Euroopa Liit leppis kokku uutes eelarvereeglites | Välismaa

383470hb198t24

Tere tulemast Eestisse! Euroopa Liit on hiljuti kokku leppinud uutes eelarvereeglites, mis mõjutavad oluliselt meie riigi majandust ja arengut. Need reeglid on olulised, et tagada Euroopa Liidu stabiilsus ning edendada majanduskasvu kogu piirkonnas. Eestis tervitame neid uuendusi ja oleme põnevil sellest, kuidas need meie riiki mõjutavad. Meie eesmärk on jätkata tihedat koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning aidata kaasa ühisele majanduslikule tulevikule. Näeme Teid siinseid arenguid jälgimas!

Euroopa Parlament ja liikmesriigid leppisid laupäeval kokku liikmesriikidele kohalduvates uutes eelarvereeglites. Liikmesriikidel tuleb viia oma eelarved vastavusse uute reeglitega juba 2025. aastal.

Detsembri lõpus leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku eelarvereeglite reformis. Kuna uute reeglite vastuvõtmiseks on vaja ka Euroopa Parlamendi heakskiitu, siis kuni eelmise nädalal lõpuni käisid läbirääkimised parlamendi ja liikmesriikide esindajate vahel kokkuleppe detailide lihvimiseks.

Pärast 16 tundi kestnud kõneluste viimast vooru jõudsid läbirääkijad kokkuleppele laupäeva hommikul, mis võimaldab panna eelarvereeglite muutmise hääletusele selle Euroopa Parlamendi koosseisu kevadisel istungjärgul ehk enne juuni alguses toimuvaid valimisi, kirjutab Euarctiv.

“Oleme taganud, et uued reeglid on kindlad ja usaldusväärsed, mis lubab rohkem ruumi vajalikeks investeeringuteks,” kirjutas paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni kuuluv Hollandi eurosaadik Esther de Lange X-is (varem Twitter).

Reformi toetab EPP, liberaalne fraktsioon Renew ja suurem osa sotsialistide ja demokraatide (S&D) fraktsioonist. Rohelised ja osa S&D saadikuid kritiseerib reformi väidetava ranguse pärast.

“Meil on vaja investeeringuid tööstusse, riigikaitsesse, ökoloogilisse üleminekusse, see on hädavajalik praegu, mitte majanduslikult absurdsete reeglite kaasajastamine,” ütles Prantsuse eurosaadik ja S&D fraktsiooni liige Aurore Lalucq AFP-le.

Uued reeglid sündisid kompromissina Saksamaa ning Prantsusmaa ja Lõuna-Euroopa riikide vahel. Reeglid sisaldavad jätkuvalt iga-aastaseid nõudeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks ja piiravad eelarvekulutusi, mis oli Saksamaa peamine nõue. Mida suurem on liikmesriigi võlakoormus, seda rangemad on reeglid.

Loe rohkem:  Soome politsei loobub X-i kasutamisest operatiivinfo vahendamisel | Välismaa

Samas saavad riigid rohkem ruumi investeeringute tegemiseks ning reeglite jõustumise esimesel neljal kuni seitsmel aastal saavad riigid vähendada võlakoormust nõutust aeglasemalt. Sellist üleminekuperioodi nõudsid Prantsusmaa ja Itaalia. Samuti sisaldavad reeglid erandeid, mis lubavad vähendada eelarvepuudujääki järkjärguliselt, kui see on nõutust suurem.

Erandid lubavad investeerida rohkem riigikaitsesse ja rohepöördesse. Samuti keskenduvad reeglid rohkem riikide valitsussektori kulutustele kui eelarvepuudujäägile ja võlakoormusele, sest just avaliku sektori kulud on valitsuste otsese mõju all. Ka see oli Saksamaa järeleandmine suurema võlakoormusega lõunapoolsetele liikmesriikidele.

Varasemate reeglite järgi pidi liikmesriikide võlakoormus püsima madalam kui 60 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning eelarvepuudujääk ei tohtinud ületada kolme protsendi piiri SKP-st. Need nõuded säilivad, kuid nende poole liikumise tingimused on muutunud leebemaks.

Neli viimast aastat ei kohaldatud EL-i eelarvereegleid seoses koroonakriisi ja Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse. Riigid kasutasid võimalust ja suurendasid eelarvepuudujääke ja võlakoormust nende kriisidega toimetulekuks.

Majandusteadlaste sõnul on uued reeglid vanadest leebemad, kuid rangemad kui praegune olukord, kui reeglite jõustamine peatati. Seetõttu hindab Prantsuse panga BNP Paribas ökonomist Dani Stoilova, et uued eelarvereeglid sunnivad liikmesriike kulutusi vähendama ning see vähendab EL-i sisemajanduse koguprodukti 0,1 kuni 0,2 protsendipunkti võrra järgmise kahe aasta jooksul, kirjutab Financial Times.

Samal ajal ennustab Euroopa Keskpank (ECB) euroalale ainult 0,8-protsendilist majanduskasvu.

Uued reeglid ei mõjuta eriti Saksamaad, mille enda põhiseaduses sätestatud eelarvereeglid on EL-i omadest oluliselt rangemad, lubades ainult 0,35-protsendilist eelarvepuudujääki aastas.

Hispaanial tuleb kärpida kõikidest suurtest EL-i liikmetest enim, vähendades oma struktuurset esmast eelarvepuudujääki varasemast ühe protsendipunkti võrra rohkem 2025. aastal, ütles BNP Paribas.

Ka Prantsusmaal ja Itaalial tuleb uute reeglite rakendamisel vähendada eelarvepuudujääki ja võlakoormust. Panga Morgan Stanley aruande järgi võivad mõlemal riigil esineda raskused uute eelarvereeglite täitmisega.

Loe rohkem:  Soomes on presidendivalimised | Välismaa

“Lõplik kokkulepe pole minu unistuste leping, see erineb [Euroopa] Komisjoni ettepanekutest, eriti seetõttu, et see on keerulisem. Kuid kui me langetame selle otsuse, peame suhtuma tõsiselt asjaolusse, et me peame seda rakendama ja jõustuma,” ütles komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni, kes koostas algse ettepaneku eelarvereeglite muutmiseks.

Kokkulepe uutes eelarvereeglites Euroopa Liidus on oluline samm tugevama ja stabiilsema majandusliidu suunas. Need reeglid võimaldavad liikmesriikidel paremini jälgida oma eelarveid ja vähendada võlakoormust, tagades sellega majandusliku vastupidavuse ja stabiilsuse. See omakorda toob kaasa suurema usalduse Euroopa Liidu majandussüsteemi ning võimaldab liikmesriikidel paremini kavandada ja ellu viia oma majanduslikke eesmärke. Oluline on, et kõik liikmesriigid järgiksid neid uusi reegleid ning tagaksid sellega tugeva majandusliku aluse kogu Euroopa Liidule.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga