Ka koolis võõrkeelt õpetavad välismaalased peavad eesti keele selgeks saama | Eesti

2193823h04dft24

Eesti koolides võõrkeelt õpetavad välismaalased on oluline osa meie haridussüsteemist, kuid nende jaoks on hädavajalik õppida ka eesti keel selgeks. Et saavutada tõhusat suhtlust ja õpetamist, peavad välismaalased omandama eesti keele oskuse, mis võimaldab neil suhelda nii kolleegide kui ka õpilastega. Lisaks aitab eesti keele valdamine neil paremini mõista meie kultuuri ja ajalugu, luues tugevama sideme meie ühiskonnaga. Seega on oluline toetada välismaalaste eesti keele õppimist, tagades nende eduka integreerumise Eestisse ja kvaliteetse hariduse meie lastele.

Eestikeelsele haridusele üleminek tähendab, et puuduliku eesti keele oskuse tõttu võivad tööst ilma jääda ka need välismaalased, kes seni on koolides õpetanud oma emakeelt. Kuigi koolijuhid on mures, et karmi keelenõude tõttu ei pruugi nad leida uusi võõrkeeleõpetajaid, on haridusministeerium veendunud, et eri keelte filolooge on ülikoolid koolitanud piisavalt.

Eestikeelsele haridusele üleminek ei puuduta ainult vene koolide õpetajaid, aga ka neid välismaalastest koolmeistreid, kes õpetavad oma emakeelt. Ennekõike puudutab see B-võõrkeele pedagooge, kes õpetavad Eestis vähe levinud keeli. Ka nemad peavad 1. septembrist oskama eesti keelt kõrgemal kesktasemel, isegi kui annavad koolis tunde oma põhitöö kõrvalt.

“Kehtib erand, kui tegemist on välismaalt siia tulnud keeleõpetajaga, kes töötab siin tähtajalise lepinguga – temale esimesel viiel aastal eesti keele oskuse nõuet ei kohaldata. Kui inimene on viibinud vabariigis juba kauem, siis on see eeldus, et ta on hakanud (eesti keelt) omandama või ta oskab seda, kui ta soovib õpetajana töötada,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik.

Prantsuse lütseumis on on ametis kaks õpetajat, kelle emakeel on prantsuse keel.

“Üks neist on siin elanud väga kaua, tema räägib väga hästi eesti keelt. Teine natuke vähem, nii et ta on eksami pärast ka mures,” ütles prantsuse lütseumi direktor Peter Pedak.

Loe rohkem:  Postkastides levivad imetoimega toidulisandeid reklaamivad libaajalehed | Eesti

Koolijuhi sõnul on eesti keele oskuse nõue igati mõistetav, aga võõrkeeleõpetajate keelenõuete kehtestamisega on riik Pedaku hinnangul üle pingutanud. Pedaku sõnul piisaks A2 või B1 tasemest.

“Õpetaja puhul on oluline, et ta oskaks veidi enam kui tavalist suhtluskeelt, mis on nõudmised näiteks teenindajatele, mida hakatakse ka kehtestama. Aga seda, et võõrkeele õpetaja peaks eesti keeles olema päris samal tasemel kui emakeelena kõnelejal, see ei ole vajalik,” lausus Pedak.

Pedaku sõnul võivad koolid jääda hätta õpetajate leidmisega, eriti kui tegu on eksootilisemate keeltega. Haridusministeerium võõrkeele õpetajate põuda ei pelga.

“Eesti vabariigis on ikkagi aastaid ja aastaid võõrfilolooge ja õpetajaid ette valmistatud eri keeltes, nii et neid inimesi on meil endal ka olemas, kes on võimelised eri võõrkeeli õpetama. Tingimata ei pea lahendus olema välismaalt tulev inimene,” leidis Põiklik.

Aasta eest Eestisse kolinud Javier Dominguez Gil õpetab sellest sügisest hispaania keelt Mustamäe saksa gümnaasiumis ja Püha Johannese koolis. Kool on talle teada andnud, et nelja aasta pärast peab tal eesti keel kesktasemel selge olema. 

“Ma arvan, et see on päris keeruline, sest kui sul on pere, töö, siis on raske leida aega keele õppimiseks või harjutamiseks. Ma pole kindel, kas nelja aastaga ma suudan sellele tasemele jõuda,” ütles Dominguez Gil.

Õpetaja on oma tuleviku pärast veidi mures, kuid loodab, et saab õpetamist jätkata.

Välismaalastest õpetajate eesti keele oskust hakkab kontrollima keeleamet.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et koolis võõrkeelt õpetavad välismaalased peavad kindlasti oskama eesti keelt. See on oluline mitmel põhjusel, sealhulgas parema suhtlemise õpilastega, kultuurilise mõistmise suurendamise ning kogukonna kaasamise edendamiseks. Eesti keele oskus võimaldab neil tunda end mugavamalt ja osa kohalikust ühiskonnast. Seega on oluline, et kõik, kes õpetavad Eestis, võtaksid aega ja vaeva eesti keele õppimiseks, et tagada parim hariduskogemus nii õpilastele kui õpetajatele endile.

Loe rohkem:  Haapsalus peeti šoti päeva | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga