Sikkut ei kooskõlastanud MKM-i pakutud reklaamiseaduse muudatusi | Eesti

2290122h4211t24

Eesti riik võitleb jätkuvalt üha kasvava digitaalse reklaami ja selle regulatsiooniga ning viimane samm on toonud kaasa vastuolusid. Riigisekretär Simson Sikkut ei kooskõlastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakutud reklaamiseaduse muudatusi, mida peeti oluliseks sammuks reklaami läbipaistvuse ja tarbija kaitsmise suunas. See tüli peegeldab laiemat arutelu Eestis reklaamiseaduse reformimise vajadusest ning kuidas tagada õiglane ja eetiline reklaamimiljöö.

Kuu aega tagasi tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aastaid küpsenud mõtteid, kuidas võiks välja näha tulevane reklaamiseadus. Eelnõu väljatöötamiskavatsus sai kõige karmima kriitika terviseminister Riina Sikkutilt. 

“Igal terviseministril oleks võimatu seda kooskõlastada, sest seal on terve rida ettepanekuid, mis panevad ohtu Eesti inimeste tervise,” sõnas Sikkut. 

Ta tõi näiteks mõtte kaaluda tervishoiuteenuse reklaami keelu leevendamist või kaotamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul pole tänase keelu põhjused selged. Väljatöötamiskavatsuses märkis ministeerium, et kui piiranguid on endiselt vaja, siis tuleks neid täpsustada või kaaluda keeldu ainult ebaravi reklaamile. 

Riina Sikkut aga leiab, et inimesed ei tohiks tervishoiuteenust reklaami põhjal valida. “Tervishoiuteenuse kasutamine peab olema meditsiiniliselt näidustatud,” sõnas Sikkut. “Lubada tervishoiuteenuse vaba reklaamimist või sooduspakkumisi ei ole eetiline ega praktiline ja sellest ei võida patsient kuidagi,” ütles ta. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse asekantsler Sandra Särav ütles, et piirangute leevendamine pole iseenesest ministeeriumi eesmärk. “Majandusministeeriumis me peame arutama, kas tänane keeld piirab ettevõtlusvabadust või ei piira,” sõnas Särav. “Me jõuame otsuseni selle aasta lõpuks, kui me hakkame eelnõu kirjutama,” märkis ta. 

Kas alkoholireklaami reeglid muutuvad pehmemaks? 

Särav rõhutas, et väljatöötamiskavatsus pole veel eelnõu ja et paljud arutelud ning analüüsid seisavad alles ees. Dokumendis kirjeldatud detailsed ettepanekud on kõigest arutelupunktid, mitte lõplikud otsused. 

Neist punktidest enim jäi sotsiaalministeeriumile silma see, mis puudutab alkoholireklaami. Nii näiteks märkis Sikkut, et ei toeta alkoholireklaamile seatud neutraalsuse nõude kaotamist. Samuti häirib teda mõte lubada reklaami sisse täiendavaid elemente. 

Väljatöötamiskavatsuses märgiti, et alkoholitootjad soovivad suunata tarbijaid näiteks lahjemate jookide ja keskkonnasõbralikumate valikute poole, kuid tänane loetelu, mida tohib alkoholireklaamis näidata, seab sellele piirid. 

Alkoholitootjad ise on näiteks toonud, et Eestis ei tohi tutvustada võimalust juua džinni koos toonikuga. Sikkuti hinnangul tooks kokteiliretseptide ekraanile lubamine kasu asemel kahju. “Alkoholireklaami nägemine suurendab alkoholi tarbimist. Kusjuures meestel suurendab rohkem, naistel vähem,” märkis Sikkut. 

Reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsuse juures on kõige enam tähelepanu saanud majandusministeeriumi väide, et alkoholireklaamile seatud kellaajalised piirangud enam ei tööta. Ministeerium on tähele pannud, et teleri asemel jälgitakse üha uusi meediumeid, pealegi näeb õhtuseid reklaame hiljem järelvaatamisest. 

Sandra Särav rõhutas, et ministeerium ei soovi alkoholireklaami piiranguid leevendada vaid teha need nii-öelda kanalineutraalseks. “Me vaatame, et reeglid kehtiksid ühtmoodi kõigis kanalites,” sõnas Särav. 

Loe rohkem:  Maamaksu koguneb tänavu riigikassasse mullusest vähem | Eesti

Riina Sikkut tervitab enda sõnul mõtet laiendada piiranguid sotsiaalmeedia mõjuisikutele. Samas ei toeta ta kõigile platvormidele sobilike kanalineutraalsete piirangute kehtestamist, sest nende täitmist oleks sotsiaalministeeriumi hinnangul keerulisem kontrollida. 

Sotsiaalministeerium alkoholitootjate eneseregulatsiooni ei usu 

Seda, et riik ei suuda tänagi suurt osa reklaamiseaduse rikkumistest tuvastada, tunnistab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Sestap pakkus ministeerium ühe lahendusena välja ettevõtete eneseregulatsiooni. 

Selle lahenduse korral jääks üldisemad põhimõtted seadusesse, kuid täpsemad reeglid kirjeldaks ära ettevõtete vaheline sihtasutus, mis kontrolliks oma liikmete tegevust ja määraks vajadusel karistusi. 

Riina Sikkut ütles, et eneseregulatsiooni võib küll katsetada, aga mitte alkoholireklaami puhul. Sandra Särav lausus, et seadus ei kao kuhugi. “Küsimus on pigem selles, kas ja kuidas saab riik kaasa aidata, et meil tekiks eneseregulatsioon,” sõnas Särav. “Et turg ise annaks ka lisakaitse, et meil töötaks reklaam hästi ja oleks vastavuses reklaamiseadusega.” 

Miks ei saa ettevõtjad ennast praeguse seaduse tingimustes reguleerida, selgub Särava sõnul edasiste arutelude käigus. Sikkut märkis, et senised katsed reeglite kehtestamine ettevõtjate kanda jätta, pole häid tulemusi andnud. 

Sikkut teeb ettepanku piirata kommide, krõpsude ja karastusjoogi reklaami 

Terviseminister rääkis, kuidas Eesti Ringhäälingute Liit leppis alles läinud aasta alguses kokku, missuguseid toite või jooke tohiks lastele reklaamida. Mõned kuud hiljem analüüsis TV3-s, Kanal 2-s ja Nickelodeon Juniori kanalis näidatud reklaame Tartu Ülikool. 

“Selgus, et ligi 70 protsenti reklaamist, mida näidati multifilmide ees või järel või lastele suunatud kanalites oli see, mille puhul oli kokku lepitud, et selliseid asju me lastele ei näita,” sõnas Sikkut. 

Niisiis usub ta, et riik peaks lastele suunatud toidureklaamide puhul ohjad enda kätte haarama. “Kui meil praegu on kellaajalised piirangud näiteks alkoholi puhul, siis samalaadset skeemi rakendada ka lastele suunatud toidu- ja reklaami puhul,” pakkus Sikkut. 

Nende kanalite jaoks, kus lastesaateid näidatakse ööpäev läbi, saaks sõnastada eraldi reegli, usub minister. Ta lisas, et ebatervislike toitude nimekirja ei pea riik ise välja mõtlema – selle jaoks on rahvusvahelised meetodid. 

“Näiteks šokolaadid ja maiustused, mis ei ole hädavajalik või toitumispüramiidi osa või midagi sellist, ilma milleta laps oma energiatarvet päeva jooksul kätte ei saa. Siis on Coca-Cola ja erinevad mittealkohoolsed joogid, mis pole otseselt lastele mõeldud,” loetles Sikkut ebatervislikke toite. 

Sandra Särav ütles sotsiaalministeeriumi ettepaneku peale, et kõigi partnerite ja huvigruppide arvamused võetakse eelnõu väljakirjutamisel arvesse. “Sellepärast, et kogu reklaamiseaduse eesmärk on tarbijate kaitse, haavatavate sihtgruppide kaitse, sealhulgas laste kaitse,” rõhutas Särav. 

Koalitsioonilepe lubas hasartmängudele ja kiirlaenudele reklaamikeeldu 

Ehkki avalik arutelu reklaamiseaduse üle algas alles veebruari alguses, mil majandusministeerium väljatöötamiskavatsuse avaldas, valmistusid poliitikud selleks juba mõnda aega. 

Loe rohkem:  "Pealtnägija": Zelenski visiit kui Eesti ajaloo suurim turvaoperatsioon | Eesti

“Vaadates nii hasartmängusõltuvuse levikut kui ka kiirlaenuvõlgnevuses olevate inimeste osakaalu, leppis valitsus juba kevadel kokku, et keelustame hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid,” meenutas Sikkut koalitsioonilepet. 

Majandusministeeriumi avaldatud dokumendist neid keelde ei leia. Sandra Särava sõnul tuleb esmalt uurida, kas reklaamide keelamine ikka aitab võlgnevustesse sattumist vähendada. Selle tarbeks plaanib ministeerium lähiajal analüüsi tellida. 

“Meie analüüs ütleb, kas kiirlaenureklaam või hasartmängu reklaam viib inimeste võlgnevusse sattumiseni või on seal veel tegureid. Ehk kas otsene tagajärg reklaamil on võlgnevusse sattumine,” selgitas Särav. 

Riina Sikkuti sõnul pole majandusministeeriumi püstitatud küsimus loogiline. “Miks panna nii palju raha reklaamidesse, kui see ei suurenda nende inimeste arvu, kes hasartmängu mängivad või kiirlaenu võtavad,” arutles Sikkut. 

Võrklaev: reklaami ja hasartmängusõltuvuse seost on uuritud nii Eestis kui välismaal 

Rahandusminister Mart Võrklaev märkis oma tagasisides, et seda teemat on juba ulatuslikult analüüsitud. 

“Eestis üle aasta läbiviidavates hasartmängu leviku-uuringus on korduvalt tuvastatud, et riskigruppi kuuluvad isikud tunnevad tõenäolisemalt reklaami mõju, kui isikud, kes ei kuulu riskigruppi,” kirjutas Võrklaev ning lisas, et internetist võib leida mitmeid välismaiseid uuringuid, mis samuti seostavad omavahel reklaami ja riskikäitumist. 

“Jääb selgusetuks, mis konkreetselt on Eesti kommetes, mentaliteedis, traditsioonides ja riigi majanduslikus seisus niivõrd erinev võrreldes teiste Euroopa riikidega, et teistes riikides tuvastatud seosed pole ülekantavad Eesti konteksti,” märkis Võrklaev. 

Sandra Särava sõnul saab kasutada ka välismaiseid uuringuid, aga demograafia, tarbimisharjumused ja inimeste käitumisharjumused on tema sõnul paraku igas riigis erinevad. Särav tõi näiteks Belgia, kus alkoholi saab osta ööpäevaringselt, kuid inimesed joovad vastutustundlikumalt. “Meil ei ole võimalik üks-ühele võtta ühegi teise riigi analüüsi üle,” lisas Särav. 

Särava sõnul ei jõudnud koalitsioonis kokku lepitud keelud väljatöötamiskavatsusse, kuna selle kokkupanemisega tegelesid ametnikud. Ta rõhutas, et lõplik sõna jääb ikkagi poliitikutele. 

“Loomulikult on minister [Tiit Riisalo – toim] väljatöötamiskavatsuse arengutega kursis, aga igasugused käsud ja keelud Eestis kui õigusriigis tulevad faktide ja numbrite ja konkreetsete asjaolude põhjal,” sõnas Särav ning kordas, et eesmärk ei ole millegi keelamine, vaid probleemi lahendamine. “Ja kui selle probleemi lahendamiseks on paremaid ja efektiivsemaid lahendusi, siis minister teeb ikkagi otsused selle pealt, milline on kõige efektiivsem lahendus,” lausus Särav. 

Kokkuvõttes võib öelda, et minister Sikkuti otsus mitte kooskõlastada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pakutud reklaamiseaduse muudatusi on tekitanud arutelu ja pole saanud ühiskonnas ühte meelt. Kriitikud leiavad, et muudatused oleksid vajalikud reklaamituru selgemaks muutmiseks ja tarbijate paremaks kaitsmiseks, samas kui teised näevad selles ohtu sõnavabadusele ja ettevõtjatele. On oluline, et edaspidi leitakse tasakaal turu reguleerimise ja vaba konkurentsi vahel ning arvestatakse kõigi huvigruppide seisukohti.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga