USA otsib lisavõimalusi Ukraina abistamiseks | Välismaa

2297030h5e0ft24

Ameerika Ühendriigid on otsustanud leida viise, kuidas aidata Ukrainat rohkem, võimaldades neile lisavõimalusi. See samm rõhutab USA pühendumust Ukraina julgeolekule ning demokraatiale. Ukraina on viimastel aastatel silmitsi olnud suurte väljakutsetega, sealhulgas Venemaa agressiooniga. USA toetus on oluline selle piirkonna stabiilsuse tagamiseks. Lisaks aitab see tugevdada USA ja Ukraina suhteid ning näitab, et demokraatlikele väärtustele pühendunud riigid seisavad üksteise kõrval keerulistel aegadel.

Oluline neljapäeval, 7. märtsil kell 8.03:

– ISW: lääne abi viibimine pärsib Ukraina võimalusi haarata initsiatiivi rindel;

– USA otsib lisavõimalusi Ukraina abistamiseks;

– Bloomberg: USA võib kasutada Ukraina abistamiseks 200 miljonit dollarit Pentagoni reservist;

– Kreeka toetab täielikult Ukraina rahuvalemit;

– Venelaste rünnak Odessale ei olnud Humenjuki sõnul seotud Zelenskiga

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit ja 17 tanki.

ISW: lääne abi viibimine pärsib Ukraina võimalusi haarata initsiatiivi rindel

Mõttekoja ISW analüütikud analüüsisid Ukraina maavägede juhataja kindral Oleksandr Pavljuki kolmapäeval tehtud avaldust, mille kohaselt kavatseb Ukraina esmalt stabiliseerida rindejoont ja seejärel haarata initsiatiivi rindel juba sel aastal.

Pavljuki sõnul keskenduvad Vene okupatsiooniväed rünnakute korraldamisel Avdijivka ja Lõmani piirkondadele, kuid samas kannavad Vene väed suuri kaotusi, mis võimaldab Ukrainal lähiajal stabiliseerida rindejoont.

ISW peab mõistlikuks initsiatiivi haaramise eesmärgiks seadmist, sest vastasel korral suudab Venemaa määrata, kus, millal ja mis ulatuses toimuvad kokkupõrked rindel. Seetõttu poleks analüütikute sõnul Ukraina jaoks mõistlik jätta initsiatiiv Venemaa kätte pikemaks ajaks, kui on vajalik.

Samas ütlevad ISW analüütikud, et lääne abi jätkuv viibimine lükkab tõenäoliselt edasi hetke, kui Ukraina suudab initsiatiivi haarata.

Laskemoona ja muu varustuse nappus sunnib Ukrainat langetama raskeid otsuseid selle kohta, kas kasutada väheseid saadaolevaid ressursse tulevikus vastupealetungis või praeguse rindejoone kaitsmisel. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et kuigi Ukraina kavatseb korraldada vastupealetungi juba sel aastal, on peamiseks Ukraina eesmärgiks enda territooriumi kaitsmine.

Samuti kavandab Venemaa Zelenski sõnul uut pealetungi juba selle aasta maikuus või suvel, mis ISW hinnangul lükkab veelgi edasi Ukraina võimalusi enda vastupealetungi korraldamiseks.

Samas rõhutab ISW, et Ukraina väed on näidanud üles oma võimekust ennetada isegi väikeseid Vene edusamme ning märkimisväärselt vähendada Vene ründavate vägede võitlusvõimet, aga seda juhul, kui Ukraina väed on piisavalt hästi varustatud.

Seetõttu on lääne abi võtmeoluline nii selleks, et Ukraina saaks varuda piisavalt varustust oma vastupealetungiks, kui selleks, et Ukraina suudaks Vene rünnakud nurjata ja ise initsiatiivi haarata.

USA otsib lisavõimalusi Ukraina abistamiseks

USA otsib lahinguväljal valitsevat olukorda arvestades lisavõimalusi Ukraina abistamiseks, rääkis USA riikliku julgeolekunõukogu nõunik John Kirby intervjuus meediakanalile Ameerika Hääl (VOA), mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Loe rohkem:  Saksamaal ja Prantsusmaal langes jaanuaris inflatsioon | Välismaa

“Jätkame koostööd USA kongressiga, et tagada see lisarahastus. See on nii oluline! Teeme ka liitlaste ja partneritega koostööd võimalike panustamiste osas. See ei tähenda, et nad seda ei tee – nad teevad seda. Aga me tahame vaadata, mida veel saab teha,” ütles Kirby.

“Ja loomulikult uurime oma süsteemis, oma valitsuses ja kogu administratsioonis, et näha, kas on veel midagi, mida saaksime Ukraina toetamiseks teha. Kuid mitte ükski neist jõupingutustest ei saa asendada mahtu ja mastaapi, mida tagaks meiepoolse täiendava rahastamise taotluse rahuldamine,” selgitas eestkõneleja.

Küsimusele, kas Bideni administratsioonil on olemas plaan B, vastas Kirby, et nad uurivad alati kõiki võimalusi, mida nad saavad kasutada.

“Aga mis iganes need ka poleks, siis need ei ole nii head kui lisarahastamise taotlus. Seda ei asenda miski. Nagu ma olen korduvalt öelnud, et pole saadaval ühtegi maagilist allikat, mis seda asendaks. Kas me kaalume võimalusi? Absoluutselt. Me peame seda tegema, arvestades kohapealset olukorda ja seda eriti Ukraina idaosas,” ütles Kirby.

Bloomberg: USA võib kasutada Ukraina abistamiseks 200 miljonit dollarit Pentagoni reservist

USA presidendi Joe Bideni administratsioon kaalub USA kaitseministeeriumi reservist 200 miljoni dollari eraldamist Ukraina abistamiseks olukorras, kus 61 miljardi dollari suuruse Ukraina abipaketi vastuvõtmine on takerdunud vabariiklaste juhitud esindajatekoja soovimatuse tõttu seda menetleda.

Asjaga kursis olevate isikute sõnul kasutataks Pentagoni reservi vahendeid kriitilise tähtsusega relvade saatmiseks Ukrainale, mille kaitsevägi kannatab laskemoona puuduse all.

Siiski pole lõplikku otsust Pentagoni reservide kasutamise kohta veel langetatud, ütles Bloombergile üks asjaga kursis olev isik.

Kreeka toetab täielikult Ukraina rahuvalemit

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kinnitas kolmapäeval, et Kreeka toetab täielikult Ukraina rahuvalemit, teatas uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri korrespondendi sõnul ütles peaminister seda Odessas ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

“Toetame täielikult teie kümnepunktilist rahuvalemit ja valmistume osalema peagi Šveitsis toimuval rahutippkohtumisel,” ütles peaminister.

Mitsotakis rääkis lisaks, et külastas kohta, kus 2. märtsil hävitas Vene droon üheksakorruselise elumaja, kus hukkus 12 inimest, kelle seas viis last.

“Linnas liikudes olin hämmastunud. Ühelt poolt on see kohutav pilt Venemaa rünnakute hävingust. Teisalt aga Ukraina rahva võitmatusest ja julgusest,” jätkas Kreeka peaminister.

Venelaste rünnak Odessale ei olnud Humenjuki sõnul seotud Zelenskiga

Venelaste kolmapäevane rünnak Odessale ei olnud seotud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiidiga linna, ütles Lõuna-Ukraina kaitseväe pressikeskuse juht Natalja Humenjuk, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Humenjuki sõnul on Venemaa terroristlik riik ja ilmselgelt jätkab ka edaspidi sadama infrastruktuuri ründamist.

Loe rohkem:  Biden: US Steel peab jääma USA omanike kätte | Välismaa

“Jah, Odessale anti raketilöök, arvatavasti ballistilise relvaga, mis tabas üht sadama infrastruktuuri hoonet. Aga see ei ole kuidagi seotud konkreetse visiidiga. See on seotud terrorismiga, mis on vaenlase olemuseks ja mida viiakse läbi metoodiliselt,” ütles Humenjuk.

Eestkõneleja meenutas ka, et Venemaa on viimasel ajal pidevalt Odessa infrastruktuuri rünnanud.

“Viljainitsiatiiv ning Odessa, kogu regiooni ja Ukraina sadamavõimekus ei anna vaenlasele rahu. Sissetungijad üritavad rünnata ja hävitada Ukraina riigi majandust ja potentsiaali,” rääkis kõneisik.

Venemaa rünnakud Ukrainas asuvale Odessa sadamalinnale Kreeka peaministri ja Ukraina presidendi visiidi ajal näitasid taas kiireloomulist vajadust lõpetada abi blokeerimine Kiievile vabariiklaste poolt, teatas varem päeval Valge Maja.

Ukraina lõunaosas asuvas sadamalinnas Odessas kärgatasid kolmapäeval plahvatused ajal, mil Musta mere äärset linna külastasid president Zelenski ja Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis.

“See rünnak on järjekordne meeldetuletus sellest, kuidas Venemaa jätkab iga päev hoolimatult Ukraina ründamist ja Ukraina tungivatest vajadustest, eriti õhutõrje järele,” ütles riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja.

Mitsotakise kirjeldusel plahvatasid Venemaa kolmapäeval Odessasse tulistatud raketid Ukraina presidendi Zelenski ja tema saatjaskonna lähedal.

Kreeka peaminister ütles uudisteagentuurile AFP, et oli koos oma delegatsiooni ja Zelenskiga Odessas, kui sireenid hakkasid huilgama ja läheduses kõmatasid plahvatused.

Peaminister ütles, et nad ei jõudnud varjendisse ja kogemus oli väga intensiivne.

Ukraina andmetel hukkus raketirünnakus viis inimest.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit ja 17 tanki

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 421 430 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

– tankid 6695 (+17);

– jalaväe lahingumasinad 12 779 (+51);

– suurtükisüsteemid 10 350 (+42);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1009 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 701 (+0);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7963 (+42);

– tiibraketid 1919 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 532 (+53);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1647 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Kokkuvõttes võib öelda, et USA otsib uusi võimalusi Ukraina abistamiseks ning see on oluline samm mõlema riigi suhete tugevdamiseks ning Ukraina julgeoleku tagamiseks. Ameerika Ühendriigid on juba varasemalt aidanud Ukrainat nii poliitiliselt kui ka majanduslikult ning uued abinõud näitavad nende pühendumust demokraatiale ja rahule selles piirkonnas. Loodame, et see abistamine aitab Ukrainal end tugevdada ning jätkata teed iseseisvuse poole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga