Sõja 717. päev: Vene rünnak põhjustas Ukrainas Harkivis ulatusliku tulekahju | Välismaa

2252775h66e9t24

Tere tulemast, head inimesed! Meie viimastel uudistel on kurb teade Ukraina Harkivist, kus Venemaa rünnak põhjustas ulatusliku tulekahju. Sõda on kestnud juba 717 päeva ja selle mõjud on endiselt tuntavad kogu piirkonnas. Meie südamed lähevad nende inimeste poole, kes on selle tragöödia tagajärjel kannatanud. On oluline, et me jätkaksime nende olukorra jälgimist ja toetaksime neid kõiki võimalikul viisil. Loodame, et rahu saabub selles konfliktis peagi.

Vene droonirünnak tabas Harkivis bensiinijaama, põhjustades suure tulekahju, mis haaras endasse 15 elumaja ja tappis seitse inimest, sealhulgas kolm väikest last, teatas Harkivi kuberner Telegrami vahendusel. Droonirünnak tabas ka Odessat.

Oluline laupäeval 10. veebruaril kell 22.52:

– Rünnak Harkivile põhjustas suure tulekahju;

– USA relvaabi pakett liigub vastuvõtmise poole;

– Venemaa: Brjanski oblasti kohal tulistati alla kolm Ukraina drooni;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit;

– Odessa oblastis toimunud droonirünnaku tagajärjel sai vigastada neli inimest;

– Suurbritannia kaitseministeerium: Vene piloodid kannatavad lahinguväsimuse käes;

– Zelenski vestles telefonitsi Macroniga

Rünnak Harkivile põhjustas suure tulekahju

Vene snaiprid tabasid Harkivis bensiinijaama, põhjustades suure tulekahju. Kuberner Oleh Sõniehubov Telegrami vahendusel, et tulekahjudes hukkus seitse inimest, sealhulgas kolm väikest last. Üle 50 Harkivi elaniku, sealhulgas kaks last, on evakueeritud. Kolm inimest sai rünnakus vigastusi.

Päästeteenistused otsivad endiselt põlevatesse hoonetesse lõksu jäänud inimesi. Seni on päästetud neli inimest.

Piirkonnaprokuratuuri juht Oleksandr Filtšakov ütles, et hukkunute arv võib olukorra arenedes kasvada.

“Vene sõjavägi lasi varem Belgorodi oblasti territooriumilt välja Shahedi droone,” teatas Filtšakov. “Kolm drooni tabas Harkivi Nemõšljanski linnaosa. Selle tagajärjel hävis kriitilise infrastruktuuri objekt. Seal oli palju kütust, mistõttu olid tulekahju tagajärjed nii kohutavad,” rääkis Filtšakov.

Vene sõjavägi on regulaarselt võtnud sihikule Harkivi ja oblasti asundused alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal. Viimase paari nädala jooksul on linnale suunatud rünnakute arv kasvanud.

Seitsmest hukkunust viis olid sama perekonna liikmed. Ukraina peaprokuratuuri sõnul hukkus prokurör Olga Putjatina koos abikaasaga ja tema kolm last.

Loe rohkem:  Prantsusmaa peaminister Elisabeth Borne astus ametist tagasi | Välismaa

Odessa oblastis toimunud droonirünnaku tagajärjel sai vigastada neli inimest

Laupäeva õhtul ründasid Vene väed Odessa piirkonda droonidega kolm korda. Selle tagajärjel sai vigastada neli inimest. Üks ohvritest on raskes seisundis.

“Venelased saatsid esimese droonilaine üle Odessa. Kõik üheksa drooni lasti alla. Ühe alla tulistatud mehitamata õhusõiduki rusud kahjustasid aga sadama infrastruktuuri tehnilist konstruktsiooni ja üks ettevõtte töötaja sai kildudest haavata. Mees viidi haiglasse,” kirjutas piirkonna sõjaväevalitsuse juht Oleg Kiper oma telegrami kanalis.

Venemaa ründas laupäeva õhtul Ukrainat 31 Shahed-136/131 tüüpi ründerdooniga, neist 23 tulistati alla, teatas Ukraina õhuvägi. Peamine löök langes Odessa ja Harkovi piirkondadele.

USA relvaabi pakett liigub vastuvõtmise poole

USA senati hääletus reede õhtul kohaliku aja järgi viib Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile mõeldud 95 miljardi dollari suuruse abipaketi vabariiklaste vastuseisust hoolimata ülemkojas vastuvõtmisele lähemale, kirjutas The Kyiv Independent. Hääled jagunesid 64:19, poolt hääletas vaid 14 vabariiklast.

Eelnõul on nüüd suurem võimalus ülemkojas läbi lüüa. The Hilli teatel lubab reedene hääletus senaatoritel eelnõud muuta.

Väidetavalt veetsid senaatorid suurema osa reedest läbirääkimistel eelnõu muudatusettepanekute üle, mis varem sisaldasid kahepoolseid piiriturvalisuse sätteid. Pärast seda, kui vabariiklased selle nädala alguses kobareelnõu blokeerisid, eraldas senati juhtkond välisabipaketi eraldiseisvaks eelnõuks. Senaatorid hääletasid järgmisel päeval maha võetud välisabipaketiga jätkamise poolt.

Venemaa: Brjanski oblasti kohal tulistati alla kolm Ukraina drooni

Venemaa Brjanski oblasti kohal tehti laupäeva varahommikul kahjutuks kolm Ukraina drooni, teatas Vene kaitseministeerium.

“Meie õhutõrjesüsteemid tuvastasid ja hävitasid Brjanski oblasti kohal kolm mehitamata lennumasinat,” ütles ministeerium.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 394 270 (võrdlus eelmise päevaga +980);

– tankid 6394 (+9);

– jalaväe lahingumasinad 11 942 (+21);

– suurtükisüsteemid 9459 (+24);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 981 (+0);

Loe rohkem:  Bundeswehri juht: NATO suudaks tagasi tõrjuda Vene sissetungi Baltimaadesse | Välismaa

– õhutõrjesüsteemid 666 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7235 (+26);

– tiibraketid 1881 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 579 (+28);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1512 (+3).

Suurbritannia kaitseministeerium: Vene piloodid kannatavad lahinguväsimuse käes

Suurbritannia kaitseministeerium teatas oma igapäevases ülevaates, et Vene piloodid ja õhuväe personal kannatavad tõenäoliselt lahinguväsimuse käes, mis tuleneb nõudlusest Ukraina suunas operatsioone läbi viia.

Britid märkisid, et seda väsimust ja täiendavat survet süvendavad Ukraina poolsed õhulöögid tähtsatele juhtimispunktidele Venemaa poolt okupeeritud Krimmis. Brittide hinnangul aitavad ukrainlaste rünnakud luua venelaste seas suurema võimaluse vigade tegemiseks või valearvestuseks.

Zelenski vestles telefonitsi Macroniga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles telefonitsi Prantsuse ametivenna Emmanuel Macroniga ja arutas temaga olukorda rindel ning Kiievi kaitsevajadusi, edastas laupäeval Interfax-Ukraine.

Vestluses keskenduti droonidele, suurtükisüsteemidele, mürskudele, elektroonilise sõjapidamise vahenditele ja õhutõrjesüsteemidele, ütles Zelenski Telegramis.

Ta tänas Pariisi Caesari suurtükisüsteemide ja nende mürskude Ukraina jaoks tootmise ja tarnimise eest.

Lisaks arutati kahepoolse julgeolekutagatiste leppe ettevalmistusi. “Kahepoolsete julgeolekulepete aktiivne ettevalmistamine Euroopa juhtivate riikide poolt toob välja Euroopa juhtimisvõime, innustab Ukraina ühiskonda ja sõdureid, ja annab võimsa signaali Venemaale Euroopa jätkuva toetuse kohta Ukrainale,” ütles Zelenski.

In conclusion, the 717th day of the war in Ukraine was marred by a devastating Russian attack in Harkiv, resulting in a massive fire and destruction. This tragic event serves as a reminder of the ongoing aggression and violence in the region, and the urgent need for a peaceful resolution to the conflict. Our thoughts are with the people of Harkiv and all those affected by this senseless act of war. It is crucial for the international community to continue to support Ukraine in its efforts to defend its sovereignty and bring an end to the suffering of its people.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga