Riisalo tahab lõdvendada välisriikide kodanike Eestis kaugtöötamise nõudeid | Eesti

Eesti asepeaminister ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tahab lõdvendada välisriikide kodanike Eestis kaugtöötamise nõudeid. Riisalo usub, et see samm võib tõsta Eesti konkurentsivõimet ning meelitada rohkem välisriikide talente riiki. Uued reeglid võimaldaksid välisriikide kodanikel kaugtööd teha ilma Eestis ametlikult elamise luba omamata. See annaks paindlikkust ja vabadust nii välismaalastele kui ka Eestile kui atraktiivsele töökohaturule.

Praegu kehtivate nõuete järgi antakse Eestisse kaugtööd tegema tulla soovivatele teiste riikide kodanikele viisa juhul, kui nad teenivad keskmiselt 4500 eurot kuus, kuid majandusministeeriumi hinnangul on nende panus Eesti majandusse sedavõrd tähtis, et palganõuet tuleks allapoole tuua.

Majandusminister Tiit Riisalo saatis siseministeeriumile kirja, kus tegi ettepaneku muuta niinimetatud diginomaadidele ehk kaugtöö ja reisimise ühendanud inimestele seatud nõudeid.

Nimelt tuleb Eestis kaugtöö tegemiseks taotleda asukohast sõltumatu töötaja ehk diginomaadi viisa, mille eelduseks on see, et inimene teenib päevas 150 eurot ehk keskmiselt 4500 eurot kuus.

Riisalo sõnul eristub Eesti selgelt teistest riikidest, kes samuti kaugtöötajaid meelitavad, näiteks Horvaatias on viisa andmisel nõutavaks teenistuse määraks 2232 eurot, Portugalis 3040 eurot, Hispaanias 2160 eurot ja Lätis 3432 eurot kuus.

Seejuures kehtib Eesti 4500-eurose kuutasu nõue alates eelmise aasta algusest ja varem oli see 3500 eurot kuus ning ka varasem tase oli Riisalo sõnul võrreldes teiste riikidega üsna kõrge.

“Jääb segaseks, mis kaalutlustel on seatud kõrged sissetuleku nõudmised Eestisse tulevatele diginomaadidele, kes aitavad oma siinolekuga elavdada majandust ja toovad maksutulu, samal ajal pikaajalisi kohustusi riigile tekitamata. Seda eriti tänases olukorras, kus otsitakse katet riigieelarve puudujäägile,” ütles Riisalo.

Piisavate rahaliste vahendite määra muutmiseks on mitu võimalust. Näiteks pakkus ta välja kaaluda 0,6-kordset toimetulekupiiri iga Eestis viibitava päeva kohta, mis teeks kuus umbes 3600 eurot, või analüüsida võimalust kasutada pangas 12 kuuks piisava summa olemasalu nõuet.

Majandusminister tõi välja, et diginomaadid panustavad sihtriigi majandusse peamiselt tarbimise, näiteks majutuse, toitlustuse, transpordi ja meelelahutuse kaudu. Erinevalt keskmisest turistist kulutavad nad tänu oma pikaajalisele viibimisele sageli rohkem, andes nii Eesti majandusse vajaliku lisapanuse.

“Tavaliselt on diginomaadid kõrgharidusega ja ettevõtlikud inimesed, kes omavad laia kontaktide võrgustikku ning see annab neile potentsiaali stimuleerida kohalikku ettevõtluskeskkonda ja innovatsiooni. Lisaks toimivad nad efektiivselt sihtkoha saadikutena, tugevdades Eesti kui eduka digiriigi kuvandit. Oma kogemusi jagades meelitavad diginomaadid siia uusi välisturiste ning suurendavad seeläbi kohalike turismiettevõtete tulu,” loetles ta.

Aastatel 2020-2024 on Eesti andnud välja 535 diginomaadi viisat. Majandusministeeriumi andmetel on diginomaadi keskmine eelarve Eestis 2000 eurot kuus, mis koosneb elukohale, toidule ja meelelahutusele tehtavatest kulutustest. Selliselt on nad Eesti majandusse toonud umbes 50 miljonit eurot.

Riisalo’s proposal to relax the requirements for foreign citizens to work remotely in Estonia is a progressive step towards attracting skilled individuals to contribute to our country’s economy and workforce. By acknowledging the growing popularity of telecommuting and adapting our regulations accordingly, we show that Estonia is open to embracing innovative work practices and promoting a diverse and inclusive environment. This change not only benefits foreign workers wishing to settle in Estonia but also helps to foster international cooperation and exchange of knowledge, ultimately leading to greater economic growth and cultural enrichment for our nation.