaaga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõidab reedel Berliini ja Pariisi, et sõlmida julgeolekulepped Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, teatasid võimuesindajad.

Scholz ja Zelenskõi allkirjastavad reedel kahepoolse julgeolekupakti, teatas Saksamaa valitsuse pressiesindaja.

“Leping hõlmab pikaajalisi julgeolekukohustusi ja -toetust,” ütles pressiesindaja, kes kinnitas ühtlasi, et Zelenski külastab Berliini, mida oli meedia juba varem teatanud.

Prantsusmaa presidendiameti teatel kavatsevad Macron ja Zelenski Elysée palees julgeolekuleppe allkirjastada reede õhtul.

“See kokkulepe järgneb kohustustele, mis võeti 2023. aasta juulis NATO Vilniuse tippkohtumisel juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 formaadis,” seisis ametkonna teadaandes.

Vilniuses ei määranud NATO liidrid kindlaks Ukraina alliansiga liitumise ajakava, kuid G7 riigid lubasid Ukrainale pikaajalist julgeolekutoetust.

Suurbritannia ja Ukraina allkirjastasid jaanuaris kahepoolse julgeolekuleppe ning Kiiev peab sel teemal kõnelusi veel mitme riigiga.

Julgeolekulepped võivad sisaldada Ukraina varustamist moodsa sõjatehnikaga ja väljaõpet sõjaväelastele.

Prantsusmaa on olnud kahe aasta eest alanud sõja jooksul üks suurematest Kiievi toetajatest võitluses Venemaaga.

Visiit Ukraina suurimate Euroopa toetajate juurde tuleb kriitilisel ajal, sest sõda Venemaaga läheneb kahe aasta tähisele ning Kiievil on hädasti vaja miljardeid dollareid, mida Lääs on lubanud abiks vägedele lahinguväljal.

Loe rohkem:  ERR Brüsselis: kes kandideerivad Euroopa Komisjoni juhiks ja millised šansid neil on? | Välismaa

“Ukraina president Zelenski külastab reedel Saksamaad ja Prantsusmaad kõnelusteks kantsler Scholzi ja president Macroniga,” teatas juba varem päeval presidendikantselei.

Laupäeval võtab Zelenski sõna Müncheni julgeolekukonverentsil ja peab seal kõnelusi USA asepresidendi Kamala Harrisega.

Münchenis kohtub Zelenski ka Tšehhi, Taani ja Hollandi liidritega.

Ukraina vägede olukord idarindel on raske, puudus on laskemoonast ja Venemaa on asunud jõulisemalt peale tungima.

Jageluste tõttu kongressis ei ole USA suutnud vastu võtta 60 miljardi dollari suurust Ukraina sõjalise abi paketti. Euroopa Liit kiitis oma 50 miljoni euro suuruse abiprogrammi veebruari alguses heaks.

Tarnavskõi sõnul jätkub Avdijivkas kaitseoperatsioon

Ukraina Tauria väerühma ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavskõi teatas neljapäeva hilisõhtul, et  olukord Donetski oblastis Avdijivkas on keeruline kuid kontrollitav ja kaitseoperatsioon jätkub, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Linna sees käivad ägedad lahingud ning Ukraina sõjavägi kasutab kõiki olemasolevaid jõude ja vahendeid vaenlase ohjeldamiseks.

Tarnavskõi sõnul toimub plaaniline üksuste tugevdamine ja väed manööverdavad kõige enam ohustatud suundadel. Lisaks on eraldatud täiendav ressurss laskemoona ja muid relvi.

“Uued positsioonid on ette valmistatud ja kindlustuste ettevalmistamine jätkub arvestades kõiki võimalikke stsenaariume. Kohalikud komandörid teavad oma ülesannet ja täidavad seda vastavalt Ukraina relvajõudude ülemjuhataja plaanile olukord stabiliseerida. Vägede kontroll on stabiilne ja tõhus. Hindame iga tükki Ukraina maast, kuid meie jaoks on kõrgeim väärtus ja prioriteet Ukraina sõduri elu säilitamine,” rääkis kindral.

Kindral toonitas, et Avdijivka kaitseoperatsioon jätkub.

“Ukraina sõdurid jätkavad okupatsiooniarmee ning vaenlase ressursside ja reservide hävitamist, mille see kedagi säästmata lahingusse paiskab,” sõnas Tarnavskõi.

Zelenski: Kiiev teeb kõik vägede säästmiseks Avdijivkas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et Kiiev teeb kõike vägede säästmiseks Avdijivkas, kus sõjavägi on kirjeldanud olukorda kriitilisena, vahendasid uudisteagentuurid AFP ja UNIAN.

“Teeme kõik endast oleneva tagamaks, et meie sõjaväelastel on piisavalt juhtimis- ja tehnoloogilisi võimekusi, et päästa võimalikult palju ukrainlaste elusid,” ütles Zelenski oma õhtuses pöördumises.

Loe rohkem:  Iisraeli tappis Damaskuses korraldatud õhurünnakuga neli Iraani instruktorit | Välismaa

Zelenski sõnul andsid talle olukorrast ülevaate armee ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja kaitseminister Rustem Umerov.

USA: Avdijivkat ähvardab oht langeda okupantide kätte

Ukrainas asuvat Avdijivka rindelinna ähvardab oht langeda Venemaa okupatsioonivägede kätte, teatas neljapäeval Valge Maja.

Valge Maja ärgitas ühtlasi USA kongressi andma Kiievi jaoks hädavajalikku sõjalist abi.

“Kahjuks saame ukrainlastelt teateid, et olukord on kriitiline, sest venelased jätkavad iga päev Ukraina positsioonide survestamist. Avdijivka võib sattuda Venemaa kontrolli alla,” sõnas USA riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby ajakirjanikele.

Kirby toonitas, et USA kongress peab lisarahastamise võimalikult kiiresti heaks kiitma.

“Kui vabariiklased midagi ette ei võta, siis võib praegu Avdijivka toimuv juhtuda rinde teistes sektorites,” hoiatas kõneisik.

Ajakiri Forbes kirjutas varem päeval, et USA presidendi Joe Bideni administratsioonil on olemas täiesti seaduslik, ehkki bürokraatlikult keeruline viis saata Ukrainale hädavajalikke suurtükimürske.

Venemaa täiemahulises sõjas Ukraina vastu algab peatselt kolmas aasta, kuid USA kongress ei suuda vabariiklaste vastuseisu tõttu heaks kiita 60 miljardi dollari suurust Ukraina sõjalise abi paketti, mis võimaldaks varustada Ukraina suurtükipatareid laskemoonaga.

Poole aasta eest tulistasid Ukraina patareid päevas 6000 mürsku, umbes sama palju kui Vene väed.

Praegu, kui USA vabariiklased blokeerivad neljandat kuud abi, tulistavad ukrainlased vaid 2000 mürsku päevas. Venemaa vastab Põhja-Korea ja Iraani mürskude toel kuni 10 000 lasuga.

Kokkuvõttes võib öelda, et Zelenski valitsus teeb kõik endast oleneva, et säästa vägesid Avdijivkas. Olukord Ukraina ja Venemaa vahel on pingeline ning Zelenski prioriteet on kaitsta oma rahvast ja sõduritest. Taotleb rahvusvahelist abi ja toetust, samas püüdes ka rahumeelset lahendust konfliktile. Lootkem, et pinged vähenevad ning olukord normaliseerub ilma suuremate konfliktideta. Eesti saab ja peab toetama Ukrainat nende raskel ajal ning näitama solidaarsust meie idanaabriga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga