Tõnis Vau: alanud on reservväelaste aasta | Arvamus

Tõnis Vau, a well-respected figure in the Estonian military community, has recently announced the beginning of the reservists’ year in Estonia. As a strong advocate for the importance of reservists in the defense of the country, Vau’s announcement has garnered attention and enthusiasm from both current and former military members. With his extensive experience and knowledge in the field, Vau’s call to action is sure to inspire many to join the ranks of the reservists and contribute to the defense and security of Estonia. His announcement marks the beginning of an important and impactful initiative for the country.

Riigi kaitsmine on meie ühine kohus ja vastutus ning seda saame hästi tagada ainult siis, kui meie inimesed on hästi välja õpetatud ning oleme andnud meie reservväelastele oskused, teadmised ja vahendid, mida nad saavad vajalikul hetkel kasutada, kirjutab kolonelleitnant Tõnis Vau.

Eesti kaitseväe ja kaitsevõime põhijõuks on meie reservväelased. 2024. aasta toob endaga kaasa kümneid erinevaid õppekogunemisi, mille eesmärgiks on tõsta see põhijõud oma oskustelt uuele tasemele ning seeläbi tugevdada meie riigi kaitsevõimet ning reservväelaste teadmisi oma rollist riigikaitses. Igal õppekogunemisele kutsutud reservväelasel on lihtne riigikaitsesse panustada, tuleb ainult kohale minna ja õpetatav vastu võtta.

Sel aastal on planeeritud erinevatel õppekogunemistel osalema kokku ligi 17 000 reservväelast. See on aukartust äratav arv, arvestades, et veel 2018. aastal osales õppekogunemistel vaid ligi 6000 reservväelast. Mõne aastaga on kasv olnud pea kolmekordne, kandes endaga kaasas tunnustust riigikaitse arengule ja reservväe üliolulisele rollile.

Õppekogunemiste mõte ei seisne lihtsalt nende korraldamises, iga õppekogunemise taga on eelkõige vajadus ehitada üles tugevam ja kiirem vägi. See vägi koosneb peaasjalikult meie inimestest.

Riigi kaitse on meie ühine kohus ja vastutus ning seda saame hästi tagada ainult siis, kui meie inimesed on hästi välja õpetatud ning oleme andnud meie reservväelastele oskused, teadmised ja vahendid, mida nad saavad vajalikul hetkel kasutada. Iga õppekogunemine on justkui vahend pusletüki õigesse kohta asetamiseks. Kui kõik tükid on omal kohal, moodustub tervik – võitlusvõimeline vägi.

Õppekogunemiste eesmärk ei ole lihtsalt kohustuslik õppus läbi viia ja raisata kellegi aega ning nendesse ei peaks ka nii suhtuma. Igal õppekogunemisel on oma roll suuremas ja pikemas plaanis.

Viimastel aastatel oleme väga palju rõhku pööranud nii ajateenistuse kui ka reservõppekogunemiste sisulise poole arendamisele, et alati oleks fookuses ainult olulisim ja sellega soovitud eesmärkide saavutamine. See paistab välja ka õppekogunemiste vormis: mõnigi neist võib kesta vaid paar päeva ja osaleda käputäis spetsialistidest reservväelasi, kuid sealt koju naastes omavad nad oma täienenud teadmistega kaitsevõime seisukohast üliolulist efekti.

“Lisaks vajalikule värskendusõppele saavad reservväelased Kevadtormi raames kogeda rahvusvahelist mõõdet.”

2024. aasta üheks suurima reservväelaste osalustega õppusteks on traditsiooniliselt Kevadtorm, kus kümnete kaitseväe üksuste koosseisus osaleb tegevväelaste ja ajateenijate kõrval tuhandeid reservväelasi. Lisaks vajalikule värskendusõppele saavad reservväelased Kevadtormi raames kogeda rahvusvahelist mõõdet, mis annab neile hindamatu võimaluse harjutada oma kodumaa ja regiooni kaitset õlg-õla kõrval meie liitlaste sõduritega ning kõikide NATO käsutuses olevate vahenditega.

Vahest veel suuremgi roll on reservväelastel kaitseliidu maakaitseringkondade üksuste arengusse panustamisel. See, mis eelmisel aastal operatsiooniga Ussisõnad algas, jätkub 2024. aastal täie hooga, kui maakaitseüksused harjutavad ja arendavad oma oskusi veel paremaks, et Eestit kattev turvavaip oleks veel tihedam. Sel aastal kutsume küll vaid neljandiku “ussisõdalastest”, jätkates teistega järgmistel aastatel.

Lisaks kaitseliidu vabatahtlikule väljaõppele, kutsume igal aastal kohustuslikele õppekogunemistele ka kaitseliitlasi. Need õppused on kavandatud kaitseringkondade poolt ning osavõtt on oluline allüksuse koostöö arendamiseks. Nimetatud õppekogunemistel osalemise planeerib ja otsustab üldjuhul maleva pealik või maakaitseringkonna ülem.

Reservväe osakaalu ja tähtsust meie kaitsevõimes näitab see, et sel aastal osaleb sadu reservväelasi õppekogunemistel erinevate staabiõppuste raames. Meie reservväelased piltlikult öeldes ei jookse ainult lahinguväljal relvadega ringi, vaid ka planeerivad ja sõna otseses mõttes juhivad lahinguid ning suuremate üksuste tegevust ja seda mitte ainult “mängult”, vaid päriselt Eesti kaitsetegevuste ettevalmistamise raames nii, nagu nad teeksid seda reaalse ohu korral.

Lõpuks jõuame tagasi olulise juurde: meie riiki kaitseme meie ise ning selleks, et seda kõige paremini teha, peame andma oma panuse. Õnneks ei ole vaja selleks palju teha, tuleb lihtsalt õppekogunemisele kohale minna.

Kutset saades tasub alati suhelda oma üksusega, kellelt saab täpsemat lisainfot ning selgitust, mis täpsemalt õppekogunemisel ees ootab. Samuti, kui õppekogunemisel osalemiseks on tekkinud mingi takistus, ka sel juhul on reservväelase koduüksus see, mis aitab vajadusel mõlemale osapoolele sobiva lahenduse leida.

Kaitsevägi mõistab, et paratamatult kaasneb õppekogunemisega ka teatud ebamugavaid aspekte. Reservväelaste tagasisides mainitakse enamasti seda, et tsiviilelus võivad jääda mingid asjad ja tegevused ootele ning muret tuntakse ka sissetuleku vähenemise pärast.

Meie eesmärk on kutsuda inimesed õppekogunemisele ainult selliseks ajaperioodiks, mis on vältimatult vajalik ning see oleks võimalikult lühike. Eestis on juba väga suur hulk ettevõtteid ja asutusi, mis säilitavad reservväelastele õppekogunemise ajaks tema töötasu. Kutsume üles seda tegema kõiki tööandjaid, sest see on oluline panus riigikaitsesse, mille eest saavad kõik vastu tugevama riigi ja parema ettevõtluskeskkonna. Lisaks ka töötajad, kes oskavad oma riiki kaitsta.

In conclusion, Tõnis Vau’s article about the beginning of the reservists’ year in Estonia sheds light on the importance of the reserve forces in the country’s defense system. It highlights the dedication and commitment of the reservists in maintaining the security and defense readiness of the nation. Vau’s insights into the role of reservists serve as a reminder of the critical role they play in Estonia’s defense strategy. Overall, the article emphasizes the significance of the reservists’ year and the valuable contribution of these individuals to the overall security of Estonia.