Mustvee tahab oma tänavanime asjus Hispaania kuningriigiga nõu pidada | Eesti

1714108h8a32t24

Tere tulemast Mustveesse – Eesti idüllilisse linna, mis ihkab asuda Hispaania kuningriigiga seoses tänavanime küsimuses. See kujutab endast põnevat ja olulist sammu linna ajaloo ja kultuuri kontekstis ning näitab Mustvee elanike pühendumust oma kogukonna identiteedi ja pärandi säilitamisele. Ühendades kauged riigid ja kultuurid, võib see konsultatsioon Hispaania kuningriigiga tuua kaasa põneva uue peatüki Mustvee ajaloos ja tulevikus.

Benito Agirre nimelise tänavanime säilitamise eest võitlev Mustvee vallavalitsus tegi regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ning Hispaania saatkonnale ettepaneku kohtuda, et arutada läbi alternatiivsed tänavanime variandid, et säilitada ajalooline seos Hispaania ja Eestis asuva väikelinna vahel. Vald näeks riigi pakutud Silla tänava nime asemel uue nimena Hispaania lenduri tänavat.

ERR on varem kirjutanud omapärasest vaidlusest Mustvee Benito Agirre tänavanime üle. Kuna Mustvee vald ei saanud Teises maailmasõjas Nõukogude poolel võidelnud baski Benito Agirre järgi nimetatud tänava ümbernimetamisega hakkama, soovib regionaalminister Madis Kallas määrata tänava uueks nimeks Silla.

Mustvee vallavanem Indrek Kullam leidis aga, et pakutav Silla tänav on tekitanud kohalikes elanikes küsimusi, sest kohalikke olusid ning ajalugu tundes olevat teada, et tänaval asuvat silda on ajalooliselt nimetatud “punaseks sillaks”, mis häirib inimesi rohkem ja loob vastuolulisi seoseid enam kui Benito Agirre.

“Leiame, et mitmekultuurilises ning väga omapärases keskkonnas peaks tänavanime muutmise menetluses kaaluma kõiki variante, mis tähendab, et isegi kui ei säilitata vana nime, tuleb ka uues nimes arvestada piirkonna eripära,” märkis Indrek Kullam.

Kullam viitas kohanimenõukogu jaanuarikuise koosoleku protokollile, kus Hispaania saatkond pakkus uue nime valikuvariandina Benito Agirre tänava asemel “Hispaania lenduri tänav”. Selline nimi on Kullami sõnul ajendatud Hispaania lenduritest, kes Eesti õhuruumi kaitsevad.

Loe rohkem:  Kultuuri ja sporti toetavad pigem vähesed ettevõtjad | Eesti

Kullam kurtis, et Mustvee vallavalitsuse esindajad ei ole saatkonna esindajatega kohtunud, mistõttu ei ole neil olnud võimalik läbirääkimisi pidada, sest puudus info, et saatkond on seose säilitamisest huvitatud.

“Kuna tänavanimi puudutab otseselt Mustvee valda ning siin elavaid inimesi, on meie hinnangul vallavalitsuse kaasamine läbirääkimistesse hädavajalik ning möödapääsmatu,” leidis vallavanem.

Ta tegi ettepaneku Mustvee vallavalitsuse, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning Hispaania kuningriigi Eesti suursaatkonna ühiseks kohtumiseks, et “arutada läbi võimalikud tänavanime variandid, et säilitada ajalooline seos Hispaania ja Eestis asuva väikelinna vahel”.

Benito Agirre tänav Mustvees

1923. aastal Hispaanias sündinud Inazio Agirregoikoa (või Ignacio Agirregoicoa Benito) oli baski päritolu lendur, kes osales Teises maailmasõjas Nõukogude poolel ja langes tulevahetuses Eesti pinnal.

9. märtsil 1944 oli Gdovi (Oudova) lennuväebaasist startinud Aguirre sunnitud Saksa õhutõrjekahurite tule tabamuse tõttu vigastatud lennukiga maanduma Mustvee lähedal Peipsi järvel. Pärast maandumist tekkis tal tulevahetus Omakaitse liikmetega. Et vältida vangisattumist, lasi Aguirre end maha.

Kohalikud elanikud matsid ta Mustvee linna kalmistule. Kui 1973. aastal rajati Mustveesse vennaskalmistu, maeti Agirre säilmed sinna ümber.

Ajaloolase Kaupo Deemanti arvates võis Aguirre osaleda Tallinna pommitamises või luurata Mustvee sadamat, ehkki kindlalt see teada ei ole. Deemant oletas, et just Aguirre allatulistamise tõttu võis Mustvee jääda pommitamata. Seepärast pidas Deemant ka tänava nimetamist Aguirre järgi kohatuks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Mustvee elanike soov konsulteerida Hispaania kuningriigiga tänavanime küsimuses näitab nende pühendumist ja austust teise riigi kultuuri ja ajaloo vastu. See näitab ka avatust ja soovi leida parim lahendus kohaliku kogukonna jaoks. Oluline on jätkata dialoogi ja koostööd nende kahe riigi vahel, et saavutada rahuldav tulemus kõigi osapoolte jaoks. Konsulteerimine välisriigiga on hea näide rahvusvahelisest suhtlemisest ja võimaldab avardada silmaringi ning tugevdada suhteid erinevate riikide vahel.

Loe rohkem:  TÜ botaanikaaias saab näha Ecuadorist toodud värvikirevaid orhideesid | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga