Vassil: vene huvi lääne teadusasutuste vastu on märkimisväärne | Ühiskond

2272998h8244t24

Vassil on tuntud eesti teadlane, kelle huvi lääne teadusasutuste vastu on silmapaistev. Tema pühendumus uute teadmiste omandamisele ja jagamisele on aidanud kaasa Eesti teadusmaastiku rikastamisele ning rahvusvahelisele koostööle. Vassili kirg teaduse vastu on nakatanud paljusid teisi ning tema saavutused on olnud muljetavaldavad. Tema panus ühiskonna arengusse on hindamatu ning tema avatud suhtumine ja koostöövalmidus teiste teadlastega on inspireeriv. Vassil on tõeline eeskuju noortele teadlastele ning tema töö on jäädvustanud koha Eesti teadusajaloos.

Venemaa tunneb infosõjas huvi nii konkreetsete teadlaste, nende võrgustike kui ka ülikoolidele kättesaadavate andmete ja uuringute vastu, leiab väljaandes Science|Business avaldatud arvamusloos Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Kristjan Vassil.

Jaanuari alguses pidas kaitsepolitsei kinni Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitikateooria professori Viacheslav Morozovi. Morozovit kahtlustatakse Venemaa Föderatsiooni nimel Eesti vastu suunatud luuretegevuses ja on uurimise ajaks vahi alla võetud.

Vassili hinnangul on lääne ülikoolid Venemaale väärtuslik platvorm eeskätt seal töötavate  inimeste ja akadeemiliste võrgustike tõttu. Neid huvitab, kust inimesed tulevad, mida nad mõtlevad, kellega on seotud, millised on nende suhted ja millised hoiakud.

“Teaberünnakute korraldamisel on oluline mõista, keda provotseerida, vältida, ärritada või teatud tüüpi teabega eksponeerida. Infooperatsioonid pole juhuslikud: need ei hõlma lihtsalt sotsiaalmeedia üleujutamist võltsitud uudistega. Selle asemel tuginevad nad hoolikalt koostatud isikupärastatud võrgukaartidele, mida hallatakse digitaalselt ja reaalajas,” selgitas Vassil arvamusloos.

Teadlase sõnul iseloomustatakse ja profileeritakse taolistes kaartides iga inimest eraldi. Neile määratakse konkreetsed rollid, alates “kasulikest idiootidest” kuni “immuunsete pragmaatikuteni”. Selline ülevaade on infosõja pidamiseks eluliselt tähtis. Vajalikke andmeid on palju lihtsam koguda sihtriigi territooriumil ja organisatsioonides, kui teha seda eemalt. Vassili hinnangul on seetõttu naiivne arvata, nagu poleks taoline tegevus laialt levinud.

Loe rohkem:  KAPO kahtlustuse saanud professori teadusprojekti tulevik jääb lahtiseks | Ühiskond

“Teine põhjus, miks on akadeemilised ringkonnad Venemaa luureteenistuste jaoks väärtuslik allikas, seisneb tõigas, et nad pakuvad sujuvat ühendust teaduse ja mõjutustegevuse vahel nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka võrgustikes,” selgitas Vassil.

Näiteks, arvestades, et Morozov juhtis mitut identiteediuuringut, võis ta Vassili hinnangul koguda ja ühtlustada rahvusliku identiteedi kohta käivaid andmeid. Vassil nentis, et kui kahtlustused tõeks osutavad, rahastas Eesti riik otseselt vaenulikule luureteenistusele kasuliku andmebaasi loomist.

Erilist huvi võivad luureteenistustele pakkuda inimeste hääletamismustreid, tehnoloogiakasutust, liikuvust jms puudutav info. Ülikoolidel on seejuures juurdepääs uuringutele, üksikasjalikele analüüsidele ja töötlemata andmetele, millest jõuavad laiema avalikkuseni vaid üldistavad kokkuvõtted. Vassili sõnul võiks ka taoline info huvitada Venemaad. 

“Me ei tohi küll alahinnata ligipääsu uurimisrühmadele, kõrgtasemelistele teadlastele ja akadeemilistele aruteludele, kuid need on vaid ühenduskohad, mis tagavad pääsu rahvusvaheliste võrgustike ja organisatsioonide toimekamate osapoolte juurde,” selgitas Vassil.

Näiteks kaasneb sageli kõrgetasemelise teadustööga ja aktiivse osalusega akadeemilistes kogukondades nimetamine erinevatesse ametlikesse komiteedesse ja nõukogudesse –  Morozov oli Tartu Ülikooli akadeemilise komisjoni liige. Vassili hinnangul võivad taolised ametikohad kujuneda olulisteks positsioonideks rahvusvahelistes võrgustikes, mis on omakorda tihedalt seotud Euroopa ja teiste rahvusvaheliste institutsioonidega.

Vassili hinnangul oleks ülikoolides tulevikuvaates oluline olukorrateadlikkuse tõstmine: “olukorrateadlikkus tähendab ülikoolide puhul vastase jaoks kasuliku info äratundmist ja meie julgeolekut ohustavate tegevuste tuvastamine. Olukorrateadlikkus võimaldab meil vältida liigset naiivsust ja muutumist tahtmatuteks osalisteks Venemaa infosõjas.”

Vassil’s interest in Western scientific institutions is significant for Estonia. By fostering collaboration and knowledge exchange with these institutions, Estonia stands to benefit from expertise, resources, and advancements in research and technology. This cooperation can help elevate Estonia’s own scientific community and contribute to the country’s overall development and innovation. Vassil’s recognition of the importance of Western scientific institutions highlights the value of international partnerships in driving progress and excellence in research and academia. Through continued engagement with these institutions, Estonia can continue to thrive and excel in the global scientific landscape.

Loe rohkem:  Teadlane: suuremad trahvid ei pane inimesi liikluses kuulekamalt käituma | Ühiskond

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga