Tere tulemast Eestisse, kus innovatsioon ja tehnoloogia on alati sammuke ees! Uus lähenemine energia salvestusseadmete valdkonnas võib kahekordistada nende tõhusust ning avada uusi võimalusi taastuvenergia kasutamiseks. Tehnika valdkonnas on pidevalt toimumas revolutsioonilisi muudatusi ning Eesti on selles osas juhtrollis. Kui soovite olla osa sellest põnevast arengust ja avastada, kuidas uuenduslikud lahendused võivad muuta meie tulevikku, siis tuleb kindlasti uurida lähemalt seda põnevat teemat. Tere tulemast avastama Eesti tehnoloogiamaailma!
Tartu Ülikooli ja Kopenhaageni Ülikooli teadlased jõudsid ideaalse elektrokatalüüsi protsessi teoreetilise kirjeldamiseni. Kui protsess õnnestuks praktikas teoks teha, oleks võimalik energia muundamis- ja salvestusseadmeid kaks korda tõhusamalt tööle panna.
Maailm otsib jätkusuutlikke lahendusi, et vastata kasvavale energiavajadusele. Tartu ja Kopenhaageni ülikoolide teadlased pakkusid hiljuti välja uue lähenemise, mis võimaldab ületada pikaajalisi piiranguid hapniku elektrokatalüüsis.
Katalüüsist saab rääkida juhul, kui keemilisse reaktsiooni lisatakse mingi kiirendav lisand ehk katalüsaator. Näiteks võivad aineid omavahel kiiremini reageerima panna teatud looduslikud valgud ehk ensüümid. Elektrokatalüüsi lisatakse ka elektrood ehk mingisugune elektrit juhtiv keha. Elektrokatalüüsis hakkavad ained omavahel reageerima elektroodi pinnal.
Hapniku elektrokatalüüs hõlmab hapniku eraldumise ja redutseerumise reaktsioone. Need on ülimalt olulised mitmesugustes elektrokeemilistes energia muundamise ja salvestamise süsteemides, nagu vee elektrolüüsi puhul, kütuseelementides ja metall-õhk akudes.
“Need reaktsioonid on keerulised, kuna hõlmavad mitme keemilise sideme katkemist ja moodustamist, millel on tavaliselt kõrge aktiveerimisenergia. Antud protsesside kiirendamiseks on vaja äärmiselt aktiivset katalüsaatorit, mis suudaks neid energiabarjääre tõhusalt alandada ja reaktsioone hõlbustada,” ütles Tartu Ülikooli anorgaaniliste funktsionaalsete materjalide uurimisrühma (KongiLab) juht ja kaasprofessor Nadežda Kongi.
Tema sõnul on nendest piirangutest üle saamiseks ja vesinikumajandusele ülemineku kiirendamiseks vaja uut katalüsaatorite kavandamise paradigmat. “Meie töörühm on avastanud võimaluse neist teoreetilistest piirangutest mööda minna,” märkis ta.
Hiljuti Kuningliku Keemia Seltsi ajakirjas Catalysis Science and Technology avaldatud artiklis tutvustas uurimisrühm uuenduslikku lähenemist: materjali geomeetriaga kohanduvat elektrokatalüüsi. Lähenemine kasutab katalüsaatoreid, mille kuju muutub reaktsiooni käigus. Sel moel saavadki ületatud aastakümneid hapniku elektrokatalüüsi arengut pidurdanud teoreetilised piirangud.
Uus meetod võimaldab elektrokatalüüsis minna mööda energiamahukast keemiliste sidemete lõhkumisest ja loomisest ning pakub selle asemel otseteed (vt allolevat joonist). “See kontseptsioon võib tuua revolutsiooni hapnikuelektrokatalüüsi valdkonda,” ütles uuringu peamine autor Ritums Cepitis, Tartu Ülikooli keemia instituudi neljanda aasta doktorant.
“Meie mudel näitab, et ideaalne katalüüs on käeulatuses ning praktiliselt võiks see potentsiaalselt kahekordistada energiamuundamise ja -salvestamise tehnoloogiate tõhusust,” lisas Vladislav Ivaništšev, kes töötas idee välja koos professor Jan Rossmeisliga Kopenhaageni ülikoolis toimunud järeldoktorantuuri ajal.
“Nüüd on meie grupp Tartus valmis seda lähenemist ellu viima. Laboritöö nõuab veelgi suuremat loovust kui modelleerimisetapp, kuid me näeme juba paljulubavaid edusamme,” ütles Kongi.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti uus lähenemine energia salvestusseadmetele võib tõepoolest kahekordistada nende tõhusust. Tehnoloogia areng ning innovatsioon mängivad olulist rolli taastuvenergia kasutamise kiirendamisel ning keskkonnasõbraliku energia tootmise edendamisel. Investeerimine uuenduslikesse lahendustesse aitab nii meil endil kui ka tulevastel põlvkondadel kasutada ressursse jätkusuutlikumalt ning vähendada keskkonnakahju. Eesti tegevus energiasalvestuse valdkonnas näitab, et väike riik saab suuri edusamme teha, kui panustab tehnoloogilisse arengusse ja keskkonnasõbralikesse lahendustesse.
Võib-olla tunnete huvi:
Sõja 760. päev: Venemaa kasutas nädala jooksul Ukraina vastu 190 raketti | Välismaa
Terviseamet soovitab sooja kraanivett mitte juua ega keeta | Eesti
Droonid tabasid elektrijaama Venemaa Rostovi oblastis | Välismaa
Margus Hernits: Selevko on leidnud stabiilsuse | Iluuisutamine
Noored laskesportlased vallutasid Haapsalu | Laskmine
Aleksandr Smirnov tuli 14. korda Eesti meistriks | Lauatennis
Aiandushuvilistel taimekasvatuse katsetustel ideedest puudu ei tule | Eesti
Päästja: tulesurmi aitaks vähendada inimeste suhtumise muutus | Eesti