Swedbanki prognoos: Eesti kaotab majanduslangusega üle nelja aasta | Majandus

Tere tulemast Eesti! Swedbanki hiljutine prognoos toob kaasa halva uudise majandusele, kuna riik kaotab oma esimese majanduslanguse üle nelja aasta. See on kindlasti murettekitav, kuid samas ka võimalus tegeleda probleemidega ja leida paremaid lahendusi. Majanduslangus võib mõjutada kõiki Eesti elanikke, seega on oluline olla teadlik olukorrast ja valmis tegutsema. Loodame koos, et Eesti majandus suudab kiiresti taastuda ja jätkata oma arengut!

Swedbanki ökonomistid Tõnu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna Rõbinskaja tutvustasid neljapäeval panga majandusprognoosi. Nad tõid välja, et Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) vähenes möödunud aastal püsivhindades 3,4 protsenti. Majandus peaks selle aasta teisel poolel küll kasvule pöörduma, kuid see jääb aasta kokkuvõttes siiski 0,3-protsendilisse langusesse.

Järgmiseks aastaks prognoosib pank tugevama eratarbimise, investeeringute ja ekspordikasvu toel SKT 2,8-protsendilist suurenemist. Majanduskasv küll taastub, kuid 2021. aasta neljandasse kvartalisse jäänud viimase SKT tipu ületab Eesti alles 2026. aastal. Seega kaotab Eesti majanduslangusega üle nelja aasta.

Eesti majanduse maht vähenes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga aastases võrdluses 3,5 protsenti. Üle poole tollasest majanduslangusest tuli energiatootmisest ja veondusest. Nõrgenev välisnõudlus suurendas aga ekspordi langust.

Tugevama löögi sai kaupade eksport koos töötleva tööstusega, millel on olnud väga oluline negatiivne mõju majandusele. Töötleva tööstuse toodang, mille maht on vähenenud juba alates 2022. aasta keskpaigast, on langenud viie aasta taguse tasemeni.

Tootmissisendite impordi tugev langus näitab, et vähemalt lähiajal veel toomismahud ja kaupade eksport vähenevad. Nii on ka tööstusettevõtete ootused lähikuude eksportvõimaluste kohta väga pessimistlikud.

Samas peaks selle aasta teisel poolel Eesti kaubanduspartnerite majanduste kosuma hakkamine suurendama tasapisi nende nõudlust, mis omakorda võimaldab Eesti ettevõtetel rohkem eksportida.

Pool inflatsioonist tuleb maksutõusudest

Inflatsiooni aeglustumine sel ja järgmisel aastal jätkub. Kõige enam pidurdavad sel aastal inflatsiooni toiduainete ja eluasemega seotud hindade kasvu aeglustumine. Kuigi pank prognoosib selle aasta keskmiseks hinnakasvuks 3,7 protsenti, tuleb ligikaudu pool sellest maksutõusudest. Järgmisel aastal kasvavad hinnad keskmiselt 2,7 protsenti.

Tööturg on pikaleveninud majanduslanguses püsinud võrdlemisi tugevana. Eelmisel aastal hõivatute arv suurenes, töötuse määr tõusis mõõdukalt ja palgakasv oli väga tugev. Majandussektorite kindlustunne on aga väga tugevasti halvenenud ja paranemise märke veel ei näita.

Kuna tööhõive ei ole majanduslangusele piisavalt reageerinud, on tööjõu tootlikkus kahanenud püsivhindades enam kui viis aastat tagasi. Olukorras, kus vähene nõudlus pidurdab veel vähemalt aasta esimesel poolel majandustegevust, võivad ettevõtted alakoormatud tööjõudu koondada.

Kui eelmisel aastal oli töötuse määr 6,5 protsenti, siis Swedbanki prognoosi järgi tõuseb see sel aastal keskmiselt 8,1 protsendini. Järgmiseks aastaks prognoositud majanduskasvu taastumine peaks tööpuuduse vähendama 6,9 protsendini.

Kui eelmisel kahel aastal oli keskmine palgakasv kahekohaline, siis sel aastal tuleb ettevõtetel tööjõukulude kasvu tunduvalt piirata. Palga nominaalkasv aeglustub, kuid panga hinnangul jääb see vähemalt lähiaastatel tugevaks.

Muu hulgas lükkab palgakasvu tagant alampalga kiire tõus. Prognoosi järgi kasvavad palgad sel aastal keskmiselt 7,3 protsenti ja järgmisel aastal 6,9 protsenti. Koos inflatsiooni aeglustumisega pöördus reaalpalk juba möödunud aasta keskel kasvule.

Kuna majapidamiste kindlustunne on väga nõrk, peaks ostujõu paranemine hakkama eratarbimise mahtu suurendama hiljem. Lähikuudel võib tarbimist piirata ka majapidamiste tähtajaliste hoiuste oluline kasv.

Vaatamata tulumaksu tõusule järgmisel aastal, prognoosib pank maksuküüru kaotamise tulemusel netopalga kiiret reaalkasvu. Kui sel aastal suureneb eratarbimise maht tagasihoidlikult, siis järgmisel aastal peaksid majapidamised saama juba tublisti rohkem tarbida. Samuti lisab majapidamistele järk-järgult leevendust intressimäärade langus.

Maailmamajandusele paistavad lootuskiired

Inflatsioon on maailmas langenud oodatust kiiremini, mis on ka turuintressimäärad allapoole toonud. See pakub leevendust nii majapidamistele kui ka ettevõtetele ning annab lootuse majanduse pehmeks maandumiseks sel aastal ning majanduskasvu hoogustumiseks järgmisel aastal. Vaatamata sellele pank maailmamajanduse kiiret paranemist ei prognoosi.

Keskpankade karmistatud rahapoliitika töötab pika viitega ning selle mõju avaldub veel reaalmajanduses. Samuti on suurenenud geopoliitilised riskid  ja pinged Lähis-Idas kujutavad ohtu maailmamajanduse taastumisele. Kuigi Punasel merel tekkinud olukorrast tulenevaid tarnehäireid ei saa võrrelda koroonakriisi järgsetega, võib see inflatsiooni taandumist pidurdada.

Prognoosi kohaselt hakkab Euroopa Keskpank intressimäärasid langetama aprillis, USA Föderaalreserv ja Rootsi keskpank aga mais, millele järgnevad intressimäärade langetused nii sel kui ka järgmisel aastal. Prognoosime, et selle aasta lõpuks jõuab Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2,5 protsendini ning järgmise aasta lõpuks 1,5 protsendini.

Euroala majandus oli möödunud aasta teisel poolel suure tõenäosusega languses ning kindlustundenäitajad viitavad sellele, et majandusaktiivsus väheneb paljudes riikides.

Kuigi intressimäärasid hakatakse varsti langetama, jääb rahapoliitika lähiajal veel piiravaks ning pakub majandusele tuge alles aasta lõpus ja järgmisel aastal. Swedbanki prognoosi järgi aeglustub euroala majandus eelmise aasta 0,5 protsendilt 0,3 protsendini sel aastal ning kasv kiireneb järgmisel aastal 1,5 protsendini. Euroala majanduse nõrkuse peamiseks põhjuseks on tööstussektori langus.

Rootsi majanduskasv jääb küll selle aasta esimesel poolel kiduraks, kuid 2024. ja 2025. aasta prognoosi oleme ülespoole korrigeerinud. Vaatamata nõudluse vähenemisele, on ekspordisektori konkurentsivõimet soodustanud võrdlemisi aeglane palgakasv ja nõrk Rootsi kroon, mistõttu on eksport kasvu jätkanud. Nii eksport kui ka ettevõtete investeeringud on Rootsi majandusele toeks olnud.

Inflatsiooni oodatust kiirem aeglustumine, reaalsissetulekute tõus ning intressimäärade kiire langus peaksid Rootsi majandusele andma järgmisel aastal tugevama kasvuhoo. Rootsi kroon küll tugevneb, kuid jääb prognoosi kohaselt pikaajalise keskmisega võrreldes lähiaastatel euro suhtes ikkagi nõrgemaks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Swedbanki prognoos näitab, et Eesti majandus on ees ootamas raske aeg, kaotades nelja aasta jooksul oma kasvu. See tõsine majanduslangus nõuab tõhusaid meetmeid ja lahendusi, et aidata kaasa majanduse taastumisele. Oluline on leida viise, kuidas toetada ettevõtteid, töötajaid ja majapidamisi, et vähendada majanduslanguse negatiivset mõju. Lisaks on vaja tugevdada majanduslikku stabiilsust ning julgustada investeeringuid ja tarbimist. Üheskoos saame astuda samme, et tagada Eesti majanduse jätkuv kasv tulevikus.