Vene kodanikelt KOV valimistel hääleõiguse võtmisega läheks kiireks | Eesti

1479397h2476t24

Tere tulemast Eestisse, kus arutelu on üles kerkinud Venemaa kodanike hääleõiguse võtmise üle kohalikel omavalitsuste valimistel. See küsimus on tekitanud palju kirgi nii poliitikute kui ka kodanike seas. Kas selline samm oleks õiglane või diskrimineeriv? Kuidas see mõjutaks meie ühiskonda ja suhteid naaberriigiga? Ootame Sind oma arvamust avaldama ja kaasa rääkima selle olulise teema üle, mis puudutab meid kõiki. Tulge ja jagage oma seisukohti!

Kui mõned erakonnad soovivad Eestis elavatelt Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse ära võtta, siis see eeldaks põhiseaduse muutmist. Et põhiseaduse muudatused jõuaksid hakata kehtima juba 2025. aasta oktoobris toimuvatel kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel, peaks riigikogu protsessi juba lähikuudel käivitama, võib järeldada Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessori Paloma Krõõt Tupay selgitustest.

“Ma olen korduvalt öelnud, et kui tahta võtta kohalikel valimistel hääleõigus inimestelt, kes elavad püsivalt omavalitsuse territooriumil, siis tuleb muuta põhiseadust. Põhiseaduse paragrahv 156 lõige 2 ütleb, et sellel, kes püsivalt elab selle omavalitsuse maa-alal, on hääleõigus kohaliku tasandi valimistel,” rääkis Tupay teisipäeval ERR-ile.

Ta viitas ka sellele, et põhiseadust koostades sõnastati see paragrahv nimme selliselt, et kõik alalised elanikud olenemata oma kodakondsusest pididki saama kohalikel valimistel hääletada.

Sama märgitakse ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandes, kus on öeldud, et erinevalt riigikogu valimistest “ei määrata KOV volikogu valimistel legitimeerivat subjekti põhiseaduses kodakondsuse kriteeriumi alusel” ja selline lähenemine on põhiseaduse koostajate poolt olnud taotluslik. “Elektoraadi laiendamist võrreldes riigikogu valimistega motiveeriti Põhiseaduse Assamblees vajadusega arvestada Eestis reaalselt kujunenud olukorda,” sedastab väljaanne.

Tupay juhtis ka tähelepanu sellele, et kui tahta põhiseadust muuta nii kiiresti, et see mõjutaks juba 2025. aasta sügisel toimuvaid kohalikke valimisi, tuleks selleks kasutada põhiseaduse muutmist riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmine rahvahääletusel või riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt sellisel juhul ei sobiks.

Loe rohkem:  Saaremaa otsib 30 000 euroga eksperti, et saada selgeks veereostuse põhjus | Eesti

Aga ka kiireloomuline muutmine võtab ikkagi minimaalselt seitse kuud, rõhutas Tupay.

Põhiseaduse kohaselt arutatakse põhiseaduse muutmise eelnõu riigikogus kolme lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel vähemalt üks kuu. “Mõte ongi selles, et oleks tagatud põhiseaduse tasandil piisav aeg seda arutelu pidada,” selgitas Tupay.

“Ja samuti ütleb põhiseaduse paragrahv 167, et põhiseaduse muudatus kuulutatakse välja presidendi poolt ja see jõustub selles endas määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast selle väljakuulutamist. See tähendab, et põhiseadus kirjutab meile ette, et kokku kestab menetlus vähemalt seitse kuud,” rääkis Tupay.

Küsimusele, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust saab muuta enne, kui põhiseadust on muudetud, arvas Tupay, et neid saab menetleda paralleelselt. “Ja samas saab ju ka tavaseaduse muudatuse tagasi võtta, kui nüüd tõesti see põhiseaduse muutmine lõpuks läbi ei lähe,” lisas ta.

Seaduses ei ole otseselt öeldud, kui palju aega enne valimiste toimumist võib veel valimisseadust muuta, märkis Tupay, aga riigikohus on öelnud, et peab olema piisavalt aega, et kohaneda valimisseadusi puudutavate õiguslike muudatustega.

“Sellest otsusest nüüd päris kindlalt ei anna [aega] välja lugeda, aga senine poliitiline konsensus on olnud, et enam-vähem aasta peaks olema – et valimisrahu kehtiks, et ei hakataks enam rutakalt enne valimisi muutma neid sätteid, sest see võib tekitada ebakindlust,” ütles Tupay.

See tähtaeg võib siiski olla ka mõnevõrra lühem, kui riigikogu on oma plaanist avalikkusele teada andnud ja võimaldab seetõttu läheneva muutusega kohaneda, lisas ta: “Nii et see oleneb kahtlemata ka sellest, kuidas seda poliitilist protsessi valijale piisavalt varakult kommunikeerida.”

Loe rohkem:  Kangru uue liiklussõlme ehitus Tallinna piiril algab aprillis-mais | Eesti

“Isegi kui me ei võta täpselt 12 kuud, siis me peame arvestama sellega, et viimasel minutil me neid muudatusi teha ei saa. Nii valija kui ka valimiskorralduslikes küsimustes peab mingi hetk tekkima olukord, kus on piisav rahu,” märkis Tupay.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt on volikogu valimispäev valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev, mis tähendab, et KOV valimised peaksid toimuma 2025. aasta 19. oktoobril.

Põhiseaduse muutmisel riigikogus kiireloomulisena tuleb selle menetluse alustamise otsus vastu võtta riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega (ehk vähemalt 81 häälega). Põhiseaduse muutmise seaduse enda vastu võtmiseks piisab riigikogu koosseisu kahekolmandikulisest häälteenamusest (68 poolthäält).

Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingu justiitsküsimuste valdkonna punkt 23 ütleb: “Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata.”

Kokkuvõttes võib öelda, et Vene kodanikelt hääleõiguse võtmise eelnõu KOV valimistel Eestis tekitaks palju vastuolusid ja probleeme. Selline samm võiks kaasa tuua rahvusvahelise kriitika ja halvendada suhteid Vene Föderatsiooniga. Selle asemel peaksime keskenduma integreerimisele ja dialoogile erinevate kogukondade vahel, et luua ühtne ja jätkusuutlik ühiskond. Eesti on demokraatlik riik ja peame tagama kõigi kodanike võrdseid õigusi ja võimalusi. Õiguste kaotamine viiks vastupidise tulemuseni ning tekitaks rohkem lõhesid ühiskonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga