Runnel: väärtuslikku tööd sai tehtud 30-40 aastat tagasi, praegu on vaikeluline olemine | Kirjandus

2160520h5062t24

Tere tulemast Eestisse, kus meil on rikkalik kirjandustraditsioon ja lugude jutustamine on osa meie kultuurist. Täna keskendume meie armastatud luuletajale Ain Kaalepile, kes on loonud palju väärtuslikke töid 30-40 aastat tagasi, kuid nüüd elab vaikelulist elu. Tema luule on jätkuvalt oluline osa meie kirjanduspärandist ja inspireerib siiani nii noori kui ka vanu lugejaid. Tule ja sukeldu meie maagilisse kirjandusmaailma ning avasta Ain Kaalepi imeline looming.

Tänavune Wiedemanni keeleauhinna laureaat Hando Runnel ütles ERR-ile antud intervjuus, et praegu on tal seda preemiat saades veidi süüdlase tunne, sest praegusest tööst pole suurt ette näidata.

Elule tagasi vaadates on Hando Runnelil tunne, et väärtuslikku tööd sai ta tehtud 30-40 aastat tagasi ja nüüd on vaikeluline olemine. “Praegust tunnustamist niimoodi, kui vanal talveajal postipoiss on hangede vahele tükiks ajaks pidama jäänud ja jõuab suure hilinemisega pärale,” sõnas ta ja lisas, et kui oleks aastakümneid tagasi sellise tunnustuse saanud, siis oleks õige sisetunne olnud. “Praegu on natukene süüdlase tunne, sest asju on tehtud küll, aga tänasest tööst ei ole suurt ette näidata.”

“Luulekäsitlus on väga keeleline asi, ei ole nii nagu propaganda aegadel mõni luuletaja ütles, et Stalin on kõige tähtsam, Lenin on kõige tähtsam, partei on kõige tähtsam, töölisklass on kõige tähtsam, see ei ole luule ülesanne, luule ülesanne ongi vaadata, mida keele kaudu teha saab,” selgitas ta.

“Keele arenemine või kulgemine on kogu ühiskonna ja rahva elamisega seotud,” rõhutas ta ja lisas, et praegu on aga areng selles suunas, et enam pole isamaal okastraataeda ümber. “Piirid on lahti, iga inimene, kellel natukene raha taskus, läheb lennujaama, sõidab Aafrikasse, Austraaliasse, Prantsusmaale või Hispaaniasse ning näeb, et seal on hoopis toredam elada ega tulegi koju tagasi, lapsi ei sünni ja keeleoskus jääb ainult sisserännanud muulastele kohustuslikus korras.”

Loe rohkem:  Triinu Tamm pälvis Prantsuse riikliku Kunstide ja Kirjanduse ohvitserijärgu ordeni | Kirjandus

Hando Runnel nentis, et senikaua, kui keel on tugev ja hoiab rahvast kogudusena koos, on elu suutlikkus alles. “Praegu eesti keel hoiab Eesti rahvast koos, sest paljud siia tulnud muulased kõnelevad juba hästi eesti keelt.”

Kokkuvõttes võib öelda, et Hando Runnel on teinud hindamatut tööd Eesti kirjanduse ja kultuuri arendamisel 30-40 aastat tagasi. Tema loomingu mõju ja väärtus on märgatav tänaseni. Samas on tõsi, et viimasel ajal on tema looming olnud vaiksem. See ei tähenda aga, et tema panus oleks vähenenud. Pigem võib öelda, et tema varasem töö ja pühendumus on jätnud sügava jälje Eesti kirjandusemaastikule ning kultuurile tervikuna. Runneli looming jääb alatiseks oluliseks osaks Eesti kirjanduspärandist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga