Vare: Venemaa hääletamise tagant paistab soov näidata, et rahvas toetab sõda | Välismaa

Vare: Venemaa hääletamise tagant paistab soov näidata, et rahvas toetab sõda | Välismaa

Eelmisel nädalal toimunud Vene referendumil, mis kinnitas presidendi võimu laiendamist ning võimaldas tal ametis püsida kuni 2036. aastani, näitas ülekaalukas enamus toetust muudatustele. Ent analüütikud hoiatavad, et tegelikult valitses hääletamisel suur propagandamasin ning rahva toetus oli kujundatud eelnevate aastate jooksul. Kuidas see kõik mõjutab Venemaa poliitikat ja suhteid teiste riikidega, sealhulgas Eestiga, on küsimusi, millele võiksime vastuseid otsida.

Venemaal toimunud nn valimiste eesmärk oli näidata, et Vene rahvas toetab riigi praegust kurssi, ütles Venemaa asjatundja Raivo Vare “Välisilmas”.

Vare hinnangul tuleks Venemaal toimunud presidendivalimisi nimetada pigem Vladimir Putini hääletamise teel ametisse vormistamiseks.

“See on natuke kohmakas ja pikk, aga sisu mõttes kajastab väga täpselt seda, mis juhtus. Tegelikult kogu valimise filosoofia pöörati pea peale. Seekord oli vaatamata keskvalimiskomisjoni väidetele, et oli vähe rikkumisi, tegelikult rikkumisi lõpmatult palju, aga neid lihtsalt ei raporteeritud või ei võetud arvele,” rääkis Vare.

“Nii et selle asja nimetus oli demonstreerida lisaks vananeva diktaatori n-ö eneserahuldamise vajadusele ka mingil määral ei midagi muud kui kursi toetust rahva poolt. Ehk tegelikult nende suurte numbrite, mis on ju rekordilised numbrid seekord terve selle nõukogudejärgse perioodi jooksul Venemaal, tagant paistab välja soov näidata, et rahvas toetab sõda,” lisas ta.

Vare ütles, et kindlasti ei saa vaadata Venemaa režiimi läbi demokraatia.

“See, et eksisteerivad vormilised atribuudid, ei tähenda, et sisu vastab kaanonitele. Ja siin antud juhul on täpselt see juhtum. Ja ärme unusta, et tegemist on pikaajalise traditsiooniga. Juba Stalini ajal 1936. aastal võeti vastu väga demokraatlikult sõnastatud konstitutsioon, millest absoluutselt mitte ükski paragrahv tegelikult ei kehtinud reaalses elus, millest absoluutselt ei peetud kinni, aga kõnede ajal kasutati ja kasutati propagandas. Olid ka nn valimised ehk hääletus, oli väga sarnane sellele, mis praegu, vahe on selles, et praegu lubati veel paar kandidaati kõrvale,” selgitas Vare, lisades, et kuigi Putini kõrval oli veel kolm kandidaati, olid need marginaalid.

Vare märkis, et Eesti naaberriik on ohtlik, kuna on imperiaalsete ambitsioonidega.

“Ta on sissekodeeritud ohtlikkusega ja põhjus on selles, et ta pretendeerib imperiaalsusele. Ja imperiaalse riigina ta ei saa eksisteerida teisiti, kui pidevalt laienedes. Need ei ole minu sõnad ja need ei ole teooriad, vaid need on tegelikult sõnad, mille kirjutas kurikuulus suveräänse demokraatia isa Vladislav Surkov oma sõjaeelse sügise artiklis, kus ta seda eraldi rõhutas, et Venemaa on impeerium ja impeeriumid ei saa eksisteerida laienemata, sest nad muidu kukuvad kokku. See on muuseas väga täpne märkus ja tähendab, et nad peavad pidevalt laienema ja see tähendab, et ka Venemaa peab pidevalt laienema ja piirid on horisondil,” selgitas Vare.

Sõda Ukrainas mõjutab Venemaa majandust, aga Vare sõnul Venemaal sellele väga palju ei mõelda.

“Arvatakse, et kõik veetakse välja, on hullemaidki aegu nähtud. Rahvas on kõigega siiski leplik laias laastus. On tuntud ütlus, rahvas mingil määral ka tunnustabki seda, et pole kunagi hästi elanud ja pole mõtet alustadagi,” ütles Vare.

“Ja see on see koht, mille peale mängitakse natukene ja loodetakse, et suudetakse manageerida sellist mängureeglistikku, mille tulemusena suudetakse režiimi jätkuvust tagada, panna ametisse siis, kui see aeg kunagi tuleb – keegi ei tea, kuidas, millal, 12 aastat võib ju kesta see mees ja võib-olla ka veel rohkem – keegi asemele, kes jätkab seda liini. Ja seda on võimalik tehnoloogiliselt teostada nii nagu Putin isegi asjaolude kokkulangemisel sattus sellele kohale, kus ta tänaseni on. Ta pandi sinna. Mitte ühegi demokraatliku protseduuriga ei oleks võimalik isegi ette kujutada sellise inimese sinna sattumist,” selgitas Vare.

“Vare: Venemaa hääletamise tagant paistab soov näidata, et rahvas toetab sõda” on küsimusi tekitav ja murettekitav olukord, mis nõuab hoolikat jälgimist ja analüüsi. On oluline mõista, et Venemaa valitsuse tegevused ei pruugi alati peegeldada rahva tegelikke seisukohti. Eesti peaks jälgima olukorda hoolikalt ja tegema koostööd teiste riikidega, et tagada stabiilsus ja rahu piirkonnas. Samuti on oluline tugevdada oma kaitsevõimet ning jätkata diplomaatilist tegevust, et kaitsta oma rahva huve.ühendada jõud ning tegutseda ühiselt demokraatlike väärtuste ja rahule pühendunud poliitika edendamiseks.