Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid | Kirjandus

Tere tulemast Eesti kultuurikogukonda! Sel nädalal selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid, tuues esile parimad kirjandustööd meie riigis. Meil on hea meel tervitada neid, kes on oma panuse eest kirjanduse valdkonnas tunnustust leidnud ja tõeliseks inspiratsiooniks teistele. Auhinnad on tunnustus kirjanikele, tõlkijatele ja kirjastajatele nende loomingu ja pühendumuse eest. See on oluline aeg meie kultuuris ja me kutsun kõiki üles tähistama Eesti kirjanduse rikkust ja mitmekesisust.

14. märtsil kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Žüriid valisid välja parimad 2023. aastal ilmunud tekstid üheksas kategoorias.

Aastaauhindade põhižürii koosseisus Katrin Laur (esimees), Saara Liis Jõerand, Igor Kotjuh, Indrek Ojam ja Katrin Raid valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

Proosa

• Joel Jans, “Rõngu roimad”
• Meelis Friedenthal, “Punkti ümber”
• Andrus Kasemaa, “Au kolhoosikorrale!”
• Eve Laur, “Vend Kaspar”
• Anti Saar, “Puu põndakul”
• Urmas Vadi, “Kuu teine pool”

Luule

• Sveta Grigorjeva, “Frankenstein”
• Jüri Kolk, “Fuuga”
• Kruusa Kalju, “Üleelamiste vanake”
• Mirjam Parve, “Varjukeha”
• Piret Põldver, “Suunurgad”
• Maryliis Teinfeldt-Grins, “Kivi alla kükakille”

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Joosep Susi (esimees), Kairi Look ja Ülar Ploom valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

• Maarja Kangro – tõlge itaalia keelest: Valerio Magrelli, “Jää vait, müra!”
• Kaarina Rein – tõlge ladina keelest: Pierre Abélard ja Héloïse, “Isiklikud kirjad”
• Liisi Rünkla – tõlge saksa keelest: Ingeborg Bachmann, “Kolmekümnes aasta”
• Tiiu Sandrak – tõlge leedu keelest: Saulius Tomas Kondrotas, “Päikeseloojangute kollektsionäär”
• Sigrid Tooming – tõlge norra keelest: Jon Fosse, “Teine nimi. Septoloogia I–II”
• Märt Väljataga – tõlge inglise keelest: William Butler Yeats, “Sümbolid. Luuletusi ja esseesid”

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

• Guntars Godiņš – tõlked läti keelde: “Sürrealism eesti luules”, Hasso Krull, “Meeter ja Demeeter. Eepos”, Andrus Kivirähk, “Lend Kuule”, ja Janno Põldma, “Leiutajateküla jõulud”
• Frans van Nes – tõlked hollandi keelde: Rein Raud, “Täiusliku lause surm”, ja Ilmar Taska, “Elüüsiumi kutse”
• Enel Melberg – tõlked rootsi keelde: Jaan Kross, “Kolme katku vahel”, I–IV osa
• Katja Meriluoto – tõlge soome keelde: Elo Viiding, “Tuhandele häälele”
• Móni Segesdi – tõlked ungari keelde: Maarja Kangro, “Klaaslaps”, ja Kadri Hinrikus, “Taks ja dogi”
• Ivaylo Zlatkov – tõlge bulgaaria keelde: Mudlum, “Poola poisid”

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Jaanus Sooväli (esimees), Kristi Viiding ja Piret Kuusk valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

Mõttekirjanduse tõlge

• Kai Tafenau, Aivar Põldvee, Kristiina Ross – tõlge saksa keelest: “See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732”
  Märt Väljataga – tõlked inglise keelest: E. J. Lowe, “Metafüüsika ülevaade”, ja Nelson Goodman, “Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”
• Margus Ott – tõlge hiina keelest: Zhuāngzi, “Zhuāngzi sisepeatükid”
• Kalle Kasemaa – tõlge heebrea keelest: Moses Maimonides, “Teadmise raamat”, ja tõlge araabia keelest: Mulla Sadra, “Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi tõdemusi”
• Triinu Pakk – tõlge inglise keelest: Roy A. Rappaport, “Rituaal ja religioon inimsuse saamises”
• Eda Ahi – tõlge inglise keelest: Hannah Arendt, “Eichmann Jeruusalemmas. Reportaaž kurjuse banaalsusest”

Lastekirjanduse žürii koosseisus Liis Sein (esimees), Krista Kumberg ja René Tendermann valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

Lastekirjandus

• Piret Raud, “Järve kiri”
• Leelo Tungal, “Laste maitse”
• Mari Teede, “Ingmar ja meri”
• Anti Saar, “Kuidas istuda, kuidas astuda”
• Maian Kärmas, “Manilundila”
• Margus Haav, “Hundiema ühepajatoidu saladus”

Esseistika ja artikliauhinna žürii koosseisus Kadri Tüür (esimees), Mirjam Hinrikus ja Ivo Volt valis auhindadele kandideerima järgmised teosed ja artiklid:

Esseistika

• Viivi Luik, “Kuldne kroon”
• Mudlum, “Väike tekstimüür”
• Mihkel Mutt, “Liblikas, kes lendas liiga lähedale: Mati Unt ja tema aeg”
• Imbi Paju, “Kirjanduskliinik: mida tähendab olla inimene”
• Jaak Tomberg, “Kuidas täita soovi: realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime”
• Tõnu Õnnepalu, “Udu”

Artikliauhind

• Kristjan Haljak, “Apollinaire’i ja Rummo tumemeelne tripp. Uks subjekti tulevikkude palavike (ja muude kahetsuste) poole” (Tõlkija hääl nr 11)
• Joonas Hellerma, “Fausti evangeelium” (Tõlkija hääl nr 11)
• Janet Laidla, “Eesti Kirjameeste Selts ja naised” (Keel ja Kirjandus nr 12)
• Valdur Mikita, “Jaan Kaplinski – Mutiku mõttetark, südamaa laulik, soome-ugri rändaja”, ja
• Tiia Allas, “Lühükene om seo inemise ja puulehekese elo” (kaksiknominatsioon artiklisarjana; Jaan Kaplinski raamatus “Kultuurist väläh om hää olla: Võromaiseid lugusid ja luuletusi”)
• Johanna Ross, “Moodne daam 1910. aastate naiskirjanduses” (Keel ja Kirjandus nr 8–9)
• Jaan Undusk, “Karl Ristikivi luulest ja isamaatusest” (Karl Ristikivi raamatus “Inimese teekond ja muu luule”)

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Grigori Utgof (esimees), Ilona Martson ja Tatjana Stepaništševa valis auhindadele kandideerima järgmised teosed:

Venekeelse autori kirjandusauhind

• Ekaterina Velmezova, “Tasmu” (Тасму)
• Andrei Ivanov, “Hella tähe all” (Под ласковой звездой)
• Ljubov Kisseljova, “Karamzinistid ja arhaistid: Valitud artikleid” (Карамзинисты и архаисты: Статьи разных лет)
• Jelena Skulskaja, “4. süžee” (4 сюжет)

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid on lõpuks selgunud ning see on suurepärane uudis Eesti kirjandusmaastikule. Nominentide hulgas on mitmeid tuntud ja tunnustatud kirjanikke, kelle loomingu kvaliteet on aasta jooksul silma paistnud. Nüüd on oodata põnevat võistlust ning ootusäreva õhtu, mil auhinnad välja antakse. See on suurepärane võimalus tunnustada Eesti kirjanikke ning nende olulist panust kultuurilisse ja intellektuaalsesse maailma. Loodame, et aasta auhindade võitjad jätkavad oma silmapaistvat tööd ning innustavad tulevasi põlvkondi kirjanduse vallas.