Vene rünnak põhjustas Ukrainas Harkivis ulatusliku tulekahju | Välismaa

Tensions between Ukraine and Russia have escalated once again, this time resulting in a devastating fire in the city of Kharkiv. The recent attack by Russia has left the citizens of Ukraine in fear and uncertainty as they continue to face the threat of further violence and destruction. The international community is closely monitoring the situation, with many expressing concern and offering support to the affected region. As the conflict continues to unfold, the future remains uncertain for the people of Ukraine, and the world watches with bated breath.

Vene snaiprid tabasid Harkivis bensiinijaama, põhjustades suure tulekahju, mis haaras endasse 15 elumaja ja tappis viis inimest, sealhulgas kaks last, teatas Harkivi kuberner Telegrami vahendusel.

Oluline laupäeval 10. veebruaril kell 7.00:

Vene snaiprid tabasid Harkivis bensiinijaama, põhjustades suure tulekahju. Umbes kell 6.50 hommikul teatas kuberner Oleh Sõniehubov Telegrami vahendusel, et tulekahjudes hukkus viis inimest, sealhulgas kaks last. Üle 50 Harkivi elaniku, sealhulgas kaks last, on evakueeritud.

Päästeteenistused otsivad endiselt põlevatesse hoonetesse lõksu jäänud inimesi. Seni on päästetud neli inimest.

Piirkonnaprokuratuuri juht Oleksandr Filtšakov ütles Suspilne Harkivile, et hukkunute arv võib olukorra arenedes kasvada.

“Vene sõjavägi lasi varem Belgorodi oblasti territooriumilt välja Shahedi droone,” teatas Filtšakov. “Kolm drooni tabas Harkivi Nemõšljanski linnaosa. Selle tagajärjel hävis kriitilise infrastruktuuri objekt. Seal oli palju kütust, mistõttu olid tulekahju tagajärjed nii kohutavad,” rääkis Filtšakov.

Vene sõjavägi on regulaarselt võtnud sihikule Harkivi ja oblasti asundused alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal. Viimase paari nädala jooksul on linnale suunatud rünnakute arv kasvanud.

USA relvaabi pakett liigub vastuvõtmise poole

USA senati hääletus reede õhtul kohaliku aja järgi, viib Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile mõeldud 95 miljardi dollari suuruse abipaketi vabariiklaste vastuseisust hoolimata ülemkojas vastuvõtmisele lähemale, kirjutas The Kyiv Independent. Hääled jagunesid 64:19, poolt hääletas vaid 14 vabariiklast.

Eelnõul on nüüd suurem võimalus ülemkojas läbi lüüa. The Hilli teatel lubab reedene hääletus senaatoritel eelnõud muuta.

Väidetavalt veetsid senaatorid suurema osa reedest läbirääkimistel eelnõu muudatusettepanekute üle, mis varem sisaldasid kahepoolseid piiriturvalisuse sätteid. Pärast seda, kui vabariiklased selle nädala alguses kobareelnõu blokeerisid, eraldas senati juhtkond välisabipaketi eraldiseisvaks eelnõuks. Senaatorid hääletasid järgmisel päeval mahavõetud välisabipaketiga jätkamise poolt.

Vene rünnak Harkivi Ukrainas on kahetsusväärne ja kurb sündmus. Ulatuslik tulekahju on põhjustanud suurt hävitustööd ja ohustanud paljude inimeste elusid. Selline agressiivne käitumine on vastuvõetamatu ja rikkub rahvusvahelisi seadusi. Eesti seisab Ukraina kõrval ning toetab nende jõupingutusi rahu ja stabiilsuse taastamiseks. On oluline, et rahvusvaheline kogukond hukka mõistaks selle rünnaku ning astuks samme, et tagada vastutusele võtmine ja ohvritele abi osutamine. Me loodame, et olukord stabiliseerub ja inimestele saab osutada vajalikku abi.