Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmise tekitas riigikogus uued leerid | Eesti

2207254h3e7at24

Riigikogus tekitas elavat arutelu otsus võtta Vene kodanikelt ära valimisõigus, mis on pannud Eesti poliitilise maastiku uuesti kaardistama. See kontroversiaalne otsus on kõigutanud riigis uusi leeride ja fraktsioonide loomist ning tekitanud pingeid ühiskonnas. Arutelud selle teema üle on kuumad ning poliitikud ja kodanikud on jagunenud kaheks – toetajateks ja vastasteks. See samm võib kujuneda määravaks Eesti poliitilises ajaloos ning mõjutada oluliselt riigi tulevikku.

EKRE aseesimees Henn Põlluaas ütles teisipäeval ERR-ile, et tema erakond on kolmandate riikide kodanike valimisõiguse äravõtmist kohalikel valimistel taotlenud järjepidevalt ning esimese sellise eelnõu esitas riigikogus juba 2017. aastal.

“Tegemist on välismaalastega, kes ei ole oma kodakondsus- ega päritoluriigi mõjust vabad. Erinevate küsitluste kaudu teame nende valdavat Putini-meelsust, suhtumist Ukraina sõtta, NATO-sse jne, mis on teravas vastuolus Eesti riigi seisukohtadega. On elementaarne, et sellistel isikutelt puuduks õigus osaleda KOV valimistel,” rõhutas EKRE aseesimees. “Täna saavad agressorriigi ja teiste kolmandate riikide kodanikud kohalikel valimistel otseselt mõjutada Eesti sisepoliitikat ning kohalike võimuorganite formeerimist kuni presidendi valimiseni valijameeste kogus välja. See, et nad saavad mõjutada meie riigielu ja otsuseid, ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduse mõttega, mille eesmärgiks on Eesti rahvuse ja rahvusriigi säilimine,” lisas Põlluaas.

“Riigikogu kuulutas 2022. aasta oktoobris Venemaa ja Valgevene režiimid terroristlikuks ja terrorismi toetavaks. Ja Eesti 200 seisukoht on kohe kindlasti see, et nende riikide kodanikud ei tohiks meie elukorralduses kaasa rääkida. See on selge. Küsimus on pigem selles, et kuidas seda saavutada,” ütles Eesti 200 riigikogu fraktsiooni esimees Toomas Uibo ERR-ile.

“Me taotlesime seda eelmises koalitsioonis, siis seda meil ei õnnestunud läbi suruda. Me oleme selles parlamendi koosseisus esitanud ka vastava eelnõu, mille koalitsioon on maha hääletanud. Ma pean seda proportsionaalseks riigiõiguslikuks meetmeks sisejulgeoleku huvides,” ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

“Ja mind üllatab peaministri retoorika praegu, et tema ei saa midagi teha ja toetab Isamaa häältele. Jah, varasemalt on see paraku Reformierakonna taha pidama jäänud, nii et ma julgustan Reformierakonda nende asjadega tegelema. Aga seni paraku ühtegi märki selleks, et nad selleks valmis oleksid või seda sisuliselt sooviksid teha, ei ole,” tõdes Reinsalu.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles teisipäeval ajalehes Põhjarannik ilmunud intervjuus, et SDE Erakonna vastuseisu tõttu on valitsusliidul keeruline edasi minna Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmisega kohalikel valimistel, kuid tuge loodetakse sellele plaanile ka Isamaalt ja EKRE-lt.

Vastased hoiatavad ühiskonna lõhestamise eest

Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmise vastu olevate erakondade esindajad viitavad sellele, et niisugune samm võiks viia suurema lõhestumiseni.

“Valimisõiguse peatamise või piiramisega kaasneb risk, et eestimeelsed erakonnad kaotavad aastateks või aastakümneteks Ida-Virumaa valijad venemeelsetele jõududele. Esimesed märgid sellest olid juba viimastel [riigikogu] valimistel, kus venemeelsed poliitikud tegid arvestatava tulemuse ja said kolmandiku riigikogu valimistel antud Ida-Virumaa häältest. Need olid Eesti kodanike hääled,” märkis SDE esimees Lauri Läänemets.

“Valimisõiguse piiramine või võtmine ei tekitaks Eesti-vastaseid meeleolusid ainult nende seas, keda see vahetult puudutab, aga ka vene rahvusest Eesti kodanike seas. Nõrgeneva Keskerakonna tingimustes on üsna tõenäoline, et nende hääled Ida-Virumaal, aga ka Tallinnas kanduks üle kas näiteks erakonnale KOOS või mõnele teisele venemeelsele poliitilisele jõule,” lisas siseminister Läänemets.

Loe rohkem:  Mandri ja Vormsi vahelises sidekaablis tekkis rike, sideteenused toimivad | Eesti

Ta läks isegi veel kaugemale, hoiatades, et see võib viia ka separatistlike meeleolude tekkeni Ida-Virumaal: “Kõige mustem stsenaarium on näiteks see, et koostöös Venemaa poolt tuleva mõjutustegevusega hakkavad valimisõiguse piiramisele vastureaktsioonina kujunenud poliitilised jõud külvama Ida-Virumaal separatistlikke meeleolusid. Lihtsustatult öeldes – taotlema näiteks Ida-Viru rahvavabariigi väljakuulutamist. Venemaa on sarnaseid meelsusi ära kasutanud Gruusias, Moldovas, Ukrainas.”

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik väljendas samu muresid leebemalt, kuid tõi lisaks esile, et ettepanekud, mis on suunatud kindlate rühmade õiguste piiramisele, ei ole kooskõlas demokraatia põhimõtetega.

“Keskerakonna seisukohast on oluline rõhutada, et Eesti demokraatia aluseks on kaasavus ja erinevate ühiskonnagruppide huvide arvestamine. Seetõttu leiame, et Venemaa ja Valgevene kodakondsusega inimestel hääleõiguse äravõtmine kohalikel valimistel ei ole põhjendatud ega kooskõlas meie riigi põhiväärtustega,” ütles Korobeinik.

“Loomulikult on meie huvides, et Eestis elavad inimesed võtaksid Eesti kodakondsuse ning riigina peame neid meie kodakondsusesse suunama ja selles protsessis ka aitama. Kuid usume, et enamik siin elavatest Venemaa ja Valgevene kodanikest on lõimunud Eesti ühiskonda, nad panustavad aktiivselt meie majandusse, maksavad makse ja jagavad meie ühiskondlikke väärtusi. Paljud nendest inimestest on Eestis sündinud, mõned on üritanud näiteks Venemaa kodakondsusest loobuda, kuid täna pole see võimalik. Nad on osa meie ühiskonnast, eestimaalased,” lisas Korobeinik.

Põhiseaduse avamine siiani lahtine

Ehkki Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus on punkt, milles lubatakse koostöös riigiõiguse ekspertidega välja töötada õiguslik raamistik Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata, ei ole siiani selgust ka selles, kas siin piisab valimisseaduse muutmisest või on siiski vaja ka põhiseadust muuta. Väidetavalt olevat justiitsministeerium, mida juhib reformierakondlane Kalle Laanet, koostanud sel teemal analüüsi, kuid pole seda avalikustanud ning mitu ERR-iga suhelnud poliitikut ütles, et sooviks samuti selle sisuga tutvuda.

Samas annab Kaja Kallase Põhjarannikule öeldu alust arvata, et Reformierakond kaldub põhiseaduse muutmise teele, mida märkis oma teisipäevases arvamusartiklis ka SDE mõjukas liige Jevgeni Ossinovski.

Samas EKRE leiab, et põhiseaduse muutmine ei ole siiski vajalik. “Valimisõigust on võimalik kaotada ilma põhiseadust muutmata, kuigi sotsid, kahesajalased ja Keskerakond on seisukohal, et esmalt tuleb muuta põhiseadust ja alles seejärel valmisseadust. Tegemist on põhiseaduse väärtõlgendamisega, mille järgi olevat kohalikel valimistel osalemine igaühe võõrandamatu õigus ja seda ei saa välisriigi kodanikele piirata. Loomulikult saab, ja seda on tehtud pea pooltes Euroopa riikides,” rõhutas Põlluaas.

“Riigiõiguse eksperdi, vandeadvokaat Paul Kerese sõnul ei ole tegemist põhiõigusega ning kohalikku valimisõigust saab piirata mistahes põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil, kuna see õigus on antud kohalikele elanikele mitte põhiseaduses vaid valimisseaduses sätestatud tingimustel. Ka justiitsministeerium jõudis samale järeldusele, kuid nüüd ollakse oma koalitsioonipartnerite survel sellest taganemas,” lisas EKRE aseesimees.

Põlluaas märkis siiski, et kui Reformierakond tuleb välja kavaga muuta põhiseadust selliselt, et kõikidel kolmandate riikide kodanikel puudub valimisõigus KOV valimistel, siis EKRE kahtlemata toetab seda.

“Kui soovitakse aga ainult agressorriigi kodanike valimisõigust ajutiselt peatada, nagu Kaja Kallas on öelnud, siis see näitab et tegemist on järjekordse propagandistliku ja pooliku lahendusega. See pole tõsiseltvõetav ning on suunatud pigem võimuerakonna langenud reitingu tõstmisele. Kindlasti nõuame me probleemi täielikku lahendamist,” ütles EKRE esindaja.

Loe rohkem:  Vald piiras hulljulgete huviliste tõttu ligipääsu Jägala joale | Eesti

Seda, et põhiseadust ei ole vaja muuta, leiab ka Isamaa esimees Reinsalu: “Meie oleme lähtunud sellest eeldusest, et hääleõiguse piiramine on põhiseaduspärane. Euroopa riigid on erinevaid mudeleid kasutanud – osades riikides on kõigil kolmandate riikide kodanikest alalistel elanikel hääleõigus, osades riikides ainult nende riikide kodanikel, kus on riikidevaheline leping sõlmitud kolmanda riigiga ja seda kohaldatakse nii-öelda proportsionaalselt ning osades riikides niisugust õigust ei ole.”

“Põhiseadus ütleb, et seadus sätestab kohalikel valimistel hääleõiguse,” rõhutas ta. “Aga kui hüpoteetiliselt on veendumus, et on vaja muuta põhiseadust, siis ma arvan, et ka see Isamaa taha ei jää,” ütles Reinsalu.

Põhiseaduse muutmist sel eesmärgi toetas ka Eesti 200 esindaja Uibo: “Mis puudutab siis põhiseaduse muutmist, siis oleme ka põhiseadusemuudatuse algatamise poolt, sest, et seda on tänases põhiseaduse raamistikus keeruline teha.”

“Aga kui põhiseadust muutma minna, siis ma usun, et see peaks olema võimalikult laiapindne. Et see ei oleks mingi selline erakondlik tegevus – siin peavad kõik leidma konsensuse. Aga Eesti 200 kindlasti pooldab seda.”

Uibo ütles samuti, et ootaks justiitsministeeriumilt sisendit selles küsimuses.

“Kui ma ei eksi, siis see teema on ka selle nädala valitsuskabinetis arutluse all, eks vaatame, kuidas seal läheb. Siis teeme järgmised sammud,” lisas ta.

Samas Keskerakond on selgesõnaliselt põhiseaduse muutmise vastu sel eesmärgil.

“Mis puudutab põhiseaduse muutmise vajadust, siis meie põhiseadus on juba piisavalt tugev ja paindlik, et kaitsta kõigi Eestis elavate inimeste õigusi ja vabadusi, kaasa arvatud valimisõigust. Põhiseaduse muutmine peaks olema äärmiselt kaalutletud samm, mis tehakse ainult kõige vältimatul juhul ja laialdase ühiskondliku konsensuse alusel. Põhiseaduse muutmise ettepanekud, mis on suunatud kindlate rühmade õiguste piiramisele, ei ole kooskõlas demokraatia põhimõtetega,” rõhutas Korobeinik.

Läänemets viitas oma kommentaaris teiste erakondade soovile selle teemaga populaarsust koguda, kuid otseselt põhiseaduse teksti avamise suhtes oma seisukohta ei öelnud: “Kas täna kõige õigema eestlase mängimisega oma reitingute turgutamine on väärt neid julgeolekuriske? Me oleme olnud sellele debatile avatud ja ma olen korduvalt küsinud koalitsioonipartneritelt eesotsas Reformierakonnaga – kuidas nemad neid riske hindavad ja sellisel juhul maandaks? Neid vastuseid ei ole ma seni saanud. Hakata põhiseadust muutma ning riskida sealjuures Ida-Virumaa destabiliseerimise ning Vene Föderatsiooni mõjusfääri mängimisega ühe või teise erakonna reitingu nimel – sellega ei saa ma nõustuda sotsiaaldemokraadina, veel vähem riigi sisejulgeoleku eest vastutava ministrina.”

Et riigikogus on põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena esmalt vaja 81 riigikogu liikme häält, siis arvestades, et Keskerakonna fraktsioonis on hetkel kuus ning SDE-ga on ühinenud 13 saadikut, oleks teoreetiliselt võimalik selline number ka 101-liikmelises riigikogus ka kokku saada.

Kuigi Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine tekitas riigikogus küll uusi vastandlikke arvamusi ja leerisid, tuleb siiski rõhutada, et see otsus oli vajalik ja õigustatud. Eesti on demokraatlik riik, kus peaksid valima vaid Eesti kodanikud. Oluline on, et kõik riigi elanikud tunneksid end siin koduselt ja suudaksid kaasa lüüa ühiskonnas, kuid kodakondsus on siiski oluline osa sellest. Loodame, et see samm aitab tugevdada Eesti demokraatiat ja ühtsust ning viib meid edasi paremale tulevikule.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga