Venemaal algas uus päev ja nüüd põleb Rjazani rafineerimistehas | Välismaa

1710311110 879 2304801h313et24

Tere tulemast Eestisse, kus maailma sündmused puudutavad ka meid siin! Venemaal algas uus päev, kuid mitte just rõõmsalt – Rjazani rafineerimistehas põleb leegitsevalt. See murettekitav uudis tuletab meile meelde, kui oluline on olla kursis välismaal toimuvaga ning mõista selle mõju meile ja meie ümbruskonnale. Jälgime arenguid hoolega ning loodame, et olukord saab kiiresti lahendatud ning kahjud minimeeritud. Oleme ükskõik millise maailma nurka kõigest hoolimata ühendatud ning see uudis on seda vaid kinnituseks.

Kolmapäeval läks põlema Venemaal Rjazani oblastis asuv rafineerimistehas. Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud.

Oluline kolmapäeval, 13. märtsil kell 8.04:

– Ukraina suurendab piirivalvevägede arvukust;

– Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud;

– Erdogan väitis, et rahuprotsess Venemaata ei toimi

Venemaal algas uus päev ja nüüd põleb Rjazani rafineerimistehas

Öösel vastu teisipäeva tabasid droonid mitut nafta- ja tööstusrajatist Venemaa lääneosas. Kolmapäeval droonirünnakud jätkusid, põlema läks  Rjazani oblastis asuv rafineerimistehas.

Ka Rjazani kuberner pidi tunnistama, et naftarajatist ründas droon ning seetõttu puhkes tehases tulekahju.

Rjazan on 500 kilomeetri kaugusel Ukrainast ja jääb Moskvale suhteliselt lähedale.

Vene võimud teatasid kolmapäeval veel, et Leningradi oblastis suure Kiriši naftatöötlemistehase juures tulistati alla droon.

Suured naftarafineerimistehased Venemaal on valdavalt nõukogude ajal rajatud ja jaotuvad vastavalt kunagisele plaanimajanduslikule korraldusele vastavalt rahvastiku paiknemisele.

Ukraina suurendab piirivalvevägede arvukust

Ukraina suurendab oma piirivalvevägede arvukust, vahendas portaal Unian kolmapäeval president Volodõmõr Zelenski õhtust videopöördumist.

Riigipea sõnul oli tal 12. märtsil mitmeid olulisi kohtumisi, teiste seas valitsusjuht Denõss Šmõhali ja siseminister Ihor Klimenkoga.

“Leppisin kokku edasistes sammudes Ukraina riikliku piirivalveteenistuse ja vastavalt ka piirivalvevägede arendamiseks. Olen uhke iga ukrainlase ja ukrainlanna üle, kes teenib piirivalveväes ning kaitseb meie riigi huve, meie rahvuslikku iseseisvust. Suurendame piirivalvevägede arvu – arvestades praegusi ülesandeid Vene agressiooni eest kaitsmisel ning piiri pikaajalist kaitset pärast sõda,” ütles president.

Loe rohkem:  Euroopa gaasi börsihinnad langesid alla 30 euro megavatt-tunni eest | Välismaa

Lisaks andis siseminister tema sõnul aru peamistest riigisisesest julgeolekuprobleemidest, sealhulgas Ukraina riikliku päästeteenistuse tööst miinitõrjel.

Tänavu jaanuaris avalikustas Ukraina president Volodõmõr Zelenski Ukraina relvajõudude suuruse. Tema sõnul on Ukraina kaitseväes ligikaudu 880 000 sõjaväelast.

Lisaks teenis 2024. aasta jaanuari seisuga Ukraina sõjaväes 45 587 naist. Samal ajal suureneb naiste hulk Ukraina relvajõududes jätkuvalt. Tähelepanuväärne on, et sellest arvust 13 487 on lahingkogemusega.

1710311110 879 2304801h313et24

Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Bahmuti lähistel jätkuvad lahingud. Siiski ei tuvastanud ISW Bahmuti ümbruses suuri muutusi, sarnane seis on ka Avdijivka rindel. 

Lahingud käivad endiselt Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal. 12. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Kliššivka ümbruses veidi edasi. Vene pool üritab endiselt ka Ivanivske küla vallutada. Üks Vene blogija väitis, et Vene väed kontrollivad 60 protsenti Ivanivskest, kuid ISW pole veel nendele väidetele kinnitust leidnud. 

Vene väed jätkavad ka Avdijivka suunal asuvate  Ukraina positsioonide ründamist. 11. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Nevelske ümbruses veidi edasi. Vene kaitseministeerium väitis 12. märtsil, et Vene väed vallutasid kogu asula. ISW pole veel nendele väidetele kinnitust leidnud. Ka mõned Vene sõjablogijad lükkasid Vene kaitseministeeriumi väited ümber. 

Erdogan väitis, et rahuprotsess Venemaata ei toimi

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogan sõnul rahuprotsess Ukraina sõja lõpetamise üle ilma Venemaata ei toimi.

Ukraina president käis ametlikul visiidil Istanbulis 8. märtsil. Seal külastas ta laevatehaseid, kus ehitatakse Ukraina mereväele korvette.

Kohtumisel ütles Erdogan, et Türgi on valmis võõrustama rahutippkohtumist Ukraina sõja teemal, kuhu kutsutaks ka Moskva. Zelenski vastas, et Ukraina tahab saavutada õiglast maailma, mistõttu peavad tsiviliseeritud riigid esmalt välja töötama plaani.

Loe rohkem:  ERR Poolas: uus valitsus alustas õigussüsteemi iseseisvuse taastamist | Välismaa

Kasparov: Putin mõistab üksnes jõudu

Kremli kriitik ja malelegend Garri Kasparov kutsus teisipäeval Läänt üles jõulisemalt vastama Moskva agressioonile Ukrainas ning ütles, et Venemaa dissidentide hääled tuleb kaasata jõupingutustesse Vladimir Putini vastu.

Möödunud nädalal Venemaa “äärmuslaste” nimekirja kantud endine male maailmameister kutsus AFP-le antud intervjuus osutama Kiievile rohkem sõjalist abi “terrorirežiimi vastu, mis mõistab ainult jõudu”.

60-aastane Kasparov süüdistas Kremlit ka opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi surmas.

Venemaa rafineerimistehaste probleemid mõjutavad mitte ainult nende enda riigi elanikke, vaid ka kogu regiooni õhukvaliteeti ja keskkonda. Rjazani rafineerimistehase põleng on vaid üks näide sellest, kuidas tööstuse jõudmine uuele tasemele võib tuua kaasa ohtlikke tagajärgi. See sunnib meid kõiki mõtlema rohkem säästlikkusele ja keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele, et vältida selliseid katastroofe tulevikus. Eesti ja teiste riikide valitsused peaksid jälgima olukorda Venemaal hoolikalt ning tagama, et kõikide tööstusharude areng toimuks vastutustundlikult ja jätkusuutlikult.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga