Ukraina suursaadik: lääne eesmärk peaks olema Ukraina võit lahinguväljal | Välismaa

2273355hb9eft24

Ukraina suursaadik on esile tõstnud olulist seisukohta lääneriikidele, väites et nende eesmärgiks peaks olema Ukraina võit lahinguväljal. See avaldus toob esile olukorra tähtsust Ukrainas ning rõhutab lääneriikide vastutust toetada Ukraina iseseisvust ja julgeolekut. Ukraina püüdlused demokraatia ja vabaduse poole on olnud pidevas ohustatuses Venemaa agressiooni tõttu ning lääneriikide tugevam toetus võib olla määrava tähtsusega selle konflikti lõplikus lahendamises.

Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas möödus laupäeval kaks aastat. Kes oleks uskunud, et Ukraina ei ole alistatud ning räägitakse endiselt tema võimalikust võidust. Võiduks aga läheb vaja uut strateegiat. Seda on vaja Ukrainal, kuid samuti ka läänel. Nii arvab Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko.

Kui sõja esimesel aastal õnnestus Ukraina vägedel tõrjuda agressori vägesid Kiievi oblastist ja siis vabastada suuri alasid Hersoni ja Harkivi oblastis, siis eelmise aasta vastupealetung osutus peaaegu edutuks. Ukraina vajab uut strateegiat, aga Ukraina suursaadiku Maksim Kononenko sõnul vajab seda ka lääs.

“Me tihti kuuleme meie partneritelt, et me toetame Ukrainat nii kaua, kui ta seda vajab. See on väga hea, me hindame seda toetust. See aga ei ole strateegia või pigem see on strateegia, mille tulemuseks on konflikti külmutamine ja “halli tsooni” tekkimine keset Euroopat. See strateegia venitaks sõda aastateks ja Ukraina samal ajal kaotab oma parimaid sõdureid. Me tahame väga, et lääs võtaks vastu strateegia, mille eesmärk oleks Ukraina võit Vene Föderatsiooni üle lahinguväljal. Kui lääs valib just selle strateegia, siis peab ta meile andma vajalikku relvastust piisavas koguses, et seda eesmärki saavutada,” lausus Kononenko.

Kuid juba mitu kuud tarned Ukrainale aina kahanevad. Äkki on aeg panna sõjategevus pausi peale?

Loe rohkem:  Zelenski: lääs peab tegema kõik võimaliku Ukraina abistamiseks | Välismaa

“Vaadake, mis lahinguväljal toimub. Paus on tekkinud Ukraina tahte vastaselt, mürskude ja ressursside puuduse tõttu. Vaadake nüüd, kuidas seda kasutas Venemaa. Ta ei proovinudki leida konflikti lahendust läbirääkimistel, ta kogus ressursse ja läks pealetungile viies suunas. Nii me kaotasime Avdijivka, mida kaitsesime 10 aasta jooksul,” ütles Kononenko.

Suursaadiku sõnul läbirääkimised Venemaaga päevakorras ei ole, kuid räägitakse sellest küll palju.

“Iga kord kui räägitakse läbirääkimistest, ma tahan küsida kahte asja. Esimene – kui suure tüki oma territooriumist olete te valmis ära andma, et Vene Föderatsiooni rahustada? Teine – kuidas te siis vaatate silma neile, kes jäävad okupeeritud territooriumidele, keda tapetakse, vallutatakse ja kutsutakse vägisi sõjaväkke?” lausus Kononenko.

Eelmisel aastal sai Ukraina kutse läbirääkimisteks Euroopa Liiduga ühinemiseks. Sel aastal on Ukraina diplomaatia eesmärk saada kutse NATO-ga liitumiseks.

“See kutse annaks väga konkreetse signaali Ukraina rahvale, meie sõduritele ja samal ajal ka meie vaenlasele ehk Vene Föderatsioonile, et Ukraina on läänemaailma osa ja et NATO liikmesriigid võtavad Ukrainat alliansi tulevase liikmena. Loomulikult on Ukraina liitumine NATO-ga pika perspektiivi küsimus. Kutse aga võib käivitada neid mehhanisme NATO sees, mis juba täna toetaks Ukrainat tema võitluses,” ütles Kononenko.

Novembris toimuvad USA-s presidendivalimised. Juba praegu blokeerivad Donald Trumpi toetajad Kongressis abi andmist Ukrainale. Kui Trump peaks võitma, mis te teete? Kas on teil mingi plaan B juhuks, kui USA toetus Ukrainale peatub või kahaneb?

“Ma tahaks meelde tuletada, et Trumpi presidendiametiajal võeti vastu palju Ukraina jaoks väga tähtsaid otsuseid. Näiteks esimesed Javelinid saadeti Ukrainasse Trumpi ametiajal. Mäletame ka, et samal ajal oli otsustatud kaatrite Marck-6 ja Island üleandmine Ukrainale. Mäletame ka, et siis oli vastu võetud niinimetatud Krimmi deklaratsioon, mis fikseeris Krimmi annekteerimise mittetunnustamispoliitika,” märkis Kononenko.

Loe rohkem:  Tesla: rünnak Saksa tehasele läheb maksma mitusada miljonit eurot | Välismaa

Suursaadiku sõnul on Ukraina toetamine USA jaoks nende enda julgeolekuküsimus.

“Ükskõik kui palju USA praegu ei kulutaks Ukraina toetamiseks, see ikka tuleb odavam kui kustutada tuld ja kaost pärast Vene Föderatsiooni potentsiaalset võitu. Sest siis saavad kõik diktaatorirežiimid konkreetse signaali, et nad võivad teha, mida tahavad, võivad hävitada rahvusvahelise õiguse ning mingit vastust ei tule,” ütles Kononenko.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et Ukraina suursaadik on rõhutanud lääneriikide olulist rolli Ukraina toetamisel ning nende eesmärgiks peaks olema Ukraina võit lahinguväljal. See on oluline samm stabiilsuse ja rahu tagamiseks Euroopas ning Ukraina tuleviku kindlustamiseks. Lääneriikide tugevam toetus Ukrainale võib aidata kaasa Venemaa agressiooni peatamisele ning Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisele. Seega on oluline jätkata koostööd ja toetust Ukrainale, et tagada selle riigi edasine areng ja julgeolek.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga