Sõja 737. päev: Ukraina ja Holland sõlmisid julgeolekuleppe | Välismaa

1709308093 2288997hfea5t24

Tere tulemast Eestisse! Sõja 737. päev kõlas uudiseid, kui Ukraina ja Holland sõlmisid julgeolekuleppe, mis paneb aluse tugevatele suhetele ja koostööle kahe riigi vahel. See samm on oluline mitte ainult nende enda residentsidele, vaid kogu Euroopa rahule ja stabiilsusele. Uudised sellest leppest on kõigile avatud, et näidata maailmale, et rahude motiiv on alati võimsam kui sõja. Tule ja saa osa sellest ajaloolisest hetkest Eesti imelisel pinnal.

Oluline reedel, 1. märtsil kell 21.23:

– Ukraina peastaap: Vene väed ründasid enim Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas;

– Ukraina ja Holland sõlmisid julgeolekuleppe;

– Minister: Ukraina merekoridori eksport jõudis veebruaris rekordmahuni;

– Krimmis kõlasid kärgatused;

– Pariis: me ei saada väge Ukrainasse;

– Ukraina väitel loobusid venelased kaugluurelennuki A-50 kasutamisest;

– Prantsusmaa tellib Ukraina jaoks 100 drooni;

– ISW: Vene väed jätkavad Bahmuti lähedal asuvate Ukraina positsioonide ründamist;

– Johnson: Ukraina abi kaalutakse pärast USA rahastamises kokkuleppimist.

Ukraina peastaap: Vene väed ründasid enim Avdijivka ja Novopavlivka piirkonnas

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 73 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim ründasid Vene väed Novopavlivka ja Avdijivka piirkonnas, kus toimus vastavalt 25 ja 20 Vene rünnakut.

Veel kuus korda ründasid Vene väed Lõmani piirkonnas ja neli korda Bahmuti piirkonnas.

Zaporižžja, Kupjanski ja Dnipro jõe piirkonnas Vene väed ööpäeva jooksul ei rünnanud.

Kokku tegi Venemaa ööpäevaga kuus raketi- ja 79 õhurünnakut ning tulistas 62 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Ukraina õhuvägi tabas omakorda 13 Vene sõdurite koondumispaika. Ukraina raketiväed tabasid üht Vene sõjatehnika koondumispaika, kahte suurtükki, kolme juhtimispunkti ja kolme Vene laskemoonaladu.

Ukraina ja Holland sõlmisid julgeolekuleppe

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Hollandi peaministri kohusetäitja Mark Rutte sõlmisid julgeolekukokkuleppe reedel Rutte Harkivi-visiidi käigus.

Zelenski kirjutas sotsiaalmeediavõrgustikus X, et kokkuleppe hõlmab sel aastal Hollandilt kahe miljardi euro ulatuses sõjaabi saamist. Samuti lubab Holland edasist pikaajalist julgeolekuabi Ukrainale järgmise kümne aasta jooksul.

“Olen tänulik peaminister Ruttele selle kokkuleppe eest, mis tugevdab Ukraina kaitset, kaasa arvatud Harkivi kaitset, kus me täna kohtusime,” ütles Zelenski.

Lisaks annetab Holland veel 150 miljonit eurot Ukrainale laskemoona ostmiseks Tšehhi algatuse kaudu. Tšehhi president Petr Pavel teatas veebruaris, et Tšehhi on leidnud väljaspool Euroopa Liitu asuva müüja, kes on valmis tarnima 800 000 mürsku.

Reedel avalikustatud lubadus tähendab, et Holland annetab algatuseks kokku 250 miljonit eurot.

Minister: Ukraina merekoridori eksport jõudis veebruaris rekordmahuni

Ukraina laevastiku loodud merekoridori kaudu eksporditi veebruaris rekordilised kaheksa miljonit tonni kaupa, viljakoridori loomise algusest on ekspordi kogumaht jõudnud 28 miljoni tonnini, ütles Ukraina ülesehitamise eest vastutav asepeaminister, kogukondade, alade ja taristu arengu minister Oleksandr Kubrakov.

“Suur-Odessa sadamate kaubakäive ulatus aasta lühimal kuul kaheksa miljoni tonnini, millest 5,2 miljonit tonni moodustasid Ukraina põllumeeste tooted. See on rekordiline ekspordinäitaja mitte ainult viljakoridoris, vaid ka kogu sissetungi vältel,” kirjutas Kubrakov reedel Facebookis.

Samas selgitab ta, et Musta mere sadamate eksport läheneb järk-järgult sõjaeelsetele näitajatele.

Asepeaminister täpsustas, et ekspordimaht alates koridori käivitamisest jõudis 28 miljoni tonnini, millest 19 miljonit tonni moodustab teravili ja õliseemned. Kaupu saadeti 42 riiki.

“Täna käib rohkem kui 90 protsenti kogu põllumajandustoodete ekspordist läbi Suur-Odessa ja Doonau sadamate. Ukraina on jätkuvalt peamisi toiduga kindlustatuse tagajaid, eelkõige teravilja ekspordis Aafrika ja Aasia riikidesse,” märkis Kubrakov.

Loe rohkem:  Sõjaline Schengeni lepe lihtsustab sõjavägede liikumist riikide vahel | Välismaa

Varem teatas esimene asepeaminister, majandusminister Julia Sviridenko, et tänu Ukraina merekoridori tööle ulatus Ukraina koguekspordi maht jaanuaris 12 miljoni tonnini ja veebruari 21 päeva jooksul 8,5 miljoni tonnini.

Krimmis kõlasid kärgatused

Ukrainas Venemaa annekteeritud Krimmis kõlasid reedel plahvatused ning Sevastopoli Moskva määratud kuberner Mihhail Razvožajev teatas raketiohust, kirjutas portaal Unian.

Liiklus Krimmi sillal ja läbi Džankoi kontrollpunkti peatati.

Kohalikud Telegrami kanalid kirjutasid valjudest plahvatustest, mis panid aknad klirisema. Hiljem rääkis Razvožajev, et Sevastopolis tegutseb õhutõrje ja sõjavägi hävitab õhusihtmärke.

“Palun jääda rahulikuks, järgida ohutusmeetmeid, viibida ajutistes varjendites või turvalistes kohtades. Peaasi, et ei viibiks avamaal. Põhioht on killud,” kirjutas ta.

Telegram-kanal “Krõmski veter” kirjutab tabamustest Sevastopolis ja Saki rajoonis, tabati ka Hvardiiske sõjaväebaasi.

Vene võimud teatasid neljapäeva õhtul Ukraina droonirünnakust. Venemaa kaitseministeerium teatas ühe lennukitüüpi drooni allatulistamisest.

Varem teatas Ukraina luure “üllatustest” poolsaarel asuva okupatsiooniväe jaoks.

Pariis: me ei saada väge Ukrainasse

Prantsusmaa ei saada oma väge Ukrainasse otseselt sõjategevuses osalema, ütles välisminister Stéphane Séjourné teleusutluses, kirjutas portaal Unian reedel.

“Prantslased ei hakka Ukraina eest surema. Me ei saada väge,” ütles Séjourné.

Samas märkis Prantsuse välisminister, et “on loodud selge raamistik: lüüa Venemaad ilma sellega sõda pidamata. Selles kontekstis ei ole midagi välistatud,” ütles ta.

Séjourné märkis, et Vladimir Putin on suurendanud tuumaohtu, sest partnerid toetavad jätkuvalt Ukrainat. Tema sõnul on “viis seda Venemaa-poolset ohtu teatud kujul pidurdada”.

Macron ütles hiljuti, et EL-i liikmesriigid arutavad võimalust saata tulevikus oma sõdurid Ukrainasse. Ta märkis, et selles küsimuses ei ole veel üksmeelt saavutatud.

Vahetult pärast seda tegi mitu NATO riiki avalduse, et nad ei kaalu oma väe saatmist Ukrainasse ega osalemist sõjas Venemaaga. Nende sõnade peale ähvardas Putin aastakõnes Venemaa föderaalassambleele maailma taas tuumasõja ja “traagiliste tagajärgedega”.

Ukraina väitel loobusid venelased kaugluurelennuki A-50 kasutamisest

Ukraina õhujõud ei kinnitanud teadet, et venelased tõid Ukraina vastu sõtta veel ühe kaugluurelennuki A-50, edastas portaal Unian reedel Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnati teleusutluses öeldut.

Ihnat kinnitas, et neljapäevase seisuga ei olnud Ukraina lähistel taevas ühtegi lennukit A-50 ning tänast asjade seisu alles täpsustatakse.

Tema sõnul ei ole pärast teise sellise luurelennuki hävimist viimastel päevadel samasuguseid lennukimudeleid taevas patrullinud.

“Ilmselt jõuti järeldusele, et seda ei tasu üldse teha ja võib-olla on veel mõni põhjus, miks okupandid neid praegu ei kasuta. A-50-de hulk on vähenenud. Nad mõistsid, et selle tõhus kasutamine kaugel Rostovi oblastist ei too neile soovitud tulemust. Seetõttu võisid nad nende lennukite kasutamise lõpetada. Aga võimalik, et nende kahe asemele saabub kolmas, neljas ja viies. Ootame,” rääkis Ihnat.

Projekti “Skemõ” ajakirjanikud tuvastasid Planet Labsi satelliidipiltide abil veel ühe Venemaa kaugluurelennuki A-50 asukoha, mida kasutatakse sõjas Ukraina vastu. Lennuk asub Taganrogis. Venelased hoiavad seda Taganrogi lõunalennuväljal. Tähelepanuväärne on, et see lennujaam asub Donetski rindest 130 kilomeetri kaugusel.

Sel aastal on venelased kaotanud juba kaks luurelennukit A-50.

Prantsusmaa tellib Ukraina jaoks 100 drooni

Loe rohkem:  Raskustes tuulehiiglane koondab 800 töötajat | Välismaa

Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu teatas, et riik tellib Ukrainale firmalt Delair 100 drooni. Lecornu sõnul jõuavad droonid Ukrainasse 2024. aasta suvel. 

“Kokku tellitakse meie sõjatööstuskompleksist kaks tuhat kaugjuhitavat drooni. Seda nii meie vägede ja ka Ukraina vajadusteks,” rääkis Lecornu. 

ISW: Vene väed jätkavad Bahmuti lähedal asuvate Ukraina positsioonide ründamist

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed jätkavad Bahmuti lähedal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Ukraina vägede pressiesindaja ütles, et lahingud käivad nii Bohdanivka kui ka Ivanivske lähistel. Vene blogijad väidavad, et Vene väed suutsid suurema osa Ivanivskest vallutada.  ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda. 

Vene väed liiguvad ka Avdijivka suunal edasi. Seda kinnitavad 29. veebruaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Vene blogijad väitsid veel, et Vene väed vallutasid Berdõtši ja Tonenke. Ukraina Tauria vägede pressiesindaja Dmõtro Lõhhovõi lükkas samas tagasi väited, et Vene väed suutsid Berdõtši vallutada. 

Ägedad lahingud käivad veel ka Orlivka lähistel. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksander Sõrskõi tunnistas neljapäeval, et Vene väed suutsid Orlivka eeslinnas kanda kinnitada, seejärel tõrjusid Ukraina väed vaenlase sealt välja, vahendas ISW. 

Johnson: Ukraina abi kaalutakse pärast USA rahastamises kokkuleppimist

USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles meediakanalile Ameerika Hääl antud usutluses, et Ukrainale abi andmise küsimust hakatakse kaaluma pärast Ühendriikide administratsiooni rahastamise küsimuse lahendamist, vahendas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN.

“Esindajatekoda kaalub kõiki olemasolevaid võimalusi. Ja me pöördume selle juurde tagasi niipea, kui valitsus saab rahalised vahendid,” ütles kõneleja, kui vastas küsimusele Ukraina abistamise kohta.

Ühendriikides välditi neljapäeval taas napilt valitsuse töö peatumist, kui vabariiklaste enamusega esindajatekoda kiitis heaks ajutise meetme, mis hoiab administratsiooni töös veel vähemalt nädala.

Kongress ei ole ikka veel suutnud heaks kiita 12 seaduseelnõu, mis moodustavad föderaalvalitsuse eelarve. Ajutine lahendus pikendab kuue eelnõu tähtaega 8. märtsini ja ülejäänud kuue oma 22. märtsini.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 414 680 (võrdlus eelmise päevaga +920);

– tankid 6610 (+17);

– jalaväe lahingumasinad 12 582 (+30);

– suurtükisüsteemid 10 106 (+36);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1000 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 691 (+1);

– lennukid 345 (+3);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7794 (+26);

– tiibraketid 1912 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 206 (+54);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1611 (+10).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Sõja 737. päevaks sõlmitud julgeolekulepe Ukraina ja Hollandi vahel on oluline samm rahutuse leevendamiseks ja stabiilsuse tagamiseks piirkonnas. See näitab osapoolte pühendumust rahumeelsele lahendusele konfliktidele ning ühistele julgeolekuhuvidele. Loodame, et see lepe aitab luua aluse jätkuvale koostööle ja dialoogile, mis võib viia lõpuks rahu ja stabiilsuseni kogu piirkonnas. Loodame, et see positiivne areng annab lootust ka teiste konfliktide lahendamiseks rahumeelsete meetodite abil.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga