Sõja 722. päev: NATO ei ennusta kevadel Vene pealetungi Ukrainas | Välismaa

2260308hfa4et24

Tere tulemast Eestisse! Today, we gather to discuss the current geopolitical situation, particularly the recent news that NATO does not predict a Russian offensive in Ukraine this spring. As a country that has experienced its own share of conflict and occupation, Estonia understands the importance of international cooperation and vigilance. However, this news raises concerns about the stability and security of our region. It is imperative for us to stay informed and engaged in the global dialogue surrounding this issue. Let us come together to explore the potential implications and consider how we can contribute to a peaceful resolution.

Oluline neljapäeval 15. veebruaril kell 22.40:

– Peastaap: vaenlane ründas ööpäevaga enim Avdijivka suunal;

– Ukrainska Pravda: NATO ei ennusta kevadel Vene pealetungi Ukrainas;

– Forbes: USA valitsusel on võimalik saata Ukrainale kobarmoona;

– Ukraina saatis lisajõude äärmiselt kriitilises seisus Avdijivkasse;

– Vene kuberner: vähemalt neli inimest hukkus õhurünnakus Belgorod oblastis;

– Ukrainlased tulistasid öösel alla pooled raketid;

– Budanovi sõnul võib hävitajaid F-16 Ukrainas näha ilmselt kevadel;

– ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi;

– Kurskis põleb Venemaa naftarajatis.

Trump: abi Ukrainale olgu laen

USA endine president Donald Trump ütles 14. veebruaril, et USA peaks andma Ukrainale raha laenudena, mille Kiiev peaks tagasi maksma, vahendas The Kyiv Independent.

Senat kiitis selle nädala alguses heaks 95 miljardi dollari suuruse rahastamistaotluse, sealhulgas abi Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile. Esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles, et ta ei pane seda alamkojas hääletusele, kuna Trump õhutab vabariiklaste seas eelnõule vastuseisu.

“Nad tahavad anda neile veel 60 miljardit dollarit,” ütles Trump Põhja-Charlestonis, jätkates presidendivalimiste ajal kampaaniat. “Tehke seda nii. Laenake neile raha. Kui nad saavad hakkama, maksavad nad meile tagasi. Kui nad ei saa hakkama, ei pea nad meile tagasi maksma.”

Peastaap: vaenlane ründas ööpäevaga enim Avdijivka suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 51 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene vägede vahel. Venemaa tegi ööpäevaga 30 raketi- ja 56 õhurünnakut ning tulistas 70 korda mitmikraketiheitjatest.

Enim Vene rünnakuid leidis aset Avdijivka suunal, kus Vene väed ründasid 15 korda. Ukraina peastaabi teatel ei loobu Venemaa katsetest Avdijivka vallutada, milleks Vene väed kasutavad ka õhuväe tuge.

Bahmuti suunal toimus üheksa Vene rünnakut, sealgi tegi Venemaa õhurünnakuid.

Lõmani suunal toimus viis Vene rünnakut, Novopavlivka suunal kolm Vene rünnakut ja Kupjanski suunal üks Vene rünnak.

Lisaks jätkab Venemaa rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni suunal. Vene väed ründasid ööpäevaga sel suunal üks kord.

Ukraina õhuvägi tabas ööpäevaga 12 Vene sõdurite koondumispaika. Ukraina raketiväe üksused tabasid kahte Vene sõdurite koondumispaika, ühte suurtükki, ühte laskemoonaladu ja ühte vaenlase elektroonilise sõjapidamise süsteemi.

Ukrainska Pravda: NATO ei ennusta kevadel Vene pealetungi Ukrainas

Ajakirjanikega Brüsselis suhelnud NATO allika sõnul ei ennusta kaitsealliansi analüütikud, et Venemaa alustaks kevadel suurt pealetungi Ukrainas, edastab Ukrainska Pravda. Allika sõnul puudub Venemaal piisav võime ning ei näe analüütikud hetkel ettevalmistusi selliseks rünnakuks Vene poolel.

“Milline taktikaline olukord praegu ei oleks, tundub vähetõenäoline, et Venemaa suudab alustada kevadel märkimisväärset pealetungi,” ütles NATO esindaja.

Suure Vene pealetungi võtmetingimuseks peab NATO senisest märksa suuremas mahus mobilisatsiooni korraldamist, kuid see protsess nõuab aega ning see pole veel alanud.

“Selleks, et toetada tõsist pealetungi, vajab Venemaa mobilisatsioonilaine läbiviimist. Kuid Putin ei taha seda teha enne valimisi. Ning kuigi me näeme, et varjatud mobilisatsioon leiab aset, ei võimalda see korraldada päriselt tõsist pealetungi kevadel,” ütles ametnik.

NATO esindaja rõhutas, et samal ajal võib sõjategevus ägeneda mõnedes rinde piirkondades. NATO analüütikute arvates on Venemaa teadlikult sellise valiku teinud.

“Tuleb fookus sümboolsetele väikestele operatsioonidele nagu see, mis toimub Avdijivkas, kuid strateegilist pealetungi me ei oota,” rõhutas ametnik.

Samas pole NATO-l infot, kas mobilisatsioon algab pärast valimisi, mis viitaks ettevalmistuseks edasistele Venemaa tegevustele.

Forbes: USA valitsusel on võimalik saata Ukrainale kobarmoona

USA presidendi Joe Bideni administratsioonil on olemas täiesti seaduslik, ehkki bürokraatlikult keeruline viis saata Ukrainale hädavajalikke suurtükimürske, kirjutab ajakiri Forbes.

Venemaa täiemahulises sõjas Ukraina vastu algab peatselt kolmas aasta, kuid USA kongress ei suuda vabariiklaste vastuseisu tõttu heaks kiita 60 miljardi dollari suurust Ukraina sõjalise abi paketti, mis võimaldaks varustada Ukraina suurtükipatareid laskemoonaga.

Poole aasta eest tulistasid Ukraina patareid päevas 6000 mürsku, umbes sama palju kui Vene väed.

Praegu, kui USA vabariiklased blokeerivad neljandat kuud abi, tulistavad ukrainlased vaid 2000 mürsku päevas. Venemaa vastab Põhja-Korea ja Iraani mürskude toel kuni 10 000 lasuga.

Loe rohkem:  ISW: Vene okupatsiooniväed liikusid edasi Donetski ja Verbove lähedal | Välismaa

Ebavõrdsus tulejõus on peamine põhjus, miks on Vene väed hakanud – ehkki suurte kaotuste hinnaga – lähenema tasapisi Avdijivka linnale Ida-Ukrainas, mis on Venemaa talvepealetungi põhifookus.

USA ekspresidendi Donald Trumpi kindel haare Vabariiklikus Parteis näib nullivat väljavaated, et Biden suudab läbi suruda Ukraina abi, kuni vabariiklased on esindajatekojas enamuses, kirjutab Forbes.

See ei tähenda aga, et Bidenil ei oleks võimalik Ukrainat aidata. On nimelt üks alahinnatud seadus, mis annab presidendile voli müüa odavalt või suisa ära anda relvad, mille USA sõjavägi kuulutab oma vajadusi ületavaks.

Selle seaduse järgi võib “ülemääraseid kaitseartikleid” aastas ära anda kokku 500 miljoni dollari väärtuses. Seadus ei ütle aga, millise hinna president peab ühele või teisele relvale määrama. Teoreetiliselt võib hinnaks olla null dollarit.

Biden on oma EDA volitusi harva Ukraina heaks kasutanud, kuid hiljuti võeti see appi andmaks relvi kolmandatele riikidele, antud juhul Kreekale ja Ecuadorile, kannustades neid riike andma omakorda osa oma üleliigsetest relvavarudest otse või kaude Ukrainale.

Nii andis USA Ecuadorile oma sõjaväe transpordihelikoptereid UH-60, millega Ecuadoril vabanevad Ukrainale andmiseks helikopterid Mi-17 ning ülearuseks saanud raketiheitjad ja õhutõrjesüsteemid. Kreeka saab endised USA õhujõudude C-130-d ja armee maismaasõidukid ning leiab vaikival kokkuleppel oma varudest relvi Ukrainale.

Seadused ei keela Bidenil vahendajast loobuda ja kasutada EDA-t otsetoetuseks Ukrainale. Ja miski ei ütle, et selleks toetuseks ei võiks olla suurtükimoon.

Tegelikult ei ole USA armeel ega dessantväel suurtükimoona üle. Ukraina tüüpi sõjaks valmistumiseks on neil õigupoolest vaja kõiki saadaolevaid moodsaid mürske.

Kuid on üks tähtis erand. Ühendriikide ladudes on potentsiaalselt neli miljonit 155-millimeetrist topeltkasutusega kobarmoona ühikut, DPICM-i mudelid M483A1 ja M864, millest kumbki puistab laiali vastavalt 88 või 72 granaadi suurust lõhkepead, mis igaüks on võimeline tapma või vigastama sõdurit.

Kõik need mürsud on “ülemäärase” laskemoona kandidaadid ning 2004. aasta raporti põhjal on selliseid 155-millimeetriseid mürske 4,6 miljonit ühikut.

Bideni administratsioonil õnnestus toimetada enne abi lõppemist ja vabariiklaste blokaadi Ukrainale teadmata hulk, arvatavasti kümneid tuhandeid DPICM-e.

Ukraina sõja kahe esimese aasta jooksul on Valge Maja praktika olnud anda Ukrainale USA ladudest relvi ja asendada need kohe uutega.

Miski sellest ei ole tegelikult ukrainlastele tasuta tulnud, relvade katteks on läinud osa 75 miljardi dollari suurusest finantsabist, mille kongress kiitis heaks enne, kui vabariiklased enamuse said.

Kui Biden sellest praktikast loobub, võib ta kuulutada kõik ladudesse alles jäänud DPICM mürsud ülearusteks ja anda Ukrainale ära, ilma et oleks vaja eraldada ainsatki dollarit nende asemele uute soetamiseks.

Saadaval olevatest umbes neljast miljonist mürsust peaks lahinguväljal jätkuma mitmeks aastaks.

Ukraina saatis lisajõude äärmiselt kriitilises seisus Avdijivkasse ning taandas väed osadelt positsioonidelt

Ukraina saatis täiendavalt sõdureid riigi idaosas asuvasse Avdijivka linna, teatas relvajõudude üksus neljapäeval, kirjeldades olukorda seal “äärmiselt kriitilisena”. samuti taandusid piirkonnas juba viibivad väed osadelt positsioonidelt.

“Kolmas üksik ründebrigaad kinnitab, et see paigutati kiiresti ümber, et tugevdada Ukraina vägesid Avdijivka piirkonnas. Olukord linnas oli äärmiselt kriitiline,” seisis brigaadi sotsiaalmeedia postituses.

Ukraina väejuhatus tunnistas kolmapäeval, et Vene vägedel on Avdijivka all ülekaal.

Vene kuberner: vähemalt neli inimest hukkus õhurünnakus Belgorod oblastis

Viis inimest hukkus õhurünnakus Venemaal asuvale ja Ukrainaga piirnevale Belgorodi oblastile, väidab oblasti kuberneri Vjatšeslav Gladkov. Veel 18 inimest sai väidetavalt vigastada.

Gladkov süüdistas õhurünnakus Ukrainat, Ukraina võimud pole veel juhtunud kommenteerinud.

Sotsiaalmeedias levivad kaadrid kahjustada saanud kaubanduskeskusest.

Vene kaitseministeerium väitis, et Vene õhukaitse tulistas alla 14 Ukraina raketti Belgorodi oblasti õhuruumis. Reuters ei saa Vene väiteid kinnitada.

Samuti neljapäeval leidis aset Vene raketirünnak Ukrainale, mille käigus kasutas Venemaa 26 raketti Ukraina tsiviiltaristu ründamiseks, millest Ukraina õhukaitse suutis alla tulistada 13.

2260308hfa4et24

Ukrainlased tulistasid öösel alla pooled raketid

Ööl vastu 15. veebruari ründas Venemaa Ukrainat lennukitelt tulistatavate tiibrakettidega H-101/H-555/H-55, merelt lähtuvate rakettidega Kalibr, ballistiliste rakettidega Iskander-M/KN-23, juhitavate õhutõrjerakettidega S-300 ja juhitavate lennukirakettidega H-59, teatas Ukraina õhujõudude pressiteenistus.

“Kokku tuvastati 26 eri tüüpi raketti: tosin tiibraketti H-101/H-555/H-55, mis lasti välja strateegilistelt pommitajatelt T-95ms (Engelsi lennuväli); pool tosinat ballistilist raketti Iskander-M/KN-23 (lasti välja Voroneži lähedalt); kaks tiibraketti Kalibr (lasti välja Novorossiiski reidilt); neli juhitavat lennukiraketti H-59 (lasti välja Ukraina Zaporižžja ja Venemaa Kurski oblasti kohalt); kaks õhutõrjeraketti S-300 (lasti välja Venemaa Belgorodi oblastist),” märgiti Telegrami sõnumis.

Loe rohkem:  Euroala töötus langes jaanuaris 6,4 protsendile | Välismaa

Ukraina õhu- ja kaitsejõud hävitasid 13 eri tüüpi rakette, sealhulgas kaheksa tiibraketti H-101/H-555/H-55, ühe ballistilise raketi Iskander-M/KN-23, 2 tiibraketti Kalibr ja kaks juhitavat raketti H-59.

Ukraina andis varem neljapäeva varahommikul üleriigilise õhuhäire ning teatas, et raketid suunduvad Kiievi suunas.

Ukraina sõjaväelased hoiatasid, et Venemaa baasist on õhku tõusnud rühm pommitajaid. Hiljem teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško, et linnas toimusid plahvatused.

Budanovi sõnul võib hävitajaid F-16 Ukrainas näha ilmselt kevadel

Ukrainale F-16 hävitajate tarnimise küsimus on juba lahendatud ja need peaksid peagi Ukraina taevasse ilmuma, vahendas kolmapäeval uudisteagentuur UNIAN kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juhi kindralleitnant Kõrõlo Budanovi sõnu.

“Mis puudutab hävitajaid F-16, siis see probleem on lahendatud. Ma arvan, et kõik teavad seda. Ramsteinis ilmnes uusi üksikasju, kuid need on seotud tehniliste probleemidega ehk üleviimine, infrastruktuuri valmisolek, valmisolek neid õhusõidukeid teenindada, õhusõidukite ettevalmistamine, lennuväli ja lennupersonal,” rääkis Budanov meediakanalile ICTV antud kommentaaris.

Budanov ütles vastuseks täpsustavale küsimusele, et tegemist on niiöelda viimase etapiga.

“See on juba kiire ehk viimane etapp. Teate, et meie piloodid lõpetavad oma koolituse ja see pole enam nii keeruline. Loodan, et kevadel on neid taevas näha,” lõpetas Budanov.

UNIAN tõi välja, et 14. veebruaril toimus järjekordne Ramsteini formaadis kohtumine. Ukraina kaitseminister Rustem Umerov teatas, et eelkõige arutati F-16 lennukite tarnimist. Kaitseministeeriumi juhi sõnul on Ukraina kõigi partneritega sõlmitud lepingute raames graafikus.

Ameerika Hääle Ukraina teenistus vahendas laupäeval, et Ühendriikides toodetud hävitajad F-16 Fighting Falcon ületavad Ukraina pilootide ootusi.

Piloot kutsungiga Phantom, mainis usutluses väljaandele, et Ühendriikides ja Euroopas mitmeotstarbeliste hävitajate koolitust läbivad Ukraina piloodid kiidavad neid väga.

F-16 lennukeid on Ukrainale lubanud tarnida mitmed lääneliitlased. Tarnitavate lennukite täpset arvu pole avaldatud, kuid väljaanne The Telegraph hindas jaanuaris, et Holland, Taani ja Norra pakuvad Ukrainale kokku umbes 60 hävitajat F-16. Kõik need on umbes 40 aastat vanad.

Ukraina sõjalise eksperdi, endise sõjaväelenduri Roman Svitani andmeil hakkavad esimesed hävitajad F-16 Ukrainas baseeruma kevadel. Samas oletas Svitan, et mõned sellised lennukid juba tegutsevad seal.

2259933h528dt24

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Bahmuti suunal edasi. Seda kinnitavad ka 12. ja 13. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. 

Vene väed jõudsid Ivanivske lähistele. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad ka Bohdanivka lähedal. Samuti käivad lahingud endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal. Vene blogijad väitsid veel, et Vene väed pommitasid Tšasiv Jaris paiknevaid Ukraina vägesid. 

Avdijivka rindel suuri muutusi polnud. Vene väed suutsid veidi edasi liikuda koksitehase lähistel. Üks Vene blogija väitis, et Vene vägede kontrolli all on ligi 17,5 protsenti Avdijivka linnast. 

Avdijivka suunal tegutseva Ukraina brigaadi pressiesindaja ütles, et linna kaitsvatel vägedel on kasutada ka varulogistikateed. Pressiesindaja siiski kinnitas, et linnas käivad tänavalahingud. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Stepove, Nevelske, Pervomaiske ja Opõtne lähedal.

Kurskis põleb Venemaa naftarajatis

Ukrainska Pravda vahendas, et ööl vastu neljapäeva puhkes Kurski oblastis asuvas naftahoidas tulekahju. Kohalikud võimud teatasid, et hoidlat tabas droonirünnak. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 399 090 (võrdlus eelmise päevaga +950);

– tankid 6442 (+9);

– jalaväe lahingumasinad 12 090 (+47);

– suurtükisüsteemid 9620 (+54);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 984 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 671 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7404 (+33);

– tiibraketid 1882 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 691 (+29);

– laevad / paadid 25 (+1);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1524 (+1).

In conclusion, the 722nd day of the war has passed, and NATO is not predicting a spring Russian offensive in Ukraine. This news is significant for Estonia, as it shows the ongoing instability and tense relations between Russia and Ukraine. It also serves as a reminder of the importance of NATO’s presence in the region and the need for continued vigilance and support for Ukraine’s sovereignty. The situation remains uncertain, and it is crucial for Estonia to continue monitoring developments and working with its allies to uphold security and stability in the region.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga