Sõja 743. päev: Kaasanis läks põlema veel üks Venemaa sõjaline rajatis | Välismaa

2298765h3955t24

Estonia, a country with a turbulent history of its own, closely follows the events unfolding in neighboring Russia. On the 743rd day of the conflict, tensions escalate further as yet another military facility goes up in flames in the city of Kazan. The implications of this latest development are far-reaching, not just for Russia but for the entire region. As the international community watches with bated breath, Estonia stands ready to react and respond to the unfolding situation, always mindful of the potential impact on its own security and stability.

Oluline neljapäeval, 7. märtsil kell 22.25:

– Suurbritannia annab Ukrainale sõja jaoks 10 000 drooni;

– Leedu luure: Venemaa saab sõdida Ukrainas veel kaks aastat;

– Ukraina peastaap: Vene rünnakud sagenesid Zaporižžja oblastis;

– ISW: lääne abi viibimine pärsib Ukraina võimalusi haarata initsiatiivi rindel;

– USA otsib lisavõimalusi Ukraina abistamiseks;

– Bloomberg: USA võib kasutada Ukraina abistamiseks 200 miljonit dollarit Pentagoni reservist;

– Kreeka toetab täielikult Ukraina rahuvalemit;

– Venelaste rünnak Odessale ei olnud Humenjuki sõnul seotud Zelenskiga

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit ja 17 tanki.

Suurbritannia annab Ukrainale sõja jaoks 10 000 drooni

Suurbritannia varustab Ukrainat enam kui 10 000 drooniga, et aidata riiki võitluses Venemaa täiemahulise sissetungi vastu, teatas neljapäeval Briti valitsus, kui kaitseminister Grant Shapps külastas Kiievit.

Kaitseministeerium täpsustas, et kulutab tipptasemel droonidele veel 125 miljonit naela (146 miljonit eurot), mis tõstab Ukraina droonipaketi kogumahuks 325 miljonit naela.

Selle raha eest tarnitakse Ukraina relvajõududele aasta jooksul üle 10 000 drooni.

“Ma suurendan meie pühendumust relvastada Ukraina tipptasemel uute droonidega, mis tulevad otse Ühendkuningriigi ehk maailma ühest juhtivast kaitsetööstusest,” ütles Shapps oma kolmandal visiidil Ukrainasse, kus kohtus oma Ukraina kolleegi Rustem Umerovi ja president Volodõmõr Zelenskiga.

Ukraina relvajõudude endine ülem Zalužnõi määrati suursaadikuks Suurbritanniasse

Ukraina relvajõudude endine juhataja Valeri Zalužnõi määrati uueks suursaadikuks Suurbritanniasse, teatas neljapäeval Kiiev.

“7. märtsil 2024 kiitis Ukraina president heaks Valeri Zalužnõi kandidatuuri Ukraina erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ühendkuningriigis,” teatas välisministeerium avalduses.

Zalužnõi vabastati ametist eelmisel kuul, tema ametikohale määrati senine maavägede ülem Oleksandr Sõrskõi.

Tšehhi president: Ukraina saab 800 000 suurtükimürsku nädalate jooksul

Kiievi jaoks väljaspoolt Euroopat ostetud 800 000 suurtükimürsku jõuavad Ukrainasse nädalate jooksul, ütles neljapäeval Tšehhi president Petr Pavel.

“Täna hommikuse seisuga oleme kokku saanud kogu summa, mis on vaja selle koguse ostmiseks,” ütles ta ajakirjanikele viitega 18 riigi koalitsioonile, kuid ei avaldanud summat.

Pavel ütles eelmisel kuul Müncheni julgeolekukonverentsil, et Tšehhi on koostöös Kanada ja Taaniga leidnud võimaluse osta Ukrainale kolmandatest riikidest pool miljonit 155-millimeetrise kaliibriga mürsku ja veel 300 000 mürsku 122-millimeetrise kaliibriga.

“Kui ei ole fundamentaalseid probleeme, võib laskemoon jõuda Ukrainasse mitme nädala jooksul,” ütles Tšehhi riigipea.

Ajaleht Financial Times kirjutas varem, et Praha loodab saada kokku 1,5 miljardit dollarit laskemoona ostmiseks Ukrainale.

Kaasanis läks põlema veel üks Venemaa sõjaline rajatis

Venemaa võimud teatasid neljapäeval, et Kaasani tankikoolis puhkes tulekahju. 

Vene võimud väitsid, et tuletõrjujad suutsid tulekahju kustutada ning kannatanuid pole. Võimud väidavad, et tulekahju põhjustas elektrisüsteemi rike. 

London: Vene vägi himustab Tšassiv Jari

Vene vägi ei ole seni suutnud korraldada täiemahulist rünnakut Tšassiv Jarile okupeeritud Bahmutist läänes, teatas luureandmetele viidates Suurbritannia kaitseministeerium võrgustikus X (Twitter).

Vene väe pidevate rünnakute eesmärk on eelkõige laiendada kontrolli Bahmuti linna ümber, mille Venemaa vallutas 2023. aasta märtsis. Venelased tungisid edasi, et hõivata Ivanovske küla idaosa ja rünnata Ukraina positsioone Bohdanivkas.

Samas on peaaegu kindel, et sel suunal on Venemaa pakilisim eesmärk hõivata rindejoonest 5 km kaugusel asuv Tšassiv Jar.

“Hoolimata mõningatest järkjärgulistest taktikalistest edusammudest on äärmiselt ebatõenäoline, et Vene vägi suudab linna praegu täiemahuliselt rünnata,” seisis luureettekandes.

Leedu luure: Venemaa saab sõdida Ukrainas veel kaks aastat

Leedu luure teatas sõjaliste ohtude iga-aastast ülevaadet tutvustades, et Venemaal on piisavalt ressursse, et sõdida Ukrainas senise intensiivsusega veel vähemalt kaks aastat.

Ülevaates seisab, et Venemaal on piisavalt rahalisi, tehnilisi ja inimressursse, et jätkata sõjategevust lähiajal senise intensiivsusega, täpsemalt veel kaks aastat.

Loe rohkem:  Iraan hukkas eelmisel aastal vähemalt 834 inimest | Välismaa

Leedu luure rõhutab, et Venemaa kasutab sõjas tohutuid ressursse ega näita üles mingitki soovi konflikti maandamiseks, kuigi Moskva ei suuda oma operatiivseid eesmärki konfliktis täita.

Ukraina peastaap: Vene rünnakud sagenesid Zaporižžja oblastis

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul kokku 92 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Venemaa okupatsioonivägede vahel. Enim Vene rünnakuid leidis aset Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas, kus Vene väed ründasid vastavalt 21 ja 20 korda.

Orihhivi piirkonnas Zaporižžja oblastis toimus aga 16 Vene rünnakut, mis on viimaste päevade suurim arv. Vene rünnakud leidsid aset Verbove ja Robotõne küladest läänes.

Samuti ründasid Vene väed 11 korda Lõmani piirkonnas, 11 korda Bahmuti piirkonnas ja neli korda Kupjanski piirkonnas. Veel üks kord ründasid Vene okupatsiooniväed Ukraina sillapead Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis.

Venemaa korraldas ööpäevaga kuus raketi- ja 90 õhurünnakut, samuti tulistasid Vene väed 115 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 100 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi seitset Vene sõdurite koondumispaika. Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene sõdurite koondumispaika, ühte laskemoonaladu ja nelja Vene suurtükki.

ISW: lääne abi viibimine pärsib Ukraina võimalusi haarata initsiatiivi rindel

Mõttekoja ISW analüütikud analüüsisid Ukraina maavägede juhataja kindral Oleksandr Pavljuki kolmapäeval tehtud avaldust, mille kohaselt kavatseb Ukraina esmalt stabiliseerida rindejoont ja seejärel haarata initsiatiivi rindel juba sel aastal.

Pavljuki sõnul keskenduvad Vene okupatsiooniväed rünnakute korraldamisel Avdijivka ja Lõmani piirkondadele, kuid samas kannavad Vene väed suuri kaotusi, mis võimaldab Ukrainal lähiajal stabiliseerida rindejoont.

ISW peab mõistlikuks initsiatiivi haaramise eesmärgiks seadmist, sest vastasel korral suudab Venemaa määrata, kus, millal ja mis ulatuses toimuvad kokkupõrked rindel. Seetõttu poleks analüütikute sõnul Ukraina jaoks mõistlik jätta initsiatiiv Venemaa kätte pikemaks ajaks, kui on vajalik.

Samas ütlevad ISW analüütikud, et lääne abi jätkuv viibimine lükkab tõenäoliselt edasi hetke, kui Ukraina suudab initsiatiivi haarata.

Laskemoona ja muu varustuse nappus sunnib Ukrainat langetama raskeid otsuseid selle kohta, kas kasutada väheseid saadaolevaid ressursse tulevikus vastupealetungis või praeguse rindejoone kaitsmisel. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et kuigi Ukraina kavatseb korraldada vastupealetungi juba sel aastal, on peamiseks Ukraina eesmärgiks enda territooriumi kaitsmine.

Samuti kavandab Venemaa Zelenski sõnul uut pealetungi juba selle aasta maikuus või suvel, mis ISW hinnangul lükkab veelgi edasi Ukraina võimalusi enda vastupealetungi korraldamiseks.

Samas rõhutab ISW, et Ukraina väed on näidanud üles oma võimekust ennetada isegi väikeseid Vene edusamme ning märkimisväärselt vähendada Vene ründavate vägede võitlusvõimet, aga seda juhul, kui Ukraina väed on piisavalt hästi varustatud.

Seetõttu on lääne abi võtmeoluline nii selleks, et Ukraina saaks varuda piisavalt varustust oma vastupealetungiks, kui selleks, et Ukraina suudaks Vene rünnakud nurjata ja ise initsiatiivi haarata.

USA otsib lisavõimalusi Ukraina abistamiseks

USA otsib lahinguväljal valitsevat olukorda arvestades lisavõimalusi Ukraina abistamiseks, rääkis USA riikliku julgeolekunõukogu nõunik John Kirby intervjuus meediakanalile Ameerika Hääl (VOA), mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Jätkame koostööd USA kongressiga, et tagada see lisarahastus. See on nii oluline! Teeme ka liitlaste ja partneritega koostööd võimalike panustamiste osas. See ei tähenda, et nad seda ei tee – nad teevad seda. Aga me tahame vaadata, mida veel saab teha,” ütles Kirby.

“Ja loomulikult uurime oma süsteemis, oma valitsuses ja kogu administratsioonis, et näha, kas on veel midagi, mida saaksime Ukraina toetamiseks teha. Kuid mitte ükski neist jõupingutustest ei saa asendada mahtu ja mastaapi, mida tagaks meiepoolse täiendava rahastamise taotluse rahuldamine,” selgitas eestkõneleja.

Küsimusele, kas Bideni administratsioonil on olemas plaan B, vastas Kirby, et nad uurivad alati kõiki võimalusi, mida nad saavad kasutada.

“Aga mis iganes need ka poleks, siis need ei ole nii head kui lisarahastamise taotlus. Seda ei asenda miski. Nagu ma olen korduvalt öelnud, et pole saadaval ühtegi maagilist allikat, mis seda asendaks. Kas me kaalume võimalusi? Absoluutselt. Me peame seda tegema, arvestades kohapealset olukorda ja seda eriti Ukraina idaosas,” ütles Kirby.

Loe rohkem:  Stoltenberg: Venemaa ja NATO vastasseis võib kesta aastakümneid | Välismaa

Bloomberg: USA võib kasutada Ukraina abistamiseks 200 miljonit dollarit Pentagoni reservist

USA presidendi Joe Bideni administratsioon kaalub USA kaitseministeeriumi reservist 200 miljoni dollari eraldamist Ukraina abistamiseks olukorras, kus 61 miljardi dollari suuruse Ukraina abipaketi vastuvõtmine on takerdunud vabariiklaste juhitud esindajatekoja soovimatuse tõttu seda menetleda.

Asjaga kursis olevate isikute sõnul kasutataks Pentagoni reservi vahendeid kriitilise tähtsusega relvade saatmiseks Ukrainale, mille kaitsevägi kannatab laskemoona puuduse all.

Siiski pole lõplikku otsust Pentagoni reservide kasutamise kohta veel langetatud, ütles Bloombergile üks asjaga kursis olev isik.

Kreeka toetab täielikult Ukraina rahuvalemit

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kinnitas kolmapäeval, et Kreeka toetab täielikult Ukraina rahuvalemit, teatas uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri korrespondendi sõnul ütles peaminister seda Odessas ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

“Toetame täielikult teie kümnepunktilist rahuvalemit ja valmistume osalema peagi Šveitsis toimuval rahutippkohtumisel,” ütles peaminister.

Mitsotakis rääkis lisaks, et külastas kohta, kus 2. märtsil hävitas Vene droon üheksakorruselise elumaja, kus hukkus 12 inimest, kelle seas viis last.

“Linnas liikudes olin hämmastunud. Ühelt poolt on see kohutav pilt Venemaa rünnakute hävingust. Teisalt aga Ukraina rahva võitmatusest ja julgusest,” jätkas Kreeka peaminister.

Venelaste rünnak Odessale ei olnud Humenjuki sõnul seotud Zelenskiga

Venelaste kolmapäevane rünnak Odessale ei olnud seotud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiidiga linna, ütles Lõuna-Ukraina kaitseväe pressikeskuse juht Natalja Humenjuk, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Humenjuki sõnul on Venemaa terroristlik riik ja ilmselgelt jätkab ka edaspidi sadama infrastruktuuri ründamist.

“Jah, Odessale anti raketilöök, arvatavasti ballistilise relvaga, mis tabas üht sadama infrastruktuuri hoonet. Aga see ei ole kuidagi seotud konkreetse visiidiga. See on seotud terrorismiga, mis on vaenlase olemuseks ja mida viiakse läbi metoodiliselt,” ütles Humenjuk.

Eestkõneleja meenutas ka, et Venemaa on viimasel ajal pidevalt Odessa infrastruktuuri rünnanud.

“Viljainitsiatiiv ning Odessa, kogu regiooni ja Ukraina sadamavõimekus ei anna vaenlasele rahu. Sissetungijad üritavad rünnata ja hävitada Ukraina riigi majandust ja potentsiaali,” rääkis kõneisik.

Venemaa rünnakud Ukrainas asuvale Odessa sadamalinnale Kreeka peaministri ja Ukraina presidendi visiidi ajal näitasid taas kiireloomulist vajadust lõpetada abi blokeerimine Kiievile vabariiklaste poolt, teatas varem päeval Valge Maja.

Ukraina lõunaosas asuvas sadamalinnas Odessas kärgatasid kolmapäeval plahvatused ajal, mil Musta mere äärset linna külastasid president Zelenski ja Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis.

“See rünnak on järjekordne meeldetuletus sellest, kuidas Venemaa jätkab iga päev hoolimatult Ukraina ründamist ja Ukraina tungivatest vajadustest, eriti õhutõrje järele,” ütles riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja.

Mitsotakise kirjeldusel plahvatasid Venemaa kolmapäeval Odessasse tulistatud raketid Ukraina presidendi Zelenski ja tema saatjaskonna lähedal.

Kreeka peaminister ütles uudisteagentuurile AFP, et oli koos oma delegatsiooni ja Zelenskiga Odessas, kui sireenid hakkasid huilgama ja läheduses kõmatasid plahvatused.

Peaminister ütles, et nad ei jõudnud varjendisse ja kogemus oli väga intensiivne.

Ukraina andmetel hukkus raketirünnakus viis inimest.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit ja 17 tanki

Ukraina relvajõudude artikli avaldamise päeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 421 430 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

– tankid 6695 (+17);

– jalaväe lahingumasinad 12 779 (+51);

– suurtükisüsteemid 10 350 (+42);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1009 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 701 (+0);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7963 (+42);

– tiibraketid 1919 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 532 (+53);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1647 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Sel hetkel on oluline meeles pidada, et sõda ei too kunagi midagi head. Iga uus põlema süttinud sõjaline rajatis Venemaa territooriumil toob kaasa traagilisi tagajärgi, millel on mõju kogu maailmale. On oluline püüelda rahumeelsete lahenduste poole ja leida viisid konfliktide lahendamiseks läbirääkimiste teel, mitte sõjalise jõu kasutamise kaudu. Ainult läbi üksteisega suhtlemise ja mõistmise saame luua rahumeelsema ja stabiilsema tuleviku kõigile rahvastele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga