Vahtralt mahla saamiseks pole vaja puutüvve suurt auku teha | Elu

2289006hc1b1t24

Tere tulemast Eestisse – maale, kus loodus on rikkalik ja inimesed peavad au sees traditsioonilisi praktikaid. Üks neist praktikatest on vahtralt mahla kogumine ilma suurt auku puutüvesse tegemata. See iidne tehnikat võimaldab meil nautida värsket ja tervislikku mahla ilma puu kahjustamata. Eestlased on alati hoidnud loodust ja austanud tema ande ning see tava on vaid üks näide sellest, kuidas me elame harmoonias loodusega. Tule ja avasta Eesti ilu ning ajaloolisi elutavasid!

Vahtramahla tegija Taavi-Mats Utt selgitas “Terevisoonis”, et vahtralt mahla saamiseks pole vaja puutüvve suurt auku puurida.

Vaher hakkab mahla andma niipea, kui temperatuur plusskraadideni tõuseb. “Selles mõttes on temaga väga vahva,” rõõmustas Taavi-Mats Utt.

Selleks, et puult mahla saada, piisab väikesest tüvve puuritud august. “Vahtrale ei ole vaja tohutult suurt auku teha, kui teha väikene auk, siis oma tarbeks tuleb küll ja veel. Vanasti tehti jah suurte oherditega ja sai kohe kõvasti, aga mul on tunne, et sealt läheb igasugust sodi sisse ja puu ei kannata seda pikka aega välja. Sellepärast ma teen kaheksa millimeetrise augu,” selgitas mees.

Samuti saab mahla võtta koduaias kasvavalt väikeselt vahtrapuult. “Võta üks oksakene ära ja seo pudel külge, saab ka väikese mahla,” jagas Utt nõuandeid.

Eriti magus on aasta esimene vahtramahl. “Kui ma see aasta esimest korda keset veebruari mahla võtsin, oli see täiesti imeliselt magus. Kui keegi oleks seda mahla andnud ja öelnud, et see on vahtramahl, ma oleks öelnud, et see on puhas võltsing,” naeris ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis on võimalik vahtralt mahla saada ka ilma puutüve suurt auku tegemata. See on hea uudis nii looduse kui ka inimeste jaoks, kuna väiksemaid aukusid tehes säilitatakse puu tervislik seisund ning see võimaldab mahla kogumist ohutul ja jätkusuutlikul viisil. Samuti aitab see säilitada loodust ja puude eluiga, tagades järgnevatele generatsioonidele võimaluse nautida Eesti metsades kasvavaid vahtrapuid ja nende maitsvat mahla.

Loe rohkem:  Marju Kõivupuu: suurte eestlaste lahkumine oli nagu osa meist endist | Elu
See sissekanne postitati aastal Elu. Lisa järjehoidja püsilink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga