Läti kiikab tuumaenergia suunas | Välismaa

Tuumaelektrijaamade ehitamine Lätti on tekitanud palju poleemikat nii kohalike elanike kui ka rahvusvahelise kogukonna seas. Kuidas see otsus mõjutab Eestit ja ümbritsevaid riike? Kas tuumaenergia on tõesti jätkusuutlik valik või peaksime keskenduma rohkem taastuvenergiaallikatele? Selles artiklis uurime, millised on Läti plaanid tuumaenergia suhtes ning millised võiksid olla selle mõjud meie regioonile tulevikus.

Läti raadio teatas teisipäeval, et riik uurib võimalusi, kuidas rahuldada oma tulevast energiavajadust. Läti energeetikaministeerium käis võimalike lahendustena välja ka tuumajaama rajamise.

Läti kliima- ja energeetikaministeerium (KEM) tutvustas parlamendi keskkonna- kliimakomisjonile raportit ning leidis, et riik peaks kaaluma tuumaenergia arendamise võimalust. 

Raportis toodi välja kuus potentsiaalset kohta, kuhu saaks tulevikus rajada tuumajaama. Välja on toodud ka Latgales asuv looduskaunis Razna järve piirkond. Hetkel siiski jaama rajamise osas konkreetseid plaane pole, kuid KEM-i raport tekitas sotsiaalmeedias juba tormi. 

“Ma olen sellest šokeeritud, siin on kõik keelatud, sest kõik peab olema öko. Aga äkki hakatakse siia tuumajaama rajama?” rääkis Razna järve ääres tegutseva turismifirma omanik Santa Viša-Gaisina. 

Paljud kommenteerijad leidsid veel, et Razna rahvuspargis asuv järv on puhkepaik ning sinna ei tohiks tuumajaama rajada. Parki haldav looduskaitseamet pole KEM-i plaanide kohta informatsiooni veel saanud, kuid teatas, et looduskaitsealadele ei tohiks tuumajaama rajada. 

Tuumajaama võimalikud asukohad pani paika energiafirma Latvenergo, mis võttis arvesse elektriliine, teede taristut, geoloogiat ja veekogude lähedust. Lisaks Razna järvele toodi võimalike asukohtadena välja Riia lähedal paiknev Acone. Samuti veel Läänemere ääres asuvad  Pavilosta, Pape, Oviši ning Vidzeme piirkonnas asuv Burtnieki, vahendas LSM. 

Kliima- ja energeetikaminister Kaspars Melnis siiski nentis, et kaart koostati rohkem kui 10 aastat tagasi, selle aja jooksul on aga geopoliitiline olukord muutunud. 

Ministeerium tunnistas samuti, et selgitustööd tuleb veel palju teha. Minister tõdes, et praegu on küsimusi rohkem kui vastuseid. 

KEM siiski tõi välja, et tänapäeval kasutatavad tehnoloogiad ei meenuta ohutuse ega võimsuse poolest nõukogudeaegseid tehnoloogiaid. 

Tuumajaama võimalik rajamine Läti aladele on vaid üks võimalus, teine võimalus oleks koostöö Eestiga. Üldiselt leitakse, et Eestis on tuumajaama rajamiseks paremad geoloogilised tingimused. 

Läti keskkonnaaktivistid muretsevad veel ka tuumajäätmete ladustamise pärast. Nad leiavad, et nende jäätmete ladustamise ja ohutuse eest peavad maksma tulevased põlvkonnad. 

In conclusion, the news about Latvia considering nuclear energy as a potential source for their future energy needs is a significant development in the Baltic region. This move could have far-reaching implications for the energy landscape in the area and could potentially lead to greater cooperation and collaboration between neighboring countries. It will be essential for Estonia to closely monitor the decision-making process in Latvia and consider how it may impact our own energy policies and strategies in the future. As we navigate the challenges and opportunities of the changing energy sector, it is vital to stay informed and engaged with our regional partners.