Tartu tudengid ehitavad Eesti esimest inimrobotit | Tehnika

Tartu tudengid on asunud ajaloolist missiooni täitma, ehitades Eesti esimest inimrobotit. See revolutsiooniline projekt on esimene omalaadne riigis ja toob kaasa suure arengu tehnoloogia valdkonnas. Tudengid on pühendunud oma tööle ja loovad midagi, mis võib tulevikus muuta Eesti tehnoloogilist maastikku. Nende visioon ja pühendumine on inspireeriv ning tõotab tuua kaasa suuri muutusi. See projekt on samm edasi innovatsiooni valdkonnas ning tõstab Eesti mainet kui tehnoloogilise arengu tipptaseme asukohta.

Tartu tudengite käe all valmib Eesti esimene inimkujuline robot. Tulevikus aitab nunnuks kujundatud robot suhtlemisraskustega lapsi rääkima julgustada.

Kui Semubotile öelda näiteks tema nime, pöörab ta pilgu rääkija poole. Tegelikult annavad Semubotile kuulmismeele mitu mikrofoni: roboti silmad liiguvad selles suunas, kust heli esimesena mikrofoni jõudis. Semuboti tudengiprojekti lõpptulemusena hakkab robot osavõtlikult kuulama suhtlemisraskustega lapsi.

“Meil juba täna on Tartu Ülikooli kliinikumiga koostöö, kus robotit kasutatakse selleks, et arendada Eesti laste suhtlemisoskusi. Nimelt tuleb välja, et kui laps suhtleb robotiga, siis ta avaneb kergemini. Kui professionaal kõrvalt toetab seda protsessi, siis on võimalik laste suhtlusoskusi arendada,” sõnas Tartu Ülikooli robootika kaasprofessor Karl Kruusamäe.

Tartu Ülikooli, Pallase Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühisprojekti teine eesmärk on pakkuda tudengitele erialast kogemust. Arenduse eri etappides on tarvis nii inseneride, elektroonikute, mehaanikute kui ka kunstnike panust.

“Minu panus oli see, et ma animeerisin talle näo, kus silmad käivad ja suu liigub,” kirjeldas Pallase II kursuse skulptuuritudeng Lisete Viimsalu. Roboti näo teevad tema sõnul nunnuks suured silmad ja sära silmades: “Tal on silmades huvi näha, mis sul on: kuidas sul läheb?”

Projektis valmistavad Pallase tudengid esmalt Semubotist savist mudeli. Seejärel skaneeritakse mudel arvutisse, kus saab ette kujutada roboti liikumist. Insenerid ehitavad arvutianimatsiooni põhjal robotile füüsilise vormi.

“Semuboti keha koosneb internetipoodidest hästi kättesaadavatest materjalidest: näiteks alumiiniumpulkadest ja 3D-prinditud juppidest,” ütles Tartu Ülikooli füüsikatudeng Leonid Zinatullin. Valmistajate sõnul on oluline seegi, et Semubot valmib nii-öelda open source projektina: teisisõnu võib iga lõppkasutaja seda ise kohandada, ümber ehitada ja parandada.

Pallase II kursuse skulptuuritudengi Paul Jean Otto Faucheaux’ sõnul roboti välimuse otsingud alles käivad. “Need [savikujud siin] ongi lihtsalt näited. Robot ei pruugi üldse selline tulla,” näitas ta, osutades siiski ühele kujule, mis on roboti praegust välimust inspireerinud. Kõige rohkem on paika saanud roboti jalaosa ehk see hakkab liikuma kolmel rattal.

Lisaks lastega rääkimisele võiks Semubot toime tulla mistahes suhtlusrollides. Näiteks võiks see töötada klienditeenindaja, eaka inimese seltsilise või medõe abilisena. See kõik nõuab inimlikuna mõjuvat kehakeelt. “Praeguses iteratsioonis me arvame, et natuke liiguvad käed ja liigub kael. Siis ta on võimeline kükitama ja on ratastel ringi sõitma,” kirjeldas Zinatullin.

Semuboti kaheaastane projekt on kestnud nüüdseks ühe aasta. Lõplik robot valmib umbes aasta pärast.

In conclusion, the initiative of Tartu students to build Estonia’s first humanoid robot is a testament to the innovation and creativity present in the country’s academic institutions. This project not only showcases the technical skills of the students but also highlights the potential for Estonia to become a hub for robotics and technology development. The collaboration between students, universities, and industry partners in this endeavor is a positive sign for the future of technology in Estonia. It is clear that the country is at the forefront of technological advancement and has the potential to make significant contributions to the field of robotics.