Uus uuring viitab empaatia nakkuvusele | Psüühika

2286033hf1a2t24

Tere tulemast Eestisse! Uus uuring on paljastanud, et empaatia võib olla just nii nakkav kui haigus. See avastus avab uusi perspektiive selle kohta, kuidas inimesed ümbritsevatega suhtlevad ja kuidas emotsioonid võivad levida nagu laineid vees. Psüühika valdkonnas tehtud avastus paneb meid mõtlema sellele, kui oluline on osata empaatiat väljendada ja kogeda, ning kuidas see võib mõjutada meie suhteid ja üldist heaolu. Astume sellesse uudsesse maailma koos ja avastame, kuidas empaatia võib meid kõiki mõjutada.

Empaatia võimaldab tajuda teise inimese tundeid ja panna end mõttes tema olukorda. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm, et empaatiat ja kaastundlikkust on võimalik suheldes inimeselt inimesele levitada.

Niisugusele järeldusele jõudmiseks tegid uuringu autorid neli eraldiseisvat katset. Sel moel sai töörühm mõõta enam kui 50 vabatahtliku käitumise põhjal empaatiamääras toimunud nihkeid, vahendab ScienceAlert.

Teadlased leidsid, et kui uurimisalused nägid teiste inimeste reaktsioone, muutis see nende empaatiataset. See peegeldus nii ajuülesvõtetel kui ka iseenda kohta käivates väidetes. Leid viitab, et teistest hoolimine ja nende pärast muretsemine võib levida kogukonnast kogukonda. Piisab vaid sellest, kui kriitiline hulk inimesi silmnähtavalt hoolivalt käitub. 

Teistpidi võiks autorite sõnul uuringust järelduda, et nakkav võib olla ka empaatia puudumine. Sõltuvalt sellest, kas teisi inimesi nähti käitumas empaatiliselt või enesekesksemalt, kasvas või kahanes vastavalt ka inimese empaatiamäär, osutab uuringu autor ja Würzburgi Ülikooli neuroteadlane Grit Hein.

Kõigis neljas katses näidati osalejatele esmalt videoklippi, kus ühe inimese käele anti valus elektrilöök. Seejärel mõõdeti nii-öelda algseisuna ära igale uuritavale iseloomulik empaatiatase. Järgmiseks näidati neile klippi, kus teised inimesed esimesele videoklipile reageerisid. Uuritavate empaatiataset mõõdeti uuesti.

Tuli välja, et nähes teisi inimesi empaatiliselt reageerimas, kaldusid ka uuritavad ise ilmutama rohkem empaatiamärke. Vastakate tunnete nägemine paistis uuritavate empaatiat aga vähendavat. Teisisõnu paistab inimlik empaatia olema üsna muutlik ning sõltub teiste inimeste ja keskkonna mõjust.

Loe rohkem:  Eesti on hakanud maailma õnnelikkuse edetabelis langema | Psüühika

Ühes katses kasutas töörühm muu hulgas funktsionaalset magnetresonantsuuringut (fMRI). See võimaldas neil mõõta uuritavate erinevate ajupiirkondade aktiivsust. Muutusi oli näha sügaval ajus asuvas eesmises insulaarkorteksis, mida on empaatiaga varemgi seostatud. 

Paari matemaatilise mudeli toel näitas töörühm, et ilmselt tekivad inimeste empaatiavõimes nihked kogemustest õppimise, mitte pelgalt teiste matkimise või lipitsemise ajel. Heini sõnul on uuringu valguses hea uudis, et täiskasvanud inimeste empaatiavõimet saab kallutada õigete sekkumiste abil ühes või teises suunas.

Iseenesest on empaatia mitmetahuline omadus. See hõlmab ühtaegu nii omakasupüüdmatuid sidemeid ja suhtlussidemete loomist kui ka võimalikku väikest eelist lähikondsete ees. Varasemad uuringud on osutanud sedagi, et just võime teiste inimeste vaatevinklit mõista võis viia tsivilisatsiooni kujunemiseni.

Uus uuring ei ole esimene, mis viitab empaatia või selle puudumise nakkavusele. Selle tulemustest võib aga igal juhul olla kasu kõikvõimalikes olukordades, sealhulgas töökollektiivis. Empaatiavaeses õhkkonnas võivad töötajad näiteks üksteisega vähem arvestada. 

Heini sõnul on pikaajalise empaatia tarbeks vaja, et valitseks vastastikuse austuse õhkkond. Üks inimene ei pea teise austamiseks tema suhtes tingimata empaatiline olema, kuid empaatia tundmine on keeruline, kui teine inimene pole ühiskonnas pälvinud inimlikku austust.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Kokkuvõttes näitab uus uuring, et empaatia võib olla nakkav ja levida inimeste vahel. See tähendab, et meie suhtluskäitumine ja emotsioonide väljendamine võivad mõjutada teisi meie ümber, luues positiivseid või negatiivseid mõjusid. Seega on oluline olla teadlik sellest, kuidas me suhtleme ja käitume teistega, et luua toetav ja empaatiline keskkond. Empaatia nakkavuse mõistmine aitab meil tõhusamalt suhelda ja luua sügavamaid inimsuhteid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga