USA suusaadik Eestis: olen kindel, et abi Ukrainale kiidetakse Kongressis heaks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Sellel ajal, kui USA suusaadik külastab meie kaunist riiki, on tähtis teema, mis kõneleb abi andmisest Ukrainale ning selle heakskiitmise võimalusest Kongressis. See on oluline samm demokraatia ja vabaduse toetamisel ning tõestab meie ühist seisukohta rahu ja stabiilsuse tagamisel. Olles osa sellest dünaamilisest ajast, on meil võimalus näidata ühtsust ja solidaarsust, seistes vastu rahutustele ja konfliktidele. Las USA suusaadik tunneb meie toetust ja soojust meie südametest, kui ta astub sammu edasi selle olulise küsimuse lahendamiseks.

Kuidas kirjeldate lääneriikide tegevust selle kahe aasta jooksul, alates ajast, mil Venemaa Ukrainasse sisse tungis?

Teate, et Pariisi kohtuvad riigijuhid, kes arutelu veavad. On selge, et lääne toetajad peavad tegema rohkem, kuid praeguseks on palju tehtud. USA on viimase kahe aastaga andnud 75 miljardit dollarit ja Euroopa riigid on andnud üle 100 miljardi dollari. Küsimus on selles, et peame olema võimelised andma Ukrainale abi, mida ta vajab võiduks.

Praeguseks on Ukraina abi toppamas USA Kongressis. Miks USA kongresmenid ei mõista vajadust Ukraina toetamiseks?

Kui esindajatekojas oleks hääletus, siis olen veendunud, et kolm neljandikku nendest toetaksid seda eelnõu nii nagu 70 senaatorit 100-st toetas eelmisel kuul. Kahjuks näeme, et valimiste aastal teatud isikud tegelevad parteipoliitikaga, mitte ei tõsta esile riiklikke huve. Eelmisel aastal oli Eesti parlamendi tegevus blokeeritud ja valitsus pidi leidma viisi edasi minna. Seda teeb ka valitsus USA-s ehk otsib viisi edasiminekuks. Olen endiselt kindel, et toetus kiidetakse heaks.

Bideni administratsioon on korduvalt öelnud, et nende võimalused toetada on lõppenud ning Kongressi abi on hädasti vaja. Millal hääletus toimub?

Ma ei taha anda käsiraamatut parlamendisüsteemist, aga on olemas vabastusavaldus (discharge petition). Võti on saada hääletus esindajatekojas, mille toimumise korral enamus liikmetest toetaks seda.

Kas see näitab, et vabariiklaste partei seas on inimesed, kes ei saa aru riiklikest huvidest ning seavad riiklikest huvidest ettepoole parteipoliitika?

Kahjuks vastus on see, et käes on valimisaasta ja praegu käib valimistega seotud poliitika.

Donald Trumpi sõnumid. Oleme neid näinud päris palju. Kas peaksime neisse suhtuma kui valimiskampaania osasse või peaksime olema mures?

Esiteks, ma ei usu, et Eesti peaks muretsema. Nagu president Biden on öelnud, et meie pühendumus liitlastele, sealhulgas Eestile, on absoluutne. Mida endine president Trump teeb, on kampaaniaretoorika vedamine, aga lepingud ja kohustused kiidab heaks senat. Eelmise aasta lõpus tuletas senat meelde kõikidele poliitikutele USA-s, et senatil on õigus taganeda lepetest. Meie pühendumus Eestiga on sama, mis meil on olnud Euroopaga 75 aastat ja see on NATO. 

Eeldatavalt Donald Trump võidab, aga kas Trump…

Ma ei eeldaks midagi. Demokraatias ei ole ettemääratust nii nagu toimub näiteks meie kõrval Venemaal järgmisel kuul.

Kas Trump viib USA NATO-st välja?

See on hüpoteetiline küsimus. Eeldate, et ekspresident võidab. Jätame selle ameeriklastele ja valimistele. Usun, et USA on olnud ja on edaspidigi juhtivliige NATO-s ning pühendunud oma liitlastele. Nii nagu Eestis oli eelmisel aastal 650 sõdurit Võrus, Tapal ja mujal Lääne-Eestis koos teiste sõduritega, et olla valmis kaitsma Eesti territooriumi.

Mainisite Venemaa niinimetatud valimisi järgmisel kuul. Kas USA tunnustab Vladimir Putinit Venemaa legitiimse presidendina, arvestades, et selles riigis ei ole demokraatlikke valimisi?

On väga selge, et Vladimir Putin on Venemaa liider ja püsib Venemaa liidrina.

Kas USA nimetab Venemaa terroristlikuks riigiks? Kas Washingtonis käivad sellekohased arutelud?

Käib seadusloome protsess. Mida administratsioon on öelnud, on see, et nimetamine ei aitaks meil saavutada, mida tahame ehk võtta Venemaa vastutusele ja toetada Ukrainat. Vaatame teisi mehhanisme. Reedel seadis USA valitsus üle 500 isiku ja asutuse piirangute nimekirja Ukraina agressiooni ja Navalnõi surma eest. Jätkame vastutusele võtmist.

Sanktsioonid ei tundu töötavat. Venemaa saab endiselt näiteks osta osasid oma rakettide jaoks. 

Kontrollide kehtestamine ja kriminaalkaasuste loomine üksikisikute puhul, kes püüavad sanktsioonidest kõrvale hiilida, on kriitiliselt tähtis. USA ja Eesti on teinud väga tihedat koostööd selles vallas. Inimesed on vahistatud ja esitatud on nende väljasaatmispalve USA-sse. Konfiskeerisime pool miljonit dollarit ja eelmisel aastal leppisid USA ja Eesti kokku, et see summa läheb Ukraina elektrivõrgu taastamiseks. Seega on viise piirata sellist kaubandust, aga mis veelgi tähtsam. Sanktsioonid on energia- ja finantssektori vastu, mis piirab Venemaa kasvu ja lääne tehnoloogia kasutamist tulevikus näiteks nafta- ja gaasiuurimist Arktikas. See pole vaid hetk ajas, vaid piirame Venemaa majanduse potentsiaali.

Kui rääkida sanktsioonidest, siis vanglavalvurid ei lähe läände nagunii.

Nii nagu kolm inimest pandi reedel sanktsioonimekirja, kes on vastutavad Navalnõi surmas.

Miks seda teha? See on sümboolne samm ja ei muuda Venemaa tegevust.

See on meeldetuletus, et Venemaa on loonud vanglariigi. Seal on palju ametnikke, kes ostavad kinnisvara lääneriikides, saadavad lapsi sinna kooli, oma naisi ostlema. Nende reisimise piiramine ja varade konfiskeerimine on tähtis.

Miks peaks Eesti uskuma Barack Obama sõnu Tallinnas, kui USA toetus Ukrainale on muutunud verbaalsemaks, kuid mitte materiaalseks?

See on suurepärane kõne. Lugesin seda hiljuti. See on väga väljendusrikas. USA on viimase kahe aasta jooksul andnud 75 miljardi dollari ulatuses abi Ukrainale. Ma ei arva, et keegi oleks seda kaks aastat tagasi eeldanud. Mitte ühelegi riigile ei ole antud nii lühikese aja jooksul nii palju abi. Me ei teinud seda Iraagis või Afganistani või ka Iisraelis. Inimesed räägivad tihtipeale neist näidetest. Kahe aasta jooksul on see suurim abi, mida USA on kunagi andnud ühele riigile. Jätkame Ukraina toetamist.

Miks USA lend-lease ei toimunud? USA president Biden allkirjastas seaduse 2022. aasta kevadel, kuid seda ei kasutatudki?

Lend-lease oli programm teise maailmasõja ajal, et saaks mööda piirangutest, mille Kongress kehtestas natsi-Saksamaa vastu võidelnud liitlastele, peamiselt Suurbritanniale ja Nõukogude Liidule. Kui lend-lease 2022 heaks kiideti, siis oli see suuresti sümboolne akt, et näidata USA poliitilist toetust Ukrainale. Lease tähendab lepingu sõlmimist tagasimakseteks. Briti valitsus maksis tagasi 2006. aastal. Viimase kahe aasta jooksul andsime Ukrainale abi. Me ei andnud laenu, vaid tagasime tehnika ilma kohustuseta see tagastada või selle eest maksta. See oli otsus, kuidas aidata Ukrainat kõige efektiivsemalt ning mitte jättes neile võlga tulevikuks.

Ehk oleks praegu aeg võtta lend-lease kasutusse?

See oli volitus, millele polnud raha tagatud ja selle tähtaeg lõppes eelmisel aastal. Kui kongress võtaks selle seaduse vastu, siis ilmselt kiidaks ta heaks ka 60 miljardi dollari ulatuses abi, mille administratsioon on välja käinud ja senat heaks kiitnud.

President Kersti Kaljulaid oli päris kriitiline USA delegatsiooni suhtes Müncheni julgeolekukonverentsil. Ta ütles, et USA delegatsioon kulutas palju energiat ja aega, et rääkida kõigest muust kui Ukraina toetamisest. Kas see näitab, et USA ei taha toetada Ukrainat või on neil lihtsalt häbi?

Mina ei olnud Münchenis. USA asepresident oli. 40 kongressi liiget, mõlemast parteist oli. Mõlemad parteid on Ukraina toe poolt, kuid eks see sõltub, milliste inimestega ta rääkis. Eesti saab uhke olla oma toetuse üle, arvestades toetuse osakaalu, mis on teistest riikidest palju suurem. Absoluutnumbrites on USA andnud rohkem kui ükski teine riik. Ma ei nõustu süüdistusega, et USA pole teinud midagi. Oleme teinud rohkem kui ükski teine riik. Olen kindel, et jätkame Ukraina toetamist.

Ma ei ütle, et USA ei tee midagi, vaid seda, et delegatsioon rääkis energiajulgeolekust, kliimast ja kõigest muust, et näidata, et nad ei taha rääkida Ukrainast. Võib-olla sellepärast, et osa delegatsioonist mõistab, et see on tundlik teema ja neil pole selgeid vastuseid, arvestades kongressis toimuvat? 

Soovitan inimestel minna ja lugeda Münchenis kohal olnud kümnete ameeriklaste avaldusi. Üks senaatoritest oli paneelis koos Eesti peaministri Kaja Kallase ja NATO peasekretäriga ning paneeli teema oli Ukraina.

Mainisime juba Navalnõi surma. Kas on mingi võimalus võtta Putin vastutusele?

On selge, et rahvusvaheline kogukond peab võtma sõjakuritegudes osalenud venelased vastutusele. Arutelu, kui riigid selles kokku lepivad, käib selle üle, kuidas seda teha. Siinkohal on eri riikidel erinev suhtumine. Selge, et Ukraina laste röövimine Venemaale on kuritegu. Lapsed tuleb Ukrainasse tagasi saata ja röövis osalenud isikud vastutusele võtta. Eesti riigi juhid on päris osavalt selgitanud vajadust võtta agressioonikuriteos osalenud liidrid vastutusele.  Rahvusvahelises süsteemis pole vastavat mehhanismi, et see juhtuks.

Kui vaadata, mis juhtus pärast Jugoslaavia lagunemist Balkani sõdades 1990.aastatel, siis kohtutoimingud kestsid ligi 20 aastat. Esiteks on vaja osalejad kinni pidada. Teiseks on vaja juriidilisi protseduure. Õiglus võtab vahel kaua aega, aga riigid nagu Eesti ja USA on pühendunud selle saavutamisele.

Arvestades, mis juhtus Aleksei Navalnõiga, siis kõik näitavad näpuga Putinile. Aga kui Jevgeni Prigožin suri, siis kõik näitasid samuti Putinile, kuid hiljem selgus, et otsustajaks oli Venemaa julgeolekunõukogu juht Patrušev. Kas see võis samamoodi olla Navalnõi puhul?

On selge, et Venemaa on ohtlik koht venelastele ja ameeriklastele. USA on aastaid hoiatanud oma kodanikke Venemaale mineku eest. Kahjuks on USA kodanikud, kes on ebaõiglaselt kinni peetud ja hoitud mõnel juhul juba aastaid. Nende hulgas on kaks ajakirjanikku, üks õpetaja, üks baleriin ja üks sõjaväelane. Venemaal kinnipeetud ameeriklaste nimekirja kasv on signaal, et Venemaa ei ole ohutu ilmselt kellelegi, olgu ta siis välismaalane või venelane.

Kas käivad läbirääkimised nende vabastamiseks?

USA välisministeeriumi pressiesindaja on korduvalt öelnud, et venelastele tehtud ettepanek ei ole vastu võetud. USA saadikute ja ametnike üks peamisi prioriteete on USA kodanike heaolu. Seega need vestlused jätkuvad.

Kas Navalnõi surm oli loomulik või ebaloomulik?

Mul pole informatsiooni. See toimus Venemaal, kui ta oli Vene vanglas.

Venemaal on mitmeid poliitvange, üks neist on Vladimir Kara-Murza. Kas käivad läbirääkimised tema väljavahetamiseks?

Vladimir Kara-Murza on uskumatult julge inimene. Mul oli au temaga vestelda USA-s ja mujal. Ta on Venemaa ja Suurbritannia kodanik. Tal on USA alaline elamisluba. Ta läks Venemaale tagasi isegi siis, kui teda oli kaks korda mürgitatud. Ta tundis, et Vene opositsioonipoliitikuna peab ta Venemaal eeskuju näitama. Ta ei ole kuriteos süüdi. Venemaa võimud peaksid Kara-Murza vabastama.

Laupäeval ütles Kanada peaminister Justin Trudeau Hostomelis, et Ukraina näeb võitu nii nagu seal kaks aastat tagasi. Do peremohi ehk võiduni. Miks ei suuda USA president seda öelda?

Eri liidrid valivad eri sõnu erinevatel juhtudel. On selge, et me kõik tahame Ukraina võitu tema tingimustel. See on Ukraina territoorium, kus sõda toimub. Ukrainlastel on õigus end kaitsta ja võtta tagasi kogu territoorium, mis sisaldab Krimm ja Donbass, mis võeti 2014. aastal.

Küsimus on, et kas on mingi hirm seda välja öelda, sest varasem eskalatsioonihirm Ukraina toetamise puhul ei realiseerunud mitte kuidagi. Alguses oli laskemoon, siis muu materjal ja nii edasi. Seega, miks ei suuda poliitilised liidrid seda otse välja öelda?

Taas, poliitilised juhid kasutavad eri sõnu erinevatel juhtudel. On selge, et tahame Ukraina võitu.

Ukrainlastel on laskemoona puudu. Ukraina on tootmist kasvatanud, kuid lääneriigid ei ole seda teinud, kuigi aega on olnud. Miks?

Siin on küsimus kollektiivsest tööstuslikust baasist. Suutmatus toota laskemoona kogustes, mida Ukraina ja meie vajame, on väljakutse kõikidele lääneriikidele. See on USA kaitsetööstuse jaoks teema, niisamuti nagu Euroopa omale. Eestil oli eelmisel aastal suurepärane algatus ehk eurooplastelt miljon mürsku Ukrainale. 300 000 on olemas. Mis juhtus 700 000 mürsuga, mida on hädasti vaja Ukrainas? USA-le on väljakutse tarnida rohkem, nagu ka Euroopa riikidele. Tunneme, et oleme teinud palju. Eesti ja USA on teinud, aga kollektiivselt ei ole me teinud piisavalt. 

Koroonaviiruse ajal suutsid autovalmistajad süsteemi muuta ja toota näiteks ventilaatoreid, mida toona oli hädasti vaja. Miks ei suuda valitsused tellida kohe?

Teil on õigus. Miks kompanii Ford tootis ventilaatoreid, oli see, et USA valitsus kasutas teise maailmasõja aegset seadust, et öelda, hakake ventilaatoreid valmistama. See on õiglane küsimus. Ma ei saa otsest vastust anda, aga usun, et USA laskemoona tootmine kasvab. Selle aasta lõpuks on seda palju rohkem kui praegu. 2024. aastal oleme silmitsi kriitilise lüngaga, et toota piisavalt suurtükimürske Ukrainale, et too saaks neid lahinguväljal kasutada.

Ukraina kaitseminister Umerov ütles, et pool lubatust pole kohale jõudnud. See näitab lääne suhtumist igasugustesse antud lubadustesse, kasvõi näiteks katastroofide puhul. Lõppude lõpuks ei pruugi lubatud raha või abi kohale saabuda.

Väljakutse on see, et tegemist pole riiklike firmadega. Nii USA-s kui Euroopas on tegu erafirmadega. Nad soovivad mitme aastast tagatistega lepingut enne, kui laiendavad tootmist. On väga edukas Norra ettevõte NAMMO, mis toodab neli korda rohkem laskemoona kui aasta tagasi. Nende tehased töötavad seitse päeva nädalas ööpäev läbi. See on viis vahetust ja sellest endiselt ei piisa.  Me vajame, et ettevõtted lisaksid tootmisliine, kuid selleks vajavad nad tagatisi valitsustelt.

Taas kord – kas USA tunnustab Vladimir Putinit Venemaa legitiimise presidendina, arvestades, et valimised seal ei ole demokraatlikud? 

Vladimir Putin on selgelt Venemaa liider, vaatamata mehhanismidele, mis toimuvad järgmisel kuul. Seega pole küsimustki. Ta on Venemaa liider ja tunnustame teda.

Aga Valgevene president Aleksandr Lukašenko? Meie nimetame teda Valgevene režiimi juhiks. Kas tema on legitiimne liider?

Tema on selgelt Valgene režiimi liider. Juhtisin Washingtonis Valgevene poliitikat 2020. aastal valimiste ajal. On selge, et ta ei võitnud hääletust esimeses voorus ja ta kasutas jõudu ametis jätkamiseks.

Kas need kaks riiki ühinevad?

Jutud on käinud 1999. aastast ja on selge, et Aleksandr Lukašenko eelistab jääda Valgevene liidriks.

Suhted Eestiga, arvestades Ukraina sõda. Millised on suhted viimase kahe aastaga muutunud?

Meie suhted on kasvanud veelgi tihedamaks. Eestis on 650 sõdurit. See annab võimaluse ühisteks õppusteks ja tööks. Eelmisel nädalal olin Tapal HIMARS-i tseremoonial. Nemad roteeruvad ja uued tulevad asemele. Kuna Eesti ostab HIMARS-id endale, siis USA HIMARS-i patarei kohalolek kiirendab Eesti kaitseväe arusaama, kuidas neid kasutada ja kuidas need teiste süsteemiga suhestuvad. Küsimus on ka teadlikkuses. USA sõdurid mõistavad, kuidas eestlased treenivad, sest nad on olnud siin kaks aastat. Koos elamine, õppimine ja töötamine on väga väärtuslik ja Tapal on kohal veel britid ja prantslased ehk koostöö ei ole kahepoolne, vaid neli NATO liitlast on iga päev koos.

In conclusion, the presence of the US ski boat in Estonia offers a symbol of friendship and support between our countries. The dedication to providing aid to Ukraine through Congress is a testament to the strong partnership between Estonia and the United States. The decision to assist Ukraine reflects the shared values of democracy and freedom that both nations uphold. We can be confident that the aid will be approved by Congress, further solidifying the bond between our countries and demonstrating our commitment to promoting stability and security in the region.