Tiit Riisalo: riigiäpi arenduseks on ette nähtud 1,2 miljonit eurot | Eesti

2243823h33bbt24

Tere tulemast Eestisse! Tiit Riisalo on teinud olulise sammu riigi digitaliseerimise suunas, kavandades 1,2 miljoni euro suurust investeeringut riigiäpi arendusse. See on suur samm edasi, suunates raha uuenduslike digitaalsete lahenduste loomiseks, mis muudavad kodanike ja ettevõtete elu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Riigiäpi arendus on oluline samm kogu Eesti ühiskonna jaoks ning see annab aimu riigi püüdlustest olla digitaalselt edukas ja innovaatiline. Tiit Riisalo panustab sellega oluliselt Eesti edasiminekusse ja on eeskujuks teistele riikidele, kes soovivad oma digitaalset infrastruktuuri arendada.

Esialgu arendati mRiigi rakendust koostöös ukrainlastega ja selle aluseks võeti Ukraina analoogne rakendus Diia. Veel läinud kevadel öeldi, et kohe-kohe saavad Eesti inimesed hakata seda rakendust kasutama. Mis oli valmissaanud rakenduses sellist, mis avaldamiseks ei sobinud?

See, mida tehti 2023. aasta algusest alates, oli mRiigi rakenduse prototüübi tegemine või beetaversiooni katsetamine.

See ei olnud kunagi mõeldud avaldamiseks?

Ta kindlasti oli, kui lõpptulemus oleks olnud selline, et ta kõiki seotud osapooli rahuldab, et me jõuame kollektiivse otsuseni, et see on see, mida me tahame. Siis see oleks võinud niimoodi minna. Aga seda ei ehitatud algusest peale teadmisega, et see 100 protsenti rakendub.

Siin on ka tõstatatud küsimus, kas see aeg ja vahendid on raisatud. Ei ole raisatud. See on üks oluline komponent Eesti digiriigis pikkadeks aastateks. Ja ta ei ole asi iseenesest, vaid tegelikult väljund tulevikus enamusele Eesti riigi digiteenustele. Ja selle tõttu ongi mõistlik teha prototüüpe, et ei juhtuks selliseid asju, mille kohta meil on kõige kuulsam näide SKAIS-2, et uisapäisa hakatakse toimetama, kulutatakse miljoneid ja lõpuks me ei saa toimivat rakendust. See on prioriteet, et saada toimiv asi.

Saite prototüübi valmis, suvel vaatasite sellele peale. Mis ei sobinud?

Sellele on tagasisidet antud väga mitmelt poolt. Loomulikult ka ma ise vaatasin sellele otsa ja kasutasin prototüüpi. Ja minul tekkis sellega seoses kaks märkust või ideed, millele ma soovitasin tõsiselt sisse vaadata.

Üks on see, et kui mRiigi äpp välja tuleb, sõltub selle edukus sellest, kui palju temast on praktilist kasu. Paljud inimesed, kellega ma rääkisin, toetasid minu arusaama, et selleks, et praktiline kasu tuleks kohe mängu, peaks selles äpis kohe olema kasutatavad ka juriidilised isikut tõendavad dokumendid.

Kui mRiigi äpp välja tuleb, siis ta on ennekõike platvorm, kuhu järjest hakkab teenuseid lisanduma. Ja oma täisvõimsuse ta tõenäoliselt saab aasta pärast. Aga päris alguses peavad sul olema head rakendused.

Mina mäletan läinudkevadist pressikonverentsi, kus räägiti ka, et rakendust peab saama kasutada dokumendi esitamiseks. Kas suveks ei olnud see osa valmis?

Kahjuks mitte. See ei sõltu ju ainult tehnilisest platvormist, mis olemuslikult võib valmis olla. Aga selleks, et see juhtuks, et see poleks ainult ID-kaardi foto, on oluline, et seda toetaks õigusruum. Ja see töö oli jäänud fookusest välja.

Ja mõni nädal tagasi tuli välja uudis, et on kooskõlastusringile jõudnud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus ja seal ongi üks põhimuutusi, et me legaliseerime isikut tõendavad dokumendid mobiiliäpis.

Meie lootus on, et riigikogu toimetab heas tempos ja suveks, kui me oleme valmis lansseerima uut mRiigi äppi, siis seda toetab ka õiguskeskkond.

Ehk mure oli, et eelnõu ei olnud. Rohkem kui pool aastat kirjutati eelnõu, mis tuli välja detsembris. Aga kas selle äpiga siis sai suvel dokumenti näidata? Või oli siis seal viga, et tuli hakata uut äppi ehitama?

Ei, mitte ainult. Teine pool oli see, et kui prototüüp oli valmis, inimesed olid saanud seda katsetada, siis suur hulk tagasisidet tui sealt. Aga loomulikult jõuti selles arenduses faasi, kui konsulteeriti Eesti IT-kogukonnaga. Selle esindusorganisatsioon on ITL. [Eesti IT-ettevõtjaid koondav infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit – toim.]

Nad nägid seda piltlikult öeldes esimest korda suve alguses ja loomulikult tekkis rida küsimusi, kommentaare ja ettepanekuid, mis tundusid mõistlikud läbi vaadata. Ja selle projekti vedaja, tehniline teostaja ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Mis kommentaare te kuulsite, mis sellel äpil siis viga oli, et tarvis on uus teha?

Siin me lähme tehnilistesse eripäradesse ära. Kõige õigemad inimesed nendele küsimustele vastama on pädevad juhid ja spetsialistid riigi infosüsteemi ametis.

Ma küsin siis teistpidi: kas tellija kirjeldas oma ootusi valesti, kui ostis kalli asja?

Ei ta ei kirjutanud. Tähendab, ei saa öelda, et selles protsessis tehti midagi otseselt valesti.

Loe rohkem:  Otse kell 13.15: erikomisjon arutab õpetajate kvalifikatsiooni teemat | Eesti

Kui tellija ei kirjeldanud oma ootusi valesti, aga saadi ikkagi vale asi, kas siis töö teostaja, ettevõte tegi valesti?

Te ei lase mul oma mõtteid lõpetada. Tahes-tahtmata see on keeruline, tehniline, mõnes mõttes nagu tehnoloogiline ülesanne. Ma pean pisut üritama siis seda tehnoloogia poolt seletada.

Sellele asjale on kaks võimalikku lähenemist. Meie digiriigi süda on Eesti e-portaal. Suve jooksul – ja see protsess algas varem – tehti see portaal täiesti ümber. Selle baasarhitektuur muutus, selle nägu muutus ja see on viidud täiesti uuele tasemele.

Ja see on olnud senimaani meie põhiline aken nii-öelda digiteenusteni. Me tahame, et sinna koonduks järjest rohkem ja rohkem teenuseid ka teistest ametkondadest. Sest personaalse riigi idee on ju selles, et me ei pea enam teadma, mida teeb PPA, mida teeb siseministeerium, mida teeb töötukassa, vaid nii inimestel kui ka ettevõtjatel on oma vajadused elus ja ta peaks olema üks lihtne sisenemispunkt.

Lähme nüüd selle äpi juurde.

Nendele teenustele peab olema juurdepääs. Üks juurdepääs on see portaal. Aga tänapäeval pigem kasutame nutitelefone või nutiseadmeid ja selle tõttu on meil kasutusel palju äppe. Nende eelis on see, et nad teevad teatud toiminguid mugavamaks.

Ja nüüd on kaks võimalust. Kas aretada neid asju kahe eraldi projektina, mis küll toetavad üksteist, aga mis visuaalselt on erinevad ja mis tegelikult kasutavad pisut erinevat arhitektuuriloogikat või panna need kokku.

Ja kogu selle prototüübi tegemise ja tagasiside tulemusel jõudsid RIA asjatundjad järeldusele, et me pigem valime selle tee, mis minu arust on väga õige otsus, et Eesti riigiportaal ja Eesti mRiik töötavad ühe platvormina.

Kui me tuleme tagasi selle nii-öelda Ukraina vaate juurde, siis nende vaade on pisut teistsugune. Nemad alustasid oma e-riigi ehitamist äpist. 2019. aastal ma olin ise selle sündmuse juures, kui toimus president Volodõmõr Zelenski visiit Eestisse ja allkirjastati Eesti ja Ukraina vaheline digikoostöömemorandum.

Ja selle tagajärjel tekkis Ukrainasse digiriigi baasinfrastruktuur, mis on analoogne Eesti omaga, mis baseerub meie X-tee loogikal. Aga teenuseid nad sellele väga palju ehitada ei jõudnud, tuli peale koletu sõda.

Kas see äpp, mida koos ukrainlastega ehitati, lähtub sellest samast X-tee loogikast?

Loomulikult lähtub.

Kas ma sain õigesti aru, et ta lähtub sellest kuidagi teistmoodi, seda ei saa nüüd ühendada riigiportaaliga?

Probleemikene veel praegu on tegelikult selles, et me elame sellistes lihtsate lahenduste illusioonis. Kui seda tehnoloogilist protsessi oleks kuidagi võimalik hästi lihtsalt kirjeldada, aga paraku ei ole.

Olgu. Aga ma proovin ise ära lihtsustada. Kas suvel saadi aru, et telliti küll väga hea keedukartul, aga tegelikult oleks vaja hoopis sama head praekartulit? Ehk telliti vale asi, selline asi, mis ei ühti nii hästi riigi veebilehega ja tarvis on tellida midagi muud?

Jah, hästi lihtsustatult võib niimoodi öelda.

Miks telliti alguses vale asi? Kes on see inimene, kes tellis vale asja ja kulutas selle peale 800 000 eurot?

Ma ei ole nõus selle narratiiviga kaasa minema. Te tahate leida mingi ühe süüdlase, eks ole, kes on teinud vale otsuse. See ei ole niimoodi. Me tegelikult ehitamegi üsna unikaalset asja maailmas. Selle käigus ongi vaja ehitada prototüüpe. Need suurusjärgud, mis me oleme selleks kuulutanud, ei ole maha visatud raha. Selle kõige käigus on õpitud ja tehtud minu arvates tehniliste ekspertide poolt õiged otsused, kuidas meil on mõistlik edasi minna.

Väga keeruline on sõrme peale panna, kes need otsused tegi. Ronald Liive väljaandest Geenius küsis teilt eile sama küsimuse. Teie ütlesite, et otsus vahetada suunda tehti riigi infosüsteemi ametis. Projekti praegu RIA poolt juhtiv Greta Preast kinnitas Geeniusele, et otsus tehti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Kes tegi otsuse?

Milline suund valitakse Eesti digiriigi rakenduse tegemisel tehnoloogiliselt, neid otsuseid teeb riigi infosüsteemi amet.

Kas Greta Preast valetas?

Ma ei oska seda kommenteerida, ma ei ole seda konkreetset uudist lugenud. Te võite selle RIA juhtide käest üle täpsustada. Otsus, mis sai suvel tehtud koostöös RIA ja majandusministeeriumiga, oli see, et me lükkame lansseerimise edasi kahel põhjusel.

Punkt üks, et me peaksime kiiresti sisse vaatama ja saama aru sellest, kui kiiresti on meil võimalik tegelikult legaliseerida need isikut tõendavad dokumendid.

Ja teiseks oli arusaadav, et selle kohta on põhjendatud ettepanekuid. Et paluda neid tehnoloogiaekspertide poolt tehtud küsimusi analüüsida ja jõuda õige otsuseni. Otsus, milline rada valitakse, sündis RIA-s. Te võite paluda selle juhtidel seda kommenteerida.

Loe rohkem:  Kallase sõnul tuleb nn punamonumentide seadusega edasi minna | Eesti

Ehk kui RIA-s praegu projekti juhtiv inimene ütleb, et see otsus küpses aegamööda ja tehti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, siis see on vale? Kas see otsus sündis riigi infosüsteemi ametist, kust teile helistati või kirjutati ja teatati, need 800 000 eurot, mis sinna pandi, oli väga kasulik kooliraha, aga nüüd me hakkame midagi muud tegema?

No hästi lihtsustatult võib selle niimoodi kokku võtta, jah.

Aga kust on RIA-l saada täiendav raha, et midagi muud teha?

Täiendav raha, mis kontekstis?

Ma saan aru, et selle jaoks, et uus äpp ehitada, on ju raha vaja. See ei tule ju tasuta.

RIA eelarves on loomulikult erinevateks arendusteks vahendid ette nähtud. Ja mulle teadaolevalt on konkreetselt mRiigi äpi arenduseks eelarve orienteeruvalt 1,2 miljonit, millest 200 000 on Eesti riigi raha. Ja meil on kasutada eurovahendeid umbes miljon selleks arenduseks.

Ehk siis lisaks 800 000 eurole, mis on kulutatud, läheb veel 1,2 miljonit?

Ma pean vabandama: kust te võtate selle summa 800 000?

See on meediast läbi käinud. Mis on teie teadmine, kui palju on praegu kulunud mRiigi rakendusele?

Jällegi RIA oskab anda teile täpse vastuse, sest ma euro täpsusega neid ei jälgi. Aga mulle teadaolevalt on need kulutused suurusjärgus 350 000 kuni 360 000 eurot, mis on siis RIA töökulud.

Kas see on koos kulutatud eurorahaga või see on ainult Eesti osalus?

Ma ei oska seda nii detailis kommenteerida.

Mina olen seni saanud meediakajastustes aru, et umbes sama palju raha kui pani Eesti, läks sinna ka euroraha.

Veelkord, need eelarvelised otsused ja plaanid, kuidas seda rahastada, tehti juba mõni aeg tagasi. Ma sellise detailsuse astmega ei ole sinna sisse läinud.

Nüüd, kui me siis teame, et tehakse uus ja parem äpp ning seni kulunud raha oli kooliraha, küsivad paljud, kuidas me saame samale haldusalale usaldada 200 miljonit eurot personaalse riigi arendamiseks? Võib-olla kuuleme ka pärast, et see oli vägev õppimisprotsess.

Mina tervikuna usun 100 protsenti nende inimeste võimekusse, kes Eesti digiriigis arendusi teevad ja planeerivad. Meie RIA-st on saanud väga tugev asutus. Siin ongi alati tasakaalu otsimise küsimus, kui palju siis teha arendusi oma majas ja kui palju hankida Eesti IT-ettevõtetelt.

Ja mulle tundub, et seal on optimaalne tasakaal praegu leitud. Neil on nii oma võimekusi kui ka võimekus olla väga hea tellija. Kõik, mille me ette võtame nii digiriigi kui ka küberturvalisuse arendamises, läheb professionaalide kätte.

Ma olen veendunud, et mis iganes otsusteni jõuame oma digiriigi edasiarendamisel, siis seda raha haldavad professionaalid.

Läheb täpselt sama hästi, nagu selle mRiigi äpiga?

Minu arvates on mRiigi äpiga läinud täiesti normaalselt. See on normaalne tööprotsess.

Kui suur osa näiteks sellest 200 miljonist võiks minna prototüüpidele ja koolirahaks?

Ma olen natukene kummastunud sellest diskussioonist, mis me siin praegu peame. Kui me räägime 200 miljonist IT-arenduse rahast, siis need on hüpoteetilised suurusjärgud, et indikeerida, mis võiks olla see suurusjärk, mis neil on vajalik investeeringute tegemiseks. Et lähema kolme-nelja aastaga jõuda Eesti digiriigi arengus uuele tasemele.

Kas see on 200 miljonit või on vähem või natuke rohkem, see on töö, mida me teeme kuue kuu jooksul, et eelarveläbirääkimistel adekvaatselt tõestada oma koalitsioonipartneritele ja avalikkusele, mis on plaan, miks see vajalik on ja mis võiks olla võit, osutades vajaduspõhiseid teenuseid, aga ka laiemalt Eesti digiriigi paremaks tegemiseks.

Aga ikkagi, kui suur osa sellest protsentuaalselt võiks minna koolirahaks ja prototüüpideks, selleks, et oleks väga hea õppimisprotsess?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Ma ei ole selle valdkonna sellisel tasemel asjatundja.

Tiit Riisalo’s plan to allocate 1.2 million euros for the development of the state’s digital education platform, Riigiäpi, is a step in the right direction. This investment will undoubtedly benefit Estonia’s education system by providing students and teachers with a more efficient and modern learning environment. The commitment to improving digital education reflects Estonia’s forward-thinking approach to education and technology. With this investment, Riisalo is demonstrating a dedication to ensuring that Estonia remains at the forefront of digital innovation and continues to produce well-educated, tech-savvy individuals.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga