Terminikomisjon tõrjub invasiivseid toortõlkeid mitme keele abil | Teaduselu

2260005h82c2t24

Tere tulemast Terminikomisjoni, kus võitlus invasiivsete toortõlgetega on igapäevane. Terminikomisjon on loodud selleks, et tagada keeleline täpsus ja selgus mitmekeelsetes tõlgetes. Meie meeskond on pühendunud tõrjuma toortõlkeid ja tagama, et tõlked oleksid kvaliteetsed ja arusaadavad. Meie eesmärk on luua sild keelte vahel ning tagada, et informatsioon oleks kättesaadav kõigile. Tule meiega liituma ja avasta maailma mitmekeelsete tõlgete võlumaailma koos Terminikomisjoniga.

“Terminitööd tehakse Eestis järjest rohkem. Küsimus on rohkem selles, kas keegi terminiloojaid kuulda võtab,” ütleb Eesti Maaülikooli lektor ja limnoloogiasõnastiku looja Toomas Kõiv. Oma töös loob ta eesti keelde uusi järvedega seotud termineid kuue keele vahendusel, võttes inspiratsiooni ka saksa, hispaania, vene ja prantsuse keelest. “Mõistele vastet otsides peab lähtuma mitmest keelest. Siis tuleb definitsioon paremini välja ja terminid tulevad ka paremad,” põhjendab ta.

“Terminitöö käib pidevalt, aga nõuab aega. Päevas jõuan ma tegeleda umbes 10–15 terminikirjega.” – Toomas Kõiv

Kõiv ja tema arendatav limnoloogiasõnastik on vaid üks näide sellest, kuidas valdkonnaspetsialistid oma ala terminoloogiat edendavad. Eesti Keele Instituudi (EKI) koordineeritavast terminoloogiaprogrammist toetatakse igal aastal rohkem kui 40 sellise terminikomisjoni tegevust. “Eelmisel aastal tegutses programmi toel 45 komisjoni. Näiteks olid esindatud kosmose-, teatriteaduse, metroloogia- ja materjalitehnika terminid,” toob EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson välja.

Nii Kõiv kui ka Janson esinesid oma vaatepunktist ettekandega Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud iga-aastasel terminipäevakul. Kõiv kõneles terminilooja argipäevast keeleportaalis Sõnaveeb, kust praegu leiab peale limnoloogia veel rohkem kui 100 oskussõnastiku terminid. “Terminitöö käib pidevalt, aga nõuab aega. Päevas jõuan ma tegeleda umbes 10–15 terminikirjega,” osutab ta. Janson kirjeldas oma ettekandes termini teekonda Sõnaveebi: “Just tänu arvukate erialaspetsialistide ja samuti EKI terminoloogide tööle terminid sinna jõuavadki.”

Invasiivsed toortõlked

Muutuvas maailmas tekib pidevalt nähtusi ja olemeid, mida tuleb kuidagi nimetada. Sageli tuleb vajadus uut nimetust kasutada juhupõhiselt: näiteks peab tudeng oma lõputöös kasutama eesti keelele võõrast mõistet. “Sealt tulevad üsna tihti toortõlked. Näiteks sattus mulle ette sõna parverobot, millega oli tükk aega tegemist. Ma ei saanud üldse aru, mida tudeng mõtles selle all,” meenutab Toomas Kõiv.

“Oma ettekandes ütlesin ka, et [uued olemid] kodunevad sõna otseses mõttes nagu võõrliigid, aga neid tuleb eesti keeles kuidagi nimetada.” – Toomas Kõiv

Siin tuleb tema sõnul mängu tekstipõhine terminitöö. “Võetakse näiteks loengud või tudengite lõputööd. Neist kättejuhtunud tekstidest otsitakse välja uued terminid, millele leitakse definitsioonid. Kogutakse konteksti, konstrueeritakse mõistesüsteem ja lõpuks leitakse omakeelsed vasted,” kirjeldab lektor. Nii tuli süüvimise peale välja, et tudeng oli tõlkinud parveks ingliskeelse sõna platform. “Tegelikult mõeldi platvormi all universaalset robotit, millele saab igasuguseid lisandusi külge panna,” selgitab Kõiv. 

Teisalt võib terminitöö olla valdkondlik: terminikomisjon võtab ette kõik oma valdkonnas kasutatud mõisted ning otsib neile juurde kogu selgitava info. Tekstipõhise terminikorjega tegeleb Kõiv aga enda sõnul iga päev: “Ma pean loenguid, olen juhendaja ja kuulun kaitsmiskomisjonidesse. Niisiis on mul kogu aeg olemas tekstifail: kui satub midagi ette, panen selle sinna kirja. Kui on vaba moment, siis tegelengi muu töö kõrvalt selle tööga.”

Loe rohkem:  Miljoneid teadusartikleid ähvardab oht veebiavarustest kaduda | Teaduselu

Tööpõld on lektori hinnangul piiritu. Eriti just õppe- ja teadustöö rahvusvahelisus toob eesti keelde uusi ilminguid ja olemeid. “Neil on paha komme meil kodunema hakata. Oma ettekandes ütlesin ka, et nad kodunevad sõna otseses mõttes nagu võõrliigid, aga neid tuleb eesti keeles kuidagi nimetada,” piltlikkustab Kõiv.

Pulkjää ja paharet-narmaskulm

Toomas Kõivu sõnul peaks terminitöö olema mõistepõhine: “Esmalt tuleks ära defineerida olem ise ja siis hakata alles sõna pakkuma. Kui algul lihtsalt sõna välja pakkuda, tekib olukord, kus sõnal seos olemiga puudub.” Ühtlasi võiks termini looja Kõivu sõnul pisut vaeva näha. “Näiteks kasutas üks tudeng sõna registraatorseade. Tegelikult registraator ongi seade. Seal on teine pool sõnast tühi kordus, mida esineb küllaltki palju,” toob ta näite.

“Esmalt tuleks ära defineerida olem ise ja siis hakata alles sõna pakkuma.” – Toomas Kõiv

Lektor ise tõi eesti keelde muu hulgas termini pulkjää. See tähistab kevadel jää lagunemise ajal tekkivat jäävormi, kus jääst tekivad vanaaegseid arvutuspulki meenutavad pikad risttahukad. “Võrtsjärve ääres inimesed ütlevad ikka kevadeti, et “jää läheb pulka”. Nad jääliiki ei nimeta, aga kirjeldavad seda. Siis mulle tunduski, et pulkjää on kõige sobivam,” põhjendab Kõiv. Inglise keeles öeldakse sama nähtuse kohta candle ice (küünlajää) või rotten ice (mädanenud jää). “Seda on väga raske eesti keelde tuua, et mis seos on seal näiteks küünlaga või mädanenud jääga,” arutleb Kõiv.

Kairi Jansonile meenub ka Kõivu oskussõnastikust leitud palljää: kerakujulistest jäätükkidest moodustunud mass. Jansoni sõnul on alati tore näha, kui on leitud võimalus mingit nähtust või objekti täpselt, kuid samas loominguliselt nimetada. Ta tõstab esile ka eestikeelsed putuka- ja kalanimed. Näiteks uuris ta ihtüoloogidelt, kuidas valmis kalanimi paharet-narmaskulm. “Paharet on ta oma agressiivse käitumise tõttu. Lisaks meenutab ta natuke tegelast kunagisest nukufilmist “Paharetid”. Teine osa aga viitab konkreetselt tema välimusele: tal on kulmupiirkonnas sellised narmalaadsed moodustised,” sedastab Janson.

Sadakond oskussõnastikku

Kui erialaasjatundjad uue eestikeelse termini paika panevad, tuleb see ka kuhugi talletada. Siin tuleb neile appi EKI, kes pakub sõnastike haldussüsteemi Ekilex. Kui lugejale on tuttav keeleportaal Sõnaveeb, siis Ekilex on viimase köögipool. “Leksikograafid saavad seal koostada meie üldkeeleallikat ehk EKI ühendsõnastikku. Samas kõigi erialavaldkondade terminivara edendajad saavad seal luua enda oskussõnastiku,” kirjeldab Kairi Janson.

Toomas Kõiv kasutab paralleelselt nii eestikeelset Ekilexi kui ka rahvusvahelist tõlke-abiprogrammi MultiTerm. Enda sõnul kavatseb ta järgmisel aastal MultiTermi kasutamisest loobuda, kui Ekilexile lisatakse uusi võimalusi. “MultiTermist on võimalik välja võtta küljendatud kujul sõnastik, näiteks tekstifailina. Ma saan selle vajadusel tudengitele anda. Nüüd aga on lootus, et ka Ekilexi arendatakse nii,” sõnab lektor.

“Paljud erialainimesed tegelevad terminitega oma igapäevatöös ja teevad seda suuresti missioonitundest.” – Kairi Janson

Tänapäevane terminitöö vajab Kõivu sõnul paratamatult tarkvara tuge. “Terminitööd ei tehta enam nii nagu 100 aastat tagasi: paberi, pliiatsi ja arvelauaga. Nüüd on vaja süsteemi, mis võimaldab terminibaase hallata: neid luua, muuta ja esitada, et ka teised inimesed saaksid uusi termineid näha,” võrdleb ta.

Loe rohkem:  Noor naisteadlane: vaeva nähes saavutab kõike | Teaduselu

Sõnaveebi sisse mahub ligi sada valdkondlikku oskussõnastikku aiandusest õendus- ja ämmaemandaterminiteni. Kõivu sõnul saab iga oskussõnastikku kasutada ka eraldiseisvalt. “Kui mul on limnoloogialoengud, siis esimeses loengus annan tudengitele limnoloogiasõnastiku lingi: kõik vajalik sõnavara on teil siin olemas ja siit saate seda vaadata,” osutab lektor.

Keelevaistu peab olema

Terminikomisjonide töö Ekilexis on Kairi Jansoni sõnul väga suur osa EKI koordineeritavast terminoloogiaprogrammist. Programmi kaudu toetab riik igal aastal enam kui 40 terminikomisjoni tehtavat tööd. “Paljud erialainimesed tegelevad terminitega oma igapäevatöös ja teevad seda suuresti missioonitundest. See toetus on väike rahaline boonus. Seda saab igal aastal taotleda iga terminikomisjon,” avab Janson. Ühtlasi saavad asutused taotleda toetust terminoloogiavaldkonna edendamiseks ja populariseerimiseks, sealhulgas terminipäevakute ja muude ürituste korraldamiseks.

Mõned komisjonid, limnoloogiakomisjon sealhulgas, taotlevad töötoetust aastast aastasse. Igal aastal lisandub Jansoni sõnul ka mõni uus taotleja. “Eelmisel aastal olid uued valdkonnad näiteks rohepööre ja ajalooline mööbel. Samuti polnud rahandusel varem Sõnaveebis kitsalt sellele valdkonnale keskenduvat oskussõnastikku,” toob ta näiteid.

Veel üks võimalus uute terminite leidmiseks on sõnavõistlused. Toomas Kõivu sõnul on selliste ürituste juures oluline, et uudissõna pakkujal oleks keelevaistu. “Ei pea olema hariduselt tingimata filoloog, sest iga filoloog ei ole terminoloog. Terminoloogiks tuleb eraldi õppida,” märgib ta.

“Kindlasti võiksid [sõna]võistlusse kaasatud olla ka kõnealuse valdkonna erialainimesed – näiteks žürii töösse ja miks mitte ka pakkujatena.” – Kairi Janson

Jansoni arvates on tore, et kodanikuteaduse abil uudissõnu pakkudes saavad eestlased keele peale mõelda ja seda loominguliselt kasutada. “Kindlasti võiksid aga võistlusse kaasatud olla ka kõnealuse valdkonna erialainimesed – näiteks žürii töösse ja miks mitte ka pakkujatena,” lisab ta. Erialainimene oskab öelda muu hulgas seda, kuidas sobiks pakutud termin ühte süsteemi teiste sama valdkonna terminitega.

Omakeelsed terminid on mõlema sõnul väärtus iseeneses, mis hoiab üleval eestikeelset teaduskeelt. Jansoni sõnul toetab sama eesmärki ka EKI koordineeritav eestikeelsete kõrgkooliõpikute programm. Lektorina näeb Kõiv samuti kõrval eestikeelse sõnavara olulisust: “Kui kasutada omakeelset terminit, õpivad tudengid paremini. Kui tudeng ülikooli lõpetab ja tal on omakeelne terminivara olemas, tuleb temast hea oskuskeelt oskav spetsialist. Tal on läbilöögivõime tunduvalt suurem.”

Kairi Janson ja Toomas Kõiv esinesid ettekannetega terminipäevakul “Terminitöö keelekogudes” veebruari alguses Tartu Ülikooli raamatukogus.

Kokkuvõttes võib öelda, et terminikomisjoni otsus tõrjuda invasiivseid toortõlkeid mitme keele abil on oluline samm keelelise täpsuse ja selguse tagamiseks. See näitab nende pühendumust kvaliteetsete tõlgete tagamisele ning rõhutab vajadust professionaalse ja põhjaliku lähenemise järele terminoloogiale. Selline lähenemine aitab säilitada keele selget struktuuri ja täpsust ning toetab erinevate keelte õiget kasutamist teaduslikes ja akadeemilistes kontekstides. Loodame, et see otsus aitab tõsta tõlkevaldkonna mainet ning toetab keeleliste standardite järgimist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga