“Välisilm”: lätlased pole kahe sõja-aastaga Ukraina toetamisest väsinud | Välismaa

Tere tulemast Eesti! “Välisilm” on siin, et tuua teieni viimased uudised Läti ja Ukraina vahelisest solidaarsusest. Lätlased on tõestanud oma pühendumust Ukraina toetamisele, hoolimata kahest rasketest sõja-aastast. Nende järjepidevus ja pühendumus on tõeline inspiratsioon kõigile, kes seisavad rahu ja vabaduse eest. Jälgige meie edasiseid uudiseid, et saada rohkem teavet sellest südantsoojendavast loost ja jätkake Läti ja Ukraina ühendamise toetamist. Aitäh, et olete meiega!

Läti juhid kinnitavad, et riigi tähtsaim väljakutse on toetada Ukrainat. Oluliseks peetakse seda ka rahva hulgas – loomeinimeste ja abiorganisatsioonide juhtide meelest pole lätlased kahe sõja-aastaga väsinud, vaid leiavad uusi viisi Ukraina heaks tegutseda.

Riias otse Venemaa saatkonna vastas on üles seatud laste mänguväljak. Aga see pole tavaline mänguväljak, sest kõik on piiratud okastraadiga. Ja sellega juhivad lätlased ikka ja jälle tähelepanu laste küüditamisele Ukrainast Venemaale.

“Kahe nädala eest jõudis Lätti 20 abi vajavat Ukraina last, keda Venemaa oli ära võtnud ja deporteerinud. Need on 20 ligi 400 lapsest, kel on õnnestunud pääseda tagasi koju. Kuid rohkem kui 20 000 Ukraina noort asub praegu Venemaal,” rääkis Riia lastehaigla fondi juht Liene Dambina.

Koos võiduni! – sellist eesmärki kandis Riia Vabadussamba juures laupäeval, Ukraina sõja teisel aastapäeval ukrainlaste toeks peetud rahvakogumine. Muusikud kogusid heategevuskontserdil Ukraina heaks raha.

Sellest sügisest peaks Lätis olevad Ukraina lapsed õppima lätikeelseis koolides. Praegu käib Lätis koolis 3500 ukrainlast, 4000 omandab haridust koduõppe teel Ukraina haridusasutuste kaudu. Kahe aasta jooksul on probleemiks osutunud keeleoskus – see takistab nii koolis käimist kui ka töötamist.

“Haridussüsteem pakub tõesti suuri väljakutseid. Eelkõige seetõttu, et palju lapsi õpib kaugõppevormis, mitte koolides kohapeal. See ei võimalda neil sotsialiseeruda ja neile jääb võõraks neid ümbritsev keskkond. Kuid suurim probleem pole mitte nende lastega, kes asuvad Lätis, vaid nendega, kes on vägivaldselt viidud Venemaale,” lausus Läti arengukoostöö ühingu juht Inese Vaivare.

Lätis registreeritud 32 000 ukrainlasest on 24 000 tööealised ja vaid alla 9000 on neid, kes on leidnud töökoha või tegelevad ise ettevõtlusega. Eestis ja Leedus on nende osakaal aga poole suurem. Siin peavad lätlased mõtlema, kuidas ukrainlasi tulemuslikumalt Läti ellu kaasata.

“Peame veel rohkem toetama Ukrainat, et nad saaksid meid kaitsta saatanliku Kremli eest,” ütles ühenduse Euroopa Liikumine Lätis president Andris Kobinš.

“Vabadussamba juures pidas 35 aastat tagasi samasugusel üritusel kõne mu isa, kes rääkis Läti vabadusest ja iseseisvusest. Nüüd, 35 aastat hiljem, näeme, et ohud pole muutunud. Vaenlane on jäänud samaks. See on hea tõestus, et iga põlvkond peab igal ajal toetama riigi iseseisvust ning töötama oma rahva ja sõprade vabaduse nimel,” rääkis Läti kodanike ühenduse nõukogu esimees Georgs Rubenis.

“See pole ainult Ukraina probleem, see on kogu Euroopa probleem. Mulle näib, et me siin, Lätis tunnetame seda eriti sügavalt,” nentis Kobinš.

Läti on andnud Ukrainale sõjalist abi 370 miljoni euro eest, Läti on välja õpetanud 4000 Ukraina sõjaväelast ehk 10 protsenti kogu Euroopas koolituse saanuist. Ukraina toetuseks mõeldud Ramsteini formaadi raames hakkas Läti eest vedama niinimetatud droonikoalitsiooni, kuhu kuulub kaheksa riiki. Eesmärk on saata Ukrainasse miljon drooni, Läti enda panus on 10 miljonit eurot ja Ukrainasse plaanitakse saata ka Lätis kohapeal valmistatud droone või nende osi.

“Peame investeerima kaitsetööstuse arengusse, tõstma selle innovatiivsust ja tootmisvõimsust. Ka meie peame vastu võtma Ukraina pikaajalise sõjalise toetuse programmi,” lausus Läti president Edgars Rinkevics.

Lätist on vabatahtlike toel Ukrainasse teele saadetud autosid ja maastikul liikumist hõlbustavat tehnikat, ka maju ja voodeid. On firmasid, kus on abisaadetiste valmistamisel pannud käed külge ka Läti sõjapakku tulnud ukrainlased ise. Läti haiglad on ravinud neid, kes sõjas viga saanud.

“Riikide suhtumist vaadates näeme, et Baltimaad on muutunud ühtsemaks. Teeme Eesti ja Leedu kolleegidega koostööd nii Ukraina toetamisel kui ka sõjapõgenike vastuvõtmisel. Koos saame ka maailmas oma huve paremini kaitsta. Kuid inimestest rääkides – oleme kõik muutunud julgemaks ja ühtehoidvamaks,” ütles Vaivare.

Lätlased on jätkuvalt pühendunud Ukraina toetamisele, olles möödunud kahe sõja-aasta jooksul aktiivselt kaasa löönud. Nende järjepidev panus ja solidaarsus on olulised, kuna toetavad Ukraina rasketel aegadel. See näitab nende kindlat seisukohta demokraatlike väärtuste ja rahu toetamisel ning nende soovi edendada stabiilsust Euroopas. Loodame, et teised riigid võtavad eeskuju Läti pühendumusest ja toetavad Ukrainat sarnaselt, toetades seeläbi demokraatlikke protsesse ja koostööd rahvusvahelisel tasandil.