Teadur: Macroni idee võib tähendada Ukraina toetamist tagalas või väljaõppel | Välismaa

Prantsusmaa president Emmanuel Macroni hiljutine idee võib tuua olulise muutuse Ukraina toetamisel. Teadurid analüüsivad, kuidas see võiks välja näha nii tagalas kui ka väljaõppel. Macroni ettepanek võib olla oluline samm Ukraina julgeoleku tugevdamisel ja võitluses Vene agressiooni vastu. See võib aidata kaasa Ukraina relvajõudude paremale ettevalmistusele ning suurendada nende võimekust end kaitsta. Macroni idee võib olla oluline tegur Euroopa Liidu ja Ukraina tihedama koostöö arendamisel ning ühise julgeoleku tagamisel.

Prantsusmaa ei välista vägede saatmist Ukrainasse, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Kaitseuuringute keskuse teaduri Tony Lawrence’i sõnul ei ole Macroni idee taga kindlat ettepanekut ja see võib tähendada Ukraina aitamist tagalas või väljaõppel.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles Pariisis toimunud Euroopa liidrite kohtumisel, et maavägede saatmist Ukrainasse ei saa välistada.

“Üksmeelt maavägede saatmiseks ametlikul, eeldataval ja kinnitatud viisil ei saavutatud, aga sündmuste arengut arvestades ei tohiks midagi välistada. Me teeme kõik, et Venemaa ei saaks seda sõda võita,” sõnas Macron.

Eesti peaminister Kaja Kallase sõnul ei olnud kohtumisel kordagi juttu maavägede saatmisest.

“See võib-olla ka tõlkes läheb selliselt kaduma. Tähtis on see, et kõik on aru saanud, mida me saaksime veel teha, et Ukrainat aidata,” ütles Kallas.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence ütles samuti, et Macroni avaldus pole midagi, mille pärast elevusse sattuda. See on lihtsalt osa Euroopa liidrite arutelust, kuidas Ukrainat rohkem toetada ajal, kui õhus on tunda pessimismi.

“Mingisugust kindlat ettepanekut praegu pole. See on pigem selline laiem mõte. Siin on terve hulk võimalusi. Alates Ukraina vägede toetamisest tagalas, mis võimaldaks suuremal hulgal ukrainlastel eesliinile minna, kuni väljaõppeni,” kommenteeris Lawrence.

Tema sõnul ei toimuks see ka mitte mingil juhul NATO toetusel, vaid oleks erinevate riikide kahepoolne lepe Ukrainaga.

“See oleks kindlasti järjekordne samm edasi ja tooks kaasa riske. Aga nagu Macron täheldas, siis oleme ka varem riske võtnud ja see pole kaasa toonud ühtegi tõsist Venemaa reaktsiooni,” ütles teadur.

“Need riigid, kes on NATO-s, seal on igasuguste vägede kasutamisel ka teatud piirid, aga, jah, kahepoolseid kokkuleppeid on ju ka varasemalt tehtud, kui me mõtleme näiteks Aafrika missioonidele, mis Prantsusmaal olid ja kuhu ka erinevad riigi on kaasa läinud appi. Aga see ei ole praegu arutluse all,” rääkis Kallas, kelle sõnul pole Eestis praegu midagi sellist arutlusel.

Kallase sõnul on tähtsam see, mida Euroopa liidrid tegelikult otsustasid, näiteks laskemoona ostmine väljastpoolt Euroopat ja kaitsetööstuse viimine Ukrainasse.

Kokkuvõttes võib öelda, et Prantsusmaa president Emmanuel Macroni idee Ukraina toetamisest tagalas või väljaõppel on oluline samm stabiilsuse tagamise suunas Ida-Euroopas. Selline abi võib aidata tugevdada Ukraina kaitsevõimet ning suurendada nende võimet end kaitsta agressiooni vastu. Samuti võib see edendada Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist koostööd ning tugevdada demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid Ukrainas. Macroni ettepanek annab lootust, et rahvusvaheline kogukond on valmis toetama Ukrainat nende püüdlustes tagada enda julgeolek ja territoriaalne terviklikkus.