“Välisilm”: kas Hiina majandusel on lääneriike vaja? | Majandus

2294808hef28t24

Tere tulemast Eestisse! Täna arutleme teemal “Välisilm: kas Hiina majandusel on lääneriike vaja?” Hiina majanduse kiire kasv on pannud paljud lääneriigid muretsema ja küsima endalt, kas nad vajavad Hiina majandust oma enda heaolu ja konkurentsivõime säilitamiseks. Kas Hiina on pigem sõber või vaenlane? Kas me peaksime koostööd tegema või pigem hoidma distantsi? See on oluline küsimus, mis puudutab meid kõiki. Astume koos sellele teekonnale ja avastame, milline roll Hiina majandusel võiks olla meie tuleviku jaoks.

Ligi 40 protsenti Hiina ekspordist läks möödunud aastal peamiselt arengumaadesse, kellega Peking on sõlminud oma vabakaubanduslepingud. Hiina ekspordib praegu Kagu-Aasiasse rohkem kui USA-sse ning arengumaadesse rohkem kui USA-sse, Euroopa Liitu ja Jaapanisse kokku.

“Ma arvan, et ta ehitab endale üles sellist turvatsooni enda jaoks, et juhul, kui peaks suhted läänega minema väga pingeliseks, see turg peaks mingil põhjusel kas osaliselt või täielikult sulguma, siis tegelikult Hiinal on võimalus ellu jääda. Ja ma arvan, et Venemaa näide praegu talle tõestab seda, et see Hiina nägemus on õige, et saab elada ka ilma lääneta,” ütles Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.

“Kõigepealt tähendab see väga palju WTO-le. See tähendab seda, et see praegune Maailma Kaubandusorganisatsioon, mis tehti 1948. aastal, on, võib öelda, seisma jäänud, ta ei tee enam ühtegi uut otsust. Sest seal arengumaad ja arenevad tööstusriigid ei suuda enam nii hästi kokku leppida. Ja nüüd Hiina on võtnud endale tärkavate majanduste juhtriigi rolli ja tal on väga mugav selle sildi all kogu aeg leida endale uusi liitlasi,” selgitas majandusteadlane Urmas Varblane.

Nii näiteks on hõivatud praktiliselt kogu Aafrika.

“2022. aastal Hiina kauples Aafrikaga 260 miljardit eurot või oli see dollarites. Ja Ameerika maht oli 60 miljardit. Neli korda rohkem kui Ameerika Ühendriikidega. Ja Hiinal on seal tohutu eelis. Hiina saab seal rääkida, et meie ei ole teid kunagi koloniseerinud, meie ei kirjuta teile midagi ette, kuidas te oma riiki teete, tehke kuidas tahate, meie tahame teile ainult head, tahame teile pakkuda uut ja paremat elu. Ja see töötab väga hästi. Kui me praegu vaatame Aafrika riike, siis peaaegu kõigil on esimene või teine kaubanduspartner Hiina. Ja kui me vaatame, mida nad ekspordivad Hiinasse, siis see on selge, see on tooraine. See on terve Mendelejevi tabel,” rääkis Varblane.

Loe rohkem:  Autokütuse jaehindade tihe kõikumine jätkub ka lähikuudel | Majandus

Kas Hiinal on sellises olukorras lääneriike enam üldse vaja? Huawei juhtum on siinkohal näiteks.

“Kas see oli nüüd 2018, kui Huaweile pandi ranged sanktsioonid USA poolt ja siis arvati, et nüüd on Huaweiga kõik. Aga tegelikult ei olnud. Eelmise aasta jooksul tuli välja, et Hiina on suutnud ise arendada nii palju kiibitehnoloogiat, et suudavad endiselt toota väga häid telefone. Väga palju keskendutakse just sellele, et me kehtestame nüüd ranged sanktsioonid Hiinale ja põhimõtteliselt me oleme võitnud. Mina väidan, et ei, sest siis hakkabki tegelikult see tõehetk pihta, kui palju Hiina tegelikult on sõltuv läänest. Praegu lihtsalt tal on palju mugavam läänest tehnoloogiat saada, kui sanktsioonid on peal, tal ei ole mugav, aga nad on võimelised seda ka ise arendama,” selgitas Leino.

Hiina on pannud kirja konkreetse aasta, millal temast peab saama tehnoloogiliselt sõltumatu riik. “Neil on eesmärk, et 2049 peaks olema Hiina maailma superjõud,” sõnas Varblane.

Ent arengumaade kõrval teeb Hiina praegu hoogsat äri ka näiteks Jaapaniga.

“Ma vaatasin ka järele, et Jaapani ekspordist 27 protsenti läks Hiinasse. Ja see on väga palju. See on tõesti väga palju,” ütles Varblane.

Ja kiipe ostab Hiina ka otse Taiwanist. “Sellepärast, et kui vaadata statistikat, kust tulevad need kõige paremad kiibid, mida Hiina kasutab, siis need tulevad põhiliselt kõik Taiwanist. Tulevad isegi otse Taiwani kaudu sellepärast, et kaubandus käib oma rada ja poliitilised loosungid elavad oma elu,” rääkis Varblane.

Majandusteadlane ei usu, et Hiinal oleks praegu isu Taiwani rünnata ning sellega seoses karmid sanktsioonid kaela saada.

“Me mäletame, kuidas Covidi ajal autod seisid autotehaste väravates ja ootasid, millal kiibid tulevad. Kui see juhtub, siis Hiina tööstustöölised jäävad tööta. Kui Hiina tööstustöölised jäävad tööta, siis kahe–kolme nädala pärast on nad tänavatel. Me oleme seda juba näinud ükskord mõni aasta tagasi. Ja seda Hiina tohutult kardab, see on väga pikk ahel, mida siin arutada,” selgitas Varblane.

Loe rohkem:  Eesti-Soome elektriühendus EstLink 2 on rikke tõttu tööst väljas | Majandus

Õige pea võib USA-s taas tõusta presidendiks Donald Trump, kes pidas Hiinaga maha korraliku tollimaksusõja. Mis saama hakkab?

“Ma arvan, et õige vastus, aus vastus on, et keegi ei tea seda. Ma arvan, et isegi Trump ei tea seda. Sest me näeme, et USA ja Hiina suhete dünaamikas on selline varjatud suhete ülessoojenemine. Erinevad kohtumised, mis on viimase pooleteise aasta jooksul olnud suhteliselt arvukad. Jah, praegu ta on välja öelnud, et kehtestab taas tariifid ja veel hullemad, lausa kahekordsed tariifid, aga mina ei julge öelda, kas ta seda päriselt teeb. Ta vaatab õunte pealt,” kommenteeris Leslie.

Ja oluliseks kaubanduspartneriks on Hiinale saanud Venemaa. “Kui veel enne 2022. aasta sissetungi Ukrainasse oli nii, et Hiina jaoks oli Venemaa umbes kaks protsenti kaubandusest, siis praegu – päris uusi andmeid pole olemas – kahtlustatakse, et see võib olla juba seal 15 protsendi juures. Nii et see on kasvanud kõvasti. Ja loomulikult on see Hiinale hästi kasulik, sest Venemaale saab nüüd müüa kõike seda, mida Lääne-Euroopasse ja Ameerikasse müüa ei saa, sest see lihtsalt ei ole nii hea kvaliteediga. Aga Vene turg võtab selle avasüli vastu,” rääkis Varblane.

Aga suurtest sihtidest hoolimata on Hiinal ka hulk komistuskive. Näiteks üüratu kinnisvaramull, millele ei näi olevat valutut lahendust, pea olematu pensionisüsteem ja ühiskonna vananemine.

“Ja mina olen seda lihtsalt kirjeldanud alati nii, et Jaapan sai enne rikkaks ja siis vanaks, Hiina saab enne vanaks, aga mitte rikkaks,” ütles Varblane.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Hiina majandusel on kindlasti oluline roll globaalses majanduses ning lääneriigid peavad seda arvesse võtma. Hiina on muutunud üheks maailma suurimaks majanduseks ning tema kasv avaldab mõju ka teistele riikidele. Lääneriigid peaksid leidma viise koostööks Hiinaga, et tagada stabiilne ja jätkusuutlik majanduskasv kogu maailmas. Samuti on oluline arvestada Hiina mõju nii poliitilisel kui ka kultuurilisel tasandil ning jätkata avatust ja dialoogi Hiinaga, et edendada vastastikust mõistmist ja koostööd.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga