Sõrskõi: edu saavutamiseks peab Ukraina sõjavägi arenema | Välismaa

1707482230 483 2251071h9293t24

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime huvitavast teemast “Sõrskõi: edu saavutamiseks peab Ukraina sõjavägi arenema”. Ukraina sõjaväe areng on viimastel aastatel olnud teema, mis on köitnud palju tähelepanu nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Sõrskõi on Ukraina sõjaväe kõrge ohvitser, kes on rääkinud avalikult vajadusest sõjaväe moderniseerimise järele, et saavutada edu ja parem kaitsevõime. See teema on oluline mitte ainult Ukraina jaoks, vaid ka kogu Euroopa jaoks. Lähme sellele huvitavale teemale sügavamale ja mõistame, miks Ukraina sõjavägi peab arenema.

Oluline reedel, 9. veebruaril kell 14.20:

– Zelenski: Zalužnõi on Ukraina kangelane;

– Bloomberg: Ukraina töötab välja varuplaani IMF-i rahastuse saamiseks, kui USA abi ei tule;

– Washington: Vene sõjatehnika võib jõuda Ecuadorist Ukrainasse;

– Ukraina õhutõrje lasi alla 10 Vene drooni 16-st;

– Ukraina peastaap: Venemaa ründab enim Avdijivka ja Marjinka suunal;

– Venemaa teatas 19 Ukraina drooni “neutraliseerimisest” öö jooksul;

– Krasnodari krai naftarafineerimistehases puhkes tulekahju;

– Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale;

– USA hinnangul on Zelenskil õigus otsustada armee juhtkonna üle.

Sõrskõi: edu saavutamiseks peab Ukraina sõjavägi arenema

Äsja ametisse nimetatud uus Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi ütles reedel, et sõja võitmiseks peavad väed arenema ja olema valmis muutma Vene vägedega võitlemise viisi.

“Üksnes muudatused ning sõjapidamise vahendite ja meetodite jätkuv parandamine võimaldavad meil sel teel edu saavutada,” ütles Sõrskõi esimeses avalikus sõnavõtus pärast ametisse astumist.

Hoolimata edust lahinguväljal, ei ole Sõrskõi Zalužnõiga võrreldav rahvuslik ikoon ja temast räägitakse, et ta ei hooli kaotustest elavjõus.

Oma sõnavõtuga tahtis ta ilmselt seda mainet kummutada, öeldes: “Meie sõjaväelaste elu ja heaolu on alati olnud ja on ka edaspidi Ukraina armee peamine vara.”

Zelenski: Zalužnõi on Ukraina kangelane

Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis üle neljapäeval ametist kõrvaldatud endisele Ukraina kaitsejõudude ülemjuhatajale Valeri Zaluznõile ja Ukraina luure peavalitsuse (HUR) juhile Kõrõlo Budanovile Ukraina kangelase ordeni.

Vastavad presidendi korraldused avalikustati reedel Ukraina presidendi ametlikul veebilehel.

Neljapäeval vallandas Zelenski Zalužnõi kaitseväe ülema ametikohalt ja nimetas tema järglaseks ametisse maavägede senise juhi Oleksandr Sõrskõi. Samas avaldas Zelenski soovi, et Zalužnõi jätkaks Ukraina kaitseväe juhtkonnas edasi.

Bloomberg: Ukraina töötab välja varuplaani IMF-i rahastuse saamiseks, kui USA abi ei tule

Ukraina kaalub plaani, mis sisaldab suuremat riigivõlakirjade emissiooni, maksutõuse ja kulutuste kärbet eelarveaugu täitmiseks ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) abipaketi saamiseks. Tegemist on varuplaaniga juhuks, kui USA abi enam ei tule, kirjutas Bloomberg reedel.

Ukraina ametnikud kavatsevad tutvustada plaani IMF-ile järgmisel nädalal Kiievis, väidavad asjaga kursis olevad isikud.

Washington: Vene sõjatehnika võib jõuda Ecuadorist Ukrainasse

Sõjatehnika, mille Venemaa varem Ecuadorile tarnis ja mida Ecuador soovib nüüd anda USA-le vastutasuks Ühendriikide tehnika eest, võidakse saata Ukrainasse, ütles USA välisministeeriumi ametnik Ecuadori televisioonile.

“See leping (näeb ette) seadmete üleandmise Ukrainale. See on Ecuadori võimude otsus, kuid nad jätkavad selle analüüsi,” kommenteeris välisministri abi asetäitja Kevin Sullivan standarditele mittevastava Venemaa sõjatehnika Ühendriikide tehnika vastu väljavahetamise lepingut.

Ecuadori president Daniel Noboa on juba varem teatanud valmisolekust anda Moskva pahameelest hoolimata riigis asuv Vene sõjatehnika standarditele mittevastavana üle USA-le.

Noboa sõnul on kontrollimisel selgunud, et Vene tehnika ei vasta nõuetele. Rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt ei saa sõjatehnikat võõrandada, aga kui jutt on ebakvaliteetsest toodangust, siis see on võimalik,” ütles ta teleusutluses.

Loe rohkem:  Palestiina peaminister astus ametist tagasi | Välismaa

Noboa märkis, et ta ei ole nõus Moskva seisukohaga selles küsimuses, kuid ei tahaks seetõttu suhteid Venemaaga rikkuda.

Venemaa suursaadik Quitos Vladimir Sprintšan ütles 11. jaanuaril, et Venemaa kontrollib teavet Vene sõjatehnika võimaliku toimetamise kohta Ecuadorist USA-sse.

“Kontrollime seda teavet. Kuid edastame Ecuadori võimudele Venemaa seisukoha – ameeriklased ei vaja sellist tehnikat, eriti, kui me räägime ebakvaliteetsetest seadmetest,” vahendas agentuur EFE Sprintšani, kes nimetas Ecuadori võimude tegevust “mitte eriti sõbralikuks sammuks.”

Venemaa saadik Ecuadoris esines avaldusega pärast seda, kui Noboa teatas kavatsusest anda USA-le  “200 miljoni dollari väärtuses moodsa tehnika eest üle Venemaa ebakvaliteetne tehnika”.

Ka Ecuadori välisminister María Gabriela Sommerfeld Rosero tunnitas, et Ecuador ostis varem tehnikat Venemaalt.

“See tehnika ei töötanud ja kuna see ei töötanud, võib Ecuador selle maha müüa, ära kinkida või vahetada,” ütles ta ja märkis, et “selles ei ole midagi uut” ja et “see ei riku ühtegi normi ega ole midagi ebaseaduslikku.”

Ukraina õhutõrje lasi alla 10 Vene drooni 16-st

Venemaa korraldas öösel vastu reedet droonirünnaku Ukrainale, milles kasutati 16 Shahed-136 ja Shahed-131 ründedrooni. Ukraina kaitsjad suutsid neist alla tulistada 10.

Droonid tulistati alla Mõkolajivi, Hersoni ja Harkivi oblasti õhuruumis.

Venemaa lasi droonid välja okupeeritud Krimmi territooriumilt ja Kurski oblastist.

Rünnakus sai viga üks inimene Harkivi oblastis.

Venemaa teatas 19 Ukraina drooni “neutraliseerimisest” öö jooksul

Venemaa kaitseministeerium teatas reede varahommikul, et Vene väed tegid öösel kahjutuks 19 Ukraina drooni nelja erineva piirkonna ja Musta mere kohal.

“Kiievi režiimi katse sooritada terrorirünnak 19 õhudrooniga Venemaa territooriumil asuvate objektide vastu on ära hoitud,” seisab ministeeriumi avalduses.

Samas ilmusid öösel kaadrid Krasnodarski krai rafineerimistehases aset leidnud põlengust.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab enim Avdijivka ja Marjinka suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 65 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim Vene rünnakuid toimus Avdijivka ja Marjinka suunal, kus Vene väed ründasid vastavalt 26 ja 16 korda.

Lisaks ründasid Vene väed viis korda Kupjanski suunal, neli korda Bahmuti suunal, neli korda Lõmani suunal ja üks kord Zaporižžja suunal.

Venemaa ründas kaks korda Ukraina sillapead Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Mõlemad rünnakud luhtusid.

Ööpäevaga tegi Venemaa 13 raketi- ja 66 õhurünnakut ning tulistas 96 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina kaitsjate ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 110 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal viis Ukraina õhuvägi läbi seitse õhurünnakut Venemaa sõdurite ja sõjatehnika koondumispaikade pihta. Ukraina raketiväed tabasid kahte Vene laskemoonaladu, kahte suurtükki ja üht logistilist keskust.

1707482230 483 2251071h9293t24

Krasnodari krai naftarafineerimistehases puhkes tulekahju

Krasnodari krais asuvas Ilski naftarafineerimistehases algas kella kahe paiku kohaliku aja järgi tulekahju.

Sotsiaalmeedias levivate kohalike elanike ütluste sõnul oli kuulda vahetult enne tulekahju puhkemist droonimootorite tööd ning plahvatusi.

Vene sotsiaalmeediakanalite väitel suudeti tulekahju kella kolmeks kustutada.

Mõttekoda ISW on märkinud oma hiljutises sõjaülevaates, et Ukraina on hakanud sihtima oma droonirünnakutes Venemaa naftahoidlaid ja -rafineerimistehaseid ning gaasirajatisi. Mõttekoja sõnul on selle eesmärgiks vähendada Venemaa valitsuse tulusid energiakandjate ekspordist, mida see kasutab sõja rahastamiseks.

Loe rohkem:  UNICEF: lisaabita surevad Sudaanis tuhanded lapsed nälga | Välismaa

Viimaste nädalate jooksul leidis Venemaal aset mitu plahvatust, millest kõige märkimisväärsemad toimusid Peterburis ja Leningradi oblastis asuvates nafta- ja gaasirajatistes.

Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas öösel vastu reedet droonirünnaku Ukrainale. Droone märgati Harkivi, Mõkolajivi ja Hersoni oblasti õhuruumis.

Droonirünnaku tagajärjel algas Harkivi oblasti Zmijivi omavalitsuses tulekahju. Harkivi oblasti sõjaväelise administratsiooni juhi Oleh Sõnehubovi sõnul ründas Venemaa oblastit vähemalt viie Shahed-136 drooniga.

Rünnakus sai viga üks Harkivi oblasti elanik.

USA hinnangul on Zelenskil õigus otsustada armee juhtkonna üle

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby kommenteeris neljapäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski otsust vahetada välja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Kirby toonitas, et Zelenski on Ukraina relvajõudude kõrgeim juht ja otsustab, kes on sõjaväe juhtkonnas.

“See seisnebki tsiviilkontrollis. Me teame seda. Ja me töötame kõigiga, kes juhivad Ukraina armeed. Jätkame koostööd oma Ukraina kolleegidega,” kinnitas Kirby.

Kirby sõnul ei nõustu ta ühtlasi väidetega, et relvajõudude ülemjuhataja väljavahetamine viitab olukorra ebastabiilsusele Ukrainas.

Kaitseminister Rustem Umerov teatas varem päeval, et Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi vabastati ametist.

“Täna tehti otsus muuta Ukraina relvajõudude juhtkonda. Ma olen siiralt tänulik Valeri Fedorovõtšile (Zalužnõile) kõigi tema saavutuste ja võitude eest,” ütles Umerov sotsiaalmeedias.

“Sõda muutub ja nõuab muutusi. Sõjategevus 2022., 2023. ja 2024. aastal – need on kolm erinevat reaalsust. 2024. aasta toob kaasa uued muutused, milleks tuleb valmis olla. Vaja on uusi lähenemisi, uusi strateegiaid,” lisas Umerov.

President Zelenski teatas seejärel, et nimetas relvajõudude uueks juhiks maavägede ülema kindralkolonel Oleksandr Sõrskõi.

“Zalužnõi lahkumine ei mõjuta USA toetust Ukrainale,” teatas Pentagon.

Pentagoni teadaande kohaselt pole USA kaitseministril Lloyd Austinil olnud veel võimalust Ukraina relvajõudude uue juhataja Sõrskõiga rääkida.

“Ukraina presidendil on õigus valida, kes juhib Ukraina armeed ja erinevalt Venemaast on Ukrainal demokraatlik tsiviilkontroll sõjaväe üle,” sõnas kaitseministri abi Celeste Wallander.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 393 290 (võrdlus eelmise päevaga +910);

– tankid 6385 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 11 921 (+22);

– suurtükisüsteemid 9435 (+24);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 981 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 666 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+1);

– operatiivtaktikalised droonid 7209 (+18);

– tiibraketid 1881 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 551 (+38);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1509 (+4).

Kokkuvõttes võib öelda, et Sõrskõi arvamus Ukraina sõjaväe arengust on oluline ja teeb selgeks, et edu saavutamiseks on vaja pidevat arengut ja muutusi. Ukraina peab investeerima oma sõjaväkke, et olla valmis tulevaste väljakutsetega toimetulemiseks. Samuti on oluline, et riik saaks rahvusvahelist tuge ja koostööd teiste riikidega, et tagada oma kaitsevõimekuse kasv. Lisaks sellele peab Ukraina valitsus keskenduma ka sõjaväeteenistuse tingimuste parandamisele, et tagada motiveeritud ja kvalifitseeritud sõjaväelaste olemasolu. Ainult läbi järjepideva arengu suudab Ukraina tagada oma julgeoleku tulevikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga