Jevgeni Ossinovski: valimisõiguse äravõtmine on halb mõte | Arvamus

2282388h5b6ct24

Estonia’s Minister of Education and Research, Jevgeni Ossinovski, recently made headlines by speaking out against the proposed idea of taking away the right to vote from certain individuals. In his opinion piece, Ossinovski argues that depriving someone of their voting rights is a dangerous and regressive idea that goes against the principles of democracy. His strong stance on this issue has sparked a debate in Estonia about the importance of protecting the fundamental right to vote for all citizens. Ossinovski’s passionate defense of democratic values serves as a powerful reminder of the importance of upholding human rights and equality in society.

Muidugi on Venemaa kodanike seas inimesi, kes kujutavad ohtu Eesti julgeolekule, ent neid on ka Eesti kodanike seas. Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmine on vaatamata selle poliitilisele atraktiivsusele halb mõte, kirjutab Jevgeni Ossinovski.

Reformierakond on taas tõstnud päevakorda Venemaa kodanike valimisõiguse küsimuse. Põhjuseid aga tuleb pigem otsida peaministrierakonna madalast reitingust kui huvist kodakondsuspoliitika vastu.

Mul on hea meel, et ka Reformierakond on lõpuks jõudnud arvamusele, et ilma põhiseadust muutmata ei ole võimalik niivõrd ulatuslikult valijaskonda (ja valimistulemust) manipuleerida.

Meenutame, et nende algne soov oli piirata parlamendi lihtenamusega järgmistel valimistel suure valijagrupi demokraatlikku põhiõigust. Sotsiaaldemokraadid seda ei toetanud, ent me nõustusime koalitsioonileppe punktiga, et justiitsminister analüüsib võimalust lahendada olukord põhiseadust muutmata, sest kõik olid ühel meelel, et selles koalitsioonis me põhiseadust ei muuda. Seda viisi ei ole, nagu võis ka oodata.

Nüüd on lastud eetrisse soov muuta kiireloomuliselt põhiseadust. Ma ei hakka siin pikemalt käsitlema üldprintsiipi, et põhiseadust tuleks muuta tõesti siis, kui on igakülgselt leitud, et see on riigi ja ühiskonna toimimiseks ja arenguks vältimatult vajalik. Vastasel juhul jõuame olukorda, kus põhiseadus muutub parteipoliitilise päevapoliitika objektiks. Meenutame soovi defineerida põhiseaduses abielu mõistet.

Loe rohkem:  Jaak Madison: Ukraina puhul ei tasu unelmaid tegelikkusega segamini ajada | Arvamus

Toon välja kaks põhjust, miks on Venemaa kodanikelt valimisõiguse äravõtmine halb mõte, vaatamata selle poliitilisele atraktiivsusele.

Esiteks, liberaalse õigusriigi baasprintsiip on süü ja vastutuse isiklikkus. Valimisõiguse grupiviisilise äravõtmise juurargument on see, et agressorriigi kodanike vaated on metsa poole, mistõttu hääletavad nad kohalikel valimistel inimeste poolt, kes kujutavad ohtu Eesti julgeolekule.

“Venemaa kodanike väga polügeenses grupis on arvestatav hulk Eesti patrioote, kes tegelikult tahaksid olla Eesti kodanikud.”

Muidugi on Venemaa kodanike seas inimesi, kes kujutavad ohtu Eesti julgeolekule, ent neid on ka Eesti kodanike seas. Integratsiooniuuringud kinnitavad, et Venemaa kodanike väga polügeenses grupis on arvestatav hulk Eesti patrioote, kes tegelikult tahaksid olla Eesti kodanikud, aga keskmisest kõrgema vanuse ja praktilise suhtluskeskkonna puudumise tõttu ei ole eesti keelt ära õppinud.

Seega tuleb nõustuda president Alar Karisega, kes riigikogu istungjärgu avakõnes septembris 2023 ütles: “Kas me ei taga oma julgeolekut paremini nii, kui käsitame iga inimest eraldi, keskendudes tegelikule, hoomatavale ohule, selle asemel et heita kahtluse vari üldisele grupile, mille liikmed justkui ei väärikski kohtlemist isiklikke valikuid langetavate indiviididena. Inimeste sel moel gruppidesse jaotamine oli omane ühele teisele võimule.”

Teiseks tuleb seda küsimust käsitleda Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimus. Nagu üks selle loojatest Liia Hänni on välja toonud: me peame hindama, kas tervele grupile kahtluse varju heites edendame me põhiseaduse preambulis postuleeritud eesmärki kaitsta meie “sisemist ja välist rahu”. Me peame küsima, kas sellise sammu tulemusena me pigem ergutame väärtuseliselt distantseid Venemaa kodanikke tulema n-ö meie poole üle või pigem tõukame nad poliitilise protsessi äärmuslikumale äärealale?

Milline on see sõnum Vene kodanikust Eesti patrioodile, kes tahab valida järgmistel valimistel Katri Raiki, Maria Jufereva-Skuratovskit või Kristina Kallast? Konkreetseid etteheiteid riigil teile ei ole, aga kuidagi kahtlane element siiski…

Loe rohkem:  Rein Lang: enne meid oli korruptsioon ja ja pärast meid tulgu veeuputus | Arvamus

Sotsioloogiliselt taiplikud teavad sedagi, et tulemus võib olla risti vastupidine, sest grupiviisiline “karistus” välise tunnuse alusel, millena seda sammu kahtlemata sihtrühma poolt tõlgendatakse, toob kaasa vastupidise mobiliseerumise grupi kaitseks.

Kuna vene emakeelega inimestest moodustavad Vene kodanikud vähemuse, enamik on Eesti kodanikud või halli passiga, siis võime saavutada olukorra, kus valimisaktiivsus selles rühmas kasvab ning kompenseerib Vene kodanikest valijate vähenemise. Võimalik, et kuhjaga. Tulemuseks on suure grupi kaasmaalaste mõrum meel ja veelgi rahvuspõhisem valimiskäitumine. Ja valimistulemus ei muutu.

Selle asemel, et näha suurt hulka kaasmaalasi julgeolekuohuna, peaksime märkama positiivset nihet. Me oleme ajaloolises hetkes, kus Keskerakonna marginaliseerumise ning Ukraina sõjast tuleneva väärtuselise lõhenemise tulemusena on venekeelsed valijad senisest palju avatumad erinevate erakondade sõnumitele. Kasvav osa ei soovi defineerida ennast valimissituatsioonis rahvuspõhiselt.

Seega, selmet hakata valijate õigusi piirama, võiksid kõik parlamendierakonnad töötada selle nimel, et tuua kõik meie inimesed ühisesse väärtusruumi. Vaat see oleks tõeline võitlus Eesti julgeoleku eest.

Kokkuvõttes võib öelda, et Jevgeni Ossinovski seisukoht valimisõiguse äravõtmise kohta on äärmiselt oluline teema, mis vajab põhjalikku arutelu ja kaalumist. Kuigi tema seisukoht võib tekitada poleemikat ja erinevaid arvamusi, on oluline mõista, et valimisõigus on fundamentaalne õigus, mis peaks olema kättesaadav kõigile kodanikele. Võrdne ja õiglane valimisõigus tagab demokraatliku ühiskonna funktsioneerimise ning kõigi kodanike võrdse esindatuse. Seega peaksime jätkuvalt diskuteerima selle teema üle, et leida parimad võimalikud lahendused, mis edendavad demokraatlikku protsessi ning kaitsevad kõigi kodanike õigusi ja vabadusi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga