Vihm ja sula tõstsid mitme jõe veetaseme rekordkõrgele | Eesti

2284317h5690t24

Tervitame teid Eestisse, kus vihm ja sulailmad on tõstnud mitme jõe veetase rekordkõrgele. See loodusnähtus on põhjustanud muret ja segadust, kuid samas ka imetlust looduse võimsuse üle. Kuidas see mõjutab meie eluolu ja keskkonda? Kas oleme valmis sellisteks ekstreemseteks ilmastikutingimusteks? Astume lähemale ja avastame, kuidas need muutused mõjutavad Eesti loodust ja ühiskonda.

Vihmasajud ja varakult alanud sula tõid kaasa jõgede suurvee alguse ning mitme jõe veetase tõusis senisest rekordist kõrgemale.

Nädalavahetuse sula ja vihmasajud tõstsid mitmel pool Eestis jõgede veetaseme sellisele kõrgusele, mida veebruarikuus pole enne nähtud. Näiteks Pärnumaal tõusis Audru jõgi enam kui meetri võrra ja veetasemeks mõõdeti pühapäeval 306 sentimeetrit üle jõe graafiku nulli.

Pärnumaal purustas veebruarikuu veetaseme senise rekordi ka Sauga jõgi. Keskkonnaagentuuri hinnangul on kõrgel veetasemel mitu põhjust.

“Audru ja Sauga jõgi on väikesed ja vihmasadude korral seal veetase tõuseb hästi kiiresti. Ja teiseks, ka maapind oli veega küllastunud ja kohati jäätunud, et vihmasadu, mis tuli, suundus otse jõkke. Allavoolus kitsamates kohtades oli ka jääummistusi, mis võis põhjustada veetaseme tõusu,” selgitas keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna Pärnu piirkonna spetsialist Taaniel Holter.

Tema sõnul on Eestis talved aina heitlikumad ja võib välja tuua trendi, et enam ei ole ühte suurvett märtsikuus, vaid on mitu väiksemat aasta alguses.

Keskkonnaagentuuri sünpotik Helve Meitern ütles, et kuigi tänavune talv on olnud ka lumerohke, tuli esimene kevadine sula sel aastal varakult.

“Lõuna-Euroopa ja Lääne-Euroopa on olnud väga sooja talvega. Eks siis seda sooja on meile natukene liiga vara sellel aastal ka saabunud. /…/ See tavapärane päris ei ole, et nii vara seda on tulnud, aga eks meil neid pikemaid sulaperioode on olnud. Ja kui mäletame aastat 2020, kui meil üldse talve ei olnud. Nii et igasugust asja tuleb meil siin põhjamaal ette,” rääkis Meitern.

Loe rohkem:  Eesti-Soome elektriühendust EstLink 1 tabas tehniline rike | Eesti

Pärnumaal on mitmes paigas hakanud liikuma ka juba Pärnu jõe jää. Kuigi Pärnu kesklinna kandis on jõejää praegu veel stabiilne, ei ole päästeameti hinnangul ettevaatlikkus liiast.

“Kindlasti, kui me mõtleme kevadise jää peale, siis see paarkümmend sentimeetrit võib-olla ei näitagi seda, kui tugev see jää on, sest ta kindlasti läheb üsna hapraks üsna kiiresti. Ja kui vee ja jää liikumine on juba mujal hakanud, siis ma arvan, et on siin, Pärnu jõel kesklinna kandis on aja küsimus, millal see jää siit ära kaob,” ütles lääne päästekeskuse ennetusbüroo juht Tarmo Voltein.

Pärnu külje all Pärnu jõe tindisaarte juures võis teisipäeval näha aga võimsat looduse vaatemängu, mida pakkus madalasse vette kuhjunud rüsijää.

Kokkuvõttes võib öelda, et vihm ja sulailm on tõstnud mitme jõe veetaset Eestis rekordiliselt kõrgele. See on põhjustanud üleujutusi ja tekitanud muret kohalike elanike seas. Kliimamuutused avaldavad üha enam mõju meie elukeskkonnale ning seetõttu on oluline leida lahendusi, mis aitaksid paremini ennetada ja leevendada selliseid loodusõnnetusi tulevikus. Keskkonnateadlikkus ja loodusliku elukeskkonna hoidmine on võtmetähtsusega, et tagada meie ühiskonna jätkusuutlik tulevik.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga