Seksuaalkuritegudest teavitamine on aasta-aastalt kasvanud | Eesti

Tervist, kallid kaasmaalased! Seksuaalkuritegudest teavitamine on Eestis aasta-aastalt hüppeliselt kasvanud, mis näitab ühiskonna suurenevat teadlikkust ja avatust selles valdkonnas. See on oluline samm võitluses seksuaalvägivalla ja ahistamise vastu ning näitab, et ohvritele on järjest rohkem tuge ja abi kättesaadav. Meil kõigil on võimalus panustada ohvrite toetamisse ja kurjategijate vastutusele võtmisesse, luues turvalisemat ja õiglasemat Eesti ühiskonda. Rõõm näha, et meie ühiskond on muutumas ja seksuaalkuritegude vastu võitlemine on muutumas üha olulisemaks teemaks.

Eelmisel aastal registreeriti 731 seksuaalkuritegu, mida on aasta varasemaga võrreldes pea 20% rohkem. Tõus on tingitud suuresti laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude teavitamise kasvust.

Üle 700 oli mullu selliseid juhtumeid, kui algatati seksuaalkuriteo kriminaalmenetlus. Vihjeid jõuab politseile umbes poole rohkem.

“Õnneks inimesed väga palju teavitavad. Ma julgen küll öelda, et umbes pooled teavitused, mis meieni jõuavad, siin on inimesed olnud aktiivsemad ja õnneks ei ole need olnud sisult kuriteod või süüteod,” ütles lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Rain Vosman.

Ühelt poolt on teada, et suur osa vägistamise ohvreid ei teavita sellest paraku kunagi. Teisalt julgetakse aina rohkem politseisse pöörduda. Viimase kümne aastaga on registreeritud seksuaalkuritegude arv pea kahekordistunud.

“Suurema tõenäosusega see tõus on tingitud sellest, et ühiskonnas on palju debatti seksuaalkuritegude teemal. Palju on räägitud sellest, mis on vägistamine, kuidas see ära tunda, et see ei ole häbiasi teatada. Ma arvan, et meil järjest hakkab murduma see, et enam ei süüdistata ohvrit,” selgitas justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Laidi Surva.

Ligi 90 protsenti registreeritud kuritegudest olid alaealise kannatanuga. Neist omakorda umbes pooled teod pandi toime mittekontaktselt.

“Järjest rohkem tuleb meil tegeleda nende kuritegudega, mis pannakse toime internetis,” märkis Vosman.

“Suur osa on laste seksuaalväärkohtlemise videomaterjalid ja fotomaterjalid näiteks, mida inimene levitab või omab kodus arvutis või käitleb neid. Või siis hoopis sotsiaalmeedias või vestlustoas alaealisega eksponeerib suguelundeid. Sellised mittekontaktsed kuriteod. Aga kui tulla esimese juurde tagasi, siis üks omaette on küll laste seksuaalkohtlemine videomaterjalis, et keegi hoiab seda. Aga kõige õudsem nendes lugudes on see, et reaalselt on see kuskil video ju valmis tehtud,” rääkis Vosman.

Alaealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude puhul oli ohvri keskmine vanus 12, noorim kannatanu oli üheaastane. 39 protsendil juhtudest oli toimepanija pereliige või muu sugulane, 45 protsendil oli kurjategija muu tuttav, näiteks taksojuht, vanemate sõber või huviringi juhendaja.

“Juba lasteaialastele tuleb hakata tegema seksuaalkasvatust, sest juba lapse sõnavara arendamine aitab kaasa ja lapse eneseteadvuse tõstmine, et laps teab, et tema keha on tema oma ja temaga ei tohiks mingeid asju teha. Seda tuleb lastele juba lasteaiast õpetada,” ütles ringkonnaprokurör Jane Pajus.

Kohtusse jõuavad viimasel ajal pisut enam kui pooled seksuaalkuritegude juhtumitest.

“Võib juhtuda, et menetluse käigus me jõuame tõeni, et tegelikult see info, mis meil on, ei vasta tõele ja kõik kogutud andmed näitavad, et tegemist ei ole süüteoga. Siis asi lõpetatakse. Või veel hullem on lugu siis, kui siseveendumuselt näeme, et ilmselt on midagi kriminaalset, aga me ei suuda seda tõendada. Aeg-ajalt selliseid juhtumeid on,” rääkis Vosman.

“Seepärast peakski igast kuriteost julgema teatada kohe, kui see toimunud on, sest mida kiiremini ja mida vahetum teavitamine on, seda paremad on need tõendid, mida me saame koguda,” ütles Pajus.

Kokkuvõttes võib öelda, et seksuaalkuritegudest teavitamine on Eestis aasta-aastalt kasvanud, mis näitab ühiskonna suuremat avatust ja valmidust rääkida sellistest õõvastavatest juhtumitest. Samuti võib öelda, et see näitab inimeste suuremat usaldust õiguskaitseorganite vastu ning soovi aidata kuritegevuse vastu võidelda. Siiski on oluline jätkata teadlikkuse tõstmist seksuaalkuritegude teemal ning pakkuda ohvritele piisavalt tuge ja kaitset. Eesti peaks jätkama jõupingutusi seksuaalvägivalla ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, et luua turvalisem ühiskond kõigile.